Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja teatas 15.12.2011.a., et võtab hagi õigeks, kuid ei nõustu hageja menetluskuludega ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et kostjapoolne 31.10.2010.a. arve nr 2757/2010.a. tähtajaks tasumata jätmine oli tingitud hageja käitumisest. Nimelt keeldus hageja esitamast kostjale kauba üleandmise akte, mida kostja palus. Hageja esitas aktid alles koos hagiavaldusega. Kuivõrd hageja on tänaseks päevaks aktid esitanud ja on tõendanud arvel nr 2757/2010 kajastatud teenuse osutamist, siis on kostja nõus arve tasuma. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuludena hagiavalduses tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja esindaja kulu summas 162,50 eurot, kokku 482,05 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja leiab, et kostja väide, et kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks, ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit väite, et hageja keeldus esitamast kostjale kauba üleandmise akte, tõendamiseks. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja on esitanud taotluse TsMS § 168 lg 6 alusel paludes jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei nõustu kostja

taotlusega TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks ning kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda tuginedes TsMS § - le 162 lg 1 ning 174`lg 1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja pöördunud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda, 20.09.2011 on maksekäsumenetlus lõpetatud ning asi saadetud Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks seoses võlgniku vastuväitega. Vastuväite kohaselt on võlgnik korduvalt üritanud saada dokumente, mis kinnitaksid, et arvel toodud teenused on ka reaalselt osutatud ja soovinud, et kaduma läinud saadetise eest küsitav teenus arvelt eemaldataks ja toodete maksumus hüvitataks. Hagis on esile toodud, et 31.10.2010 arvele nr 2757/2010 oli lisatud raport osutatud kaubaveo teenuste kohta (tlk 12, 15, 16). Toimiku leheküljel 19 olev e-kiri kinnitab, et kostja oli sellest teadlik, sega ei vasta kostja põhjendus tõele, et tal puudus nõuetekohane teave, mille sai hagi esitamisel. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses. Kohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend, et kostjal oli takistusi arve tasumiseks puuduoleva teabe tõttu. Ainuüksi väide, et kauba üleandmise akte ei ole esitatud, ei ole piisab põhjendus, pealegi ei kajasta e- kirja vahetus sõnaselgelt nõuete ega tasumise viivituse põhjust ( tlk 20). Lähtuvalt eeltoodust ja kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1 ja § 174`lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 319,55 eurot ja hageja õigusabikulu 162,50 eurot. Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.