Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

OÜ GP esitas 01.11.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli riideesemete müük. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku tegevuse algus edukas, avati kauplused KK ja VK, samuti olid võlgnikul head suhted tarnijatega. Samas oli tegevuse algus seotud kulutustega – soetati kaupluste sisustus, tasuti üürilepingute tagatisi jne. Kuna KK asuva kaupluse käivet mõjutasid oluliselt sealsed laiendamis- ja ümberehitustööd, tekkis olukord, kus terve keskuse, sealhulgas võlgniku poe külastatavus ning seega ka käive vähenes, kuid kulud jäid samaks või isegi kasvasid. Võlgniku läbirääkimised üürileandjaga üürilepingu tingimuste muutmiseks ei olnud edukad, samuti püüti leida investor, et laiendada kaupluste võrgustikku, kuid ka see plaan ei õnnestunud, mistõttu oli võlgnik sunnitud poe KK sulgema ning jätkama ühe kauplusega VK. 2011.aasta oktoobriks sai selgeks, et tegevuse jätkamine on võimatu ja võlgnik pöördus pankrotiavaldusega kohtu poole. Harju Maakohtu 03.11.2011 määrusega nimetati OÜ GP ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas kohtule 29.11.2011 ajutise pankrotihalduri aruande ja 19.12.2011 täiendava aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt võlgnikul teadaolev reaalne vara puudub, kohustusi on aga kokku vähemalt 71 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku suhtes on käimas järgmised täitemenetlused: Toimiku nr 011/2011/2426 011/2011/2425 011/2011/2424

Avamise kuupäev 24.10.2011 24.10.2011 24.10.2011

Sissenõudja Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliamet

Nõue (eurot) 68,43 2 331,48 7 945,44

Kohtutäitur Kersti Seisler Kersti Seisler Kersti Seisler

Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud ajutisele haldurile dokumentide esitamise ja teabe andmise kohustust. Täiendavas aruandes märgib haldur, et tema hinnangul esinevad tagasivõitmise võimalused (PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel), kuna võlgnik on eelistanud teadlikult ühe võlausaldaja (AS PK) huve. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (eelkõige äriplaani ebaõnnestumine) pankrotiseaduse mõttes, kuid andmete puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas võlgniku juhatus on kõiki varasid ja rahalisi vahendeid kasutanud ainult võlgniku huvides. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ajutine haldur seisukohal, et juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ GP pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning palus kohtul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti 3 000 eurot. Samuti palus ajutine haldur välja mõista halduri tasu. Võlgnik halduri tasu suurusele vastu ei vaielnud. Võlgniku lepinguline esindaja palub halduri tasu maksta riigi vahenditest. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Oliver Ennoki arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ GP pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ GP on kohustusi ligikaudu 71 000 euro ulatuses, vara puudub. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (eelkõige äriplaani ebaõnnestumine) pankrotiseaduse tähenduses, kuid andmete puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas võlgniku juhatus on kõiki varasid ja rahalisi vahendeid kasutanud ainult võlgniku huvides. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 20.12.2011 määrusega tegi kohus OÜ GP pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ GP pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ GP pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ GP ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ GP pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ GP pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele AP(isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kogusummas 1 536 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 61 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OÜ GP pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜ GP pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.