Asjaõigus › Omandiasjad

2-10-66928 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

ASJAOLUD

Moonika Moskalenko esitas 30.12.2010.a Viru Maakohtule hagiavalduse Alexander Tumanovi vastu omandiõiguse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on on hageja 03.07.2007.a munitsipaalkorteriomandi müügilepingu alusel ostnud Narva linnalt enampakkumise teel korteriomandi aadressil XXX, Narva linn. Kostja antud vara omandamisel ei osalenud. Pooled olid registreeritud abielus alates 21.02.2006.a kuni 17.12.2009.a. Korteriomandi omandamise ajal ning pärast seda poolte vahel abielusuhteid ei olnud, seega leiab hageja, et korteriomand on enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse alusel hageja lahusvara. Hageja nõue on tuvastada hageja ainuisiklik omandiõigus korteriomandile aadressil XXX, Narva. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Hageja taotles kostja vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja hagiavalduses välja toodud asjaolude põhjal jõudis kohus järeldusele, et poolte vahel puudusid abielusuhted abielu sõlmimise hetkest alates, kuna peale abielu sõlmimist ilmnes, et tegemist oli fiktiivse, elamis- ja tööloa saamise eesmärgil sõlmitud abieluga. Hageja on hagiavalduses kohtule selgitanud, et ta on omandanud vara ainuisikuliselt, peale abielusuhete lõppemist, kostja mitte mingil viisil kinnisvara soetamises osalenud ei ole. Poolte abielu on lahutatud 17.12.2009.a. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale läbi Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeeriumi teatise kohaselt on kostjale hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 06.07.2011.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2/4

2-10-66928 Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus omaksvõtule tuginedes, et poolte vahel puudusid faktilised abielulised suhted abielu sõlmimise ajast s.o. 21.02.2006.a., mistõttu on õiguslikult põhjendatud lugeda hageja poolt enam kui aasta peale abielu sõlmimist omandatud 03.07.2007.a. XXX, Narva (registriosa nr 2040609) tema lahusvaraks põhjendusel, et kinnisvara on hageja poolt soetatud peale abielusuhete lõppemist. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtule esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Viru Maakohus oma 21.01.2011.a määrusega rahuldas Moonika Moskalenko menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu summas 543,25 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kooskõlas TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 3 alusel menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 9 alusel kuulub väljamõistmisele riigilõivu nõude tasumisega viivitamise korral kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 179 lg 6 Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib riigi kasuks riigilõivu väljamõistmise määruse sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 3/4

2-10-66928 TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. (digitaalselt allkirjastatud) Leanika Tamm Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.