Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ning andnud arvele oma allkirja ning on oma tegevusega kinnitanud lepingu tingimustega sh ka viivise määraga nõustumist. Väljaarvestatud viivis on 1415.00 eurot. Kostja on arvete tasumisega viivitanud väga pikalt, kõige varasemate maksete tasumisega on viivitatud juba üle 369 päeva. Hageja leiab, et heade kommete ja tavade kohaselt ei peaks viivisenõue ületama põhivõlga ning seetõttu ei nõua hageja kostjalt kogu arvestatud viivist, vaid on nõus viivisenõuet vähendama 648,06 euro võrra ning hageja poolt esitatav viivisenõue on 766.94 eurot. Juhindudes VÕS §76, § 94, § 101, § 108 ja § 113 taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 766,94 eurot ja viivise 766,94 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole tellinud PTOÜ-lt mitte mingit teenust ja ei ole saanud ka hagile lisatud arvet. Hagiavalduses väidetu kohaselt oli perioodil 24.05.2010 kostja ja PTOÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise leping. Kostja ei ole kunagi olnud mitte mingit õigussuhet ega isegi kokkupuudet PTOÜ-ga, rääkimata viimasega mingist teenuse osutamise lepingu sõlmimisest. Kostja ei ole tellinud PTOÜ-lt transporditeenust ja tal ei ole tekkinud PTOÜ ees mitte mingit maksekohustust. Isegi kui kellegi tellimusel vaidlusalune transporditeenus osutati, siis võib PTOÜ-l olla tasunõue selle teenuse tellija vastu, mitte aga kostja vastu, sest viimane ei ole transporditeenust tellinud ja mitte kellegagi vastavasisulist kokkulepet sõlminud. Kui kellegi poolt ka transporditeenus telliti, siis ei olnud võimalik, et vastavasisuline leping sõlmiti „perioodil 24.05.2010. a.“ nagu on märgitud hagiavalduses. Hagile lisatud kauba saateleht on vormistatud juba 12.05.2010 ja seega ei saanud kostja kuidagi tellida transporditeenust 24.05.2010. PTOÜ-l on õigus pöörduda ja esitada nõue isiku vastu, kes temalt transporditeenuse tellis, kuid antud juhul ei olnud selleks AT OÜ. Hagejal puudub ka alus ja õigus nõuda kõrvalnõudena viiviste tasumist, kuna tal puudub põhinõue kostja vastu. Kostja ei ole saanud PTOÜ-lt hagile lisatud arvet, rääkimata mingist lepinguga viivisemäära kokkuleppimisest. Ebaõige on hageja väide, et kostja ja PTOÜ leppisid mingi lepingu tingimused kokku arve allkirjastamisega. Rääkimata asjaolust, et mingit lepingut ei ole sõlmitud, ei tõenda taolist asjaolu ka hagile lisatud arve – hageja ei ole seda allkirjastanud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti põhjendamatu ka viivisenõue. Hageja ei oma nõudeõigust. Hagile lisatud dokumentide kohaselt on PTOÜ väidetavalt loovutanud enda väidetava nõude hagejale. Hagile lisatud dokumendid ei tõenda mingi nõude loovutamise toimumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi loetakse nõude loovutamine toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on loovutanud nõude uuele võlausaldajale. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Antud juhul ei ole PTOÜ teatanud kostjale mitte mingi nõude loovutamisest hagejale ja see ei nähtu ka hagile lisatud dokumentidest. Hagile on lisatud vaid mingid allkirjastamata dokumendid, millest ei nähtu ja mis ei tõenda, et PTOÜ oleks loovutanud väidetava nõude hagejale.

Kuivõrd Kostjal puudub mistahes õigussuhe Hageja või PT OÜ ja sellest tulenevalt ka nimetatud isikute suhtes mingi kohustuse olemasolu võimalus, siis ei pea Kostja võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja vastu on esitatud alusetu hagi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta hageja menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt esitatud hagiavalduses (tlk 34-37) taotleb hageja kostjalt välja mõista 766,94 eurose võlgnevuse ja viivise põhivõlgnevusega samas suuruses VÕS §76, § 94, § 101, § 108 ja § 113, § 164 lg 1,2, § 165 alusel. Nõude esitas hageja tulenevalt hageja ja PTOÜ vahel 07.12.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (tlk 22), millega PTOÜ loovutas kõik oma nõudeõigused kostja vastu hagejale (p 1). Enne hagimenetlust toimunud maksekäsukiirmenetluses esitas kostja makseettepanekule vastuväite, milles märkis, et nõue on alusetu, JP ei ole avaldaja seaduslik esindaja. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli hageja põhinõude suuruseks 1 853,44 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli PTOÜ ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. Hagiavalduses on 21.04.2011 seisuga võlgnevuse suuruseks märgitud 766,94 eurot ja viivise suuruseks 2 423,60 eurot 24.05.2010 arve (tlk 25) alusel. Viivisenõuet vähendas hageja põhivõlgnevuse suuruseni – 766,94 eurot. Viivise määraks on 0,5% iga viivitatud päeva eest vastavalt poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingule. 12.05.2010 Rahvusvahelise autotranspordi saatelehe (tlk 26) kohaselt saadeti kostjale Rootsist mahalaadimiskohaga J puitu. Hagiavalduses märkis hageja, et leping, millest tulenevalt hagi esitati, sõlmiti „perioodil 24.05.2010“. Tõenäoliselt on hageja silmas pidanud, et lepingu sõlmimise kuupäevaks oli 24.05.2010. Arve, mille hageja nõude tõendamiseks esitas kannab 24.05.2010 kuupäeva. Sellest tuleneb, et hageja poolt väidetavalt sõlmitud leping sõlmiti 12 päeva pärast seda, kui kostjale viidatud saatelehega kaup saadeti. Kostja esitas hagile esitatud vastuses hagile mitmeid vastuväiteid, sh viitas väidetava lepingu sõlmimise kuupäevale, asjaolule, et kostja ei ole PTOÜ teenust tellinud ega arvet saanud ning, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus. Õige on kostja väide, et Rahvusvahelise autotranspordi saatelehel (tlk 42) puudub kauba saaja – kostja allkiri. Saatelehele on allakirjutanud transportija ja saatja, mitte aga saaja. Sellest tulenevalt ei saa nimetatud saateleht olla aluseks kostjalt hageja kasuks transporditeenuse eest tasu väljamõistmiseks. Arvestades nõude suurust määras kohus asja lahendamiseks 22.11.2011 määrusega lihtmenetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Pooled täiendavaid dokumente ei esitanud, sh hageja kostja vastuväidetele ei vastanud. Juba maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja nõudele vastuväite, märkides, et see on alusetu. Esialgses hagiavalduses (tlk 18-21) nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevust 1 766,94 eurot ja ka viivist 1 000 eurot suuremas summas. Sellest järeldab kohus, et hageja ei tea ka ise kui palju tema arvates kostja talle võlgneb, kuna kolmes avalduses on nõude suurused erinevad. Ülalmärgitu alusel teeb kohus järelduse, et hageja nõue ei ole usaldusväärselt tõendanud, hageja ei ole kostja põhjendatud vastuväidetele vastanud ega oma seisukohti selgitanud ega esitanud nõuet tõendavaid dokumente, sh tõendanud kostjale arve esitamist. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 on hagihind 766,94 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta

hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seoses asja lihtmenetluses menetlemisega kohus kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigust ei anna (TsMS § 637 lg 21).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.