2-11-52089/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 11.11.2011 määrusega algatas kohus OÜAC pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Aet L . 12.12.2011 toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et OÜAC pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus ajutise halduri esitatud ettekandega ning ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega ja nende väljamõistmisega võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt. Ajutise halduri aruanne Osaühing on asutatud 2000 aastal. Osaühingu põhitegevusalaks tegevuse algusaastatel oli peamiselt transpordi(kalluri)teenuste osutamine, hiljem lisandus mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müük, mootorsõidukite hooldus ja remont. Oma majandustegevuse läbiviimiseks on osaühing kasutanud üüripindu. 12.07.2006 on sõlmitud äripindade üürileping OÜ-ga HG, asukohaga XXX, Tallinn asuvate laoruumide pindalaga kokku 116 m2 kasutamiseks on lõppenud. Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingu faktiline majandustegevus lõppenud seisuga 31.12.2009. Osaühingul puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Juhatus on kinnitanud osaühingu püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et osaühingu varade väärtus on ca 1 695 eurot, kohustusi aga kokku vähemalt 197 897 eurot. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt on maksejõuetuse põhjused alljärgnevad: üleüldise majanduslanguse mõju tõttu lõpetati 2008 aastal transporditeenuste osutamine. Samas vähenes ka nõudlus sõidukite remonditeenuste tellimuste üle. Tekkisid raskused võlgnevuste tasumisel. 2009.a teises pooles otsiti investoreid tegevuse jätkamiseks, kuid investoreid ei leitud. Ka konkurents sõidukite varuosade müügi ja sõidukite remondi osas oli suur. Seega võeti vastu otsus osaühing lõpetada ja esitada pankrotiavaldus. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid võlgniku poolt eelöeldule veel lisaks alljärgmiste asjaolude kogum:

juhatus ei ole võtnud tarvitusele mingeid meetmeid omakapitali vastavusse viimiseks seaduses sätestatuga ning ei ole vastu võtnud muid ÄS § 176 nimetatud otsuseid. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Kuna osaühingu faktiline majandustegevus on lõppenud 2009.a lõpus, on võlausaldajad pandud asjatult ootusesse. Samas on varade maht vähenenud 2011 aastal võrreldes 31.12.2009 seisuga ca 4 korda, kohustused on kasvanud. Majandustegevuse lõpetamisega oli ju ilmne, et puuduvad igasugused võimalused makseraskuste ületamiseks ja osaühingu kohustuste täitmiseks. Võlgniku juhatus on rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks juba 2009 aasta lõpus. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 3 000 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varade väärtus 1 695 eurot, kohustusi aga kokku vähemalt 197 897 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 12.12.2011 määrusega OÜAC pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜAC pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009 aasta lõpus. Majandustegevuse lõpetamisega pidi juhatusele olema ilmne, et puuduvad igasugused võimalused makseraskuste ületamiseks ja osaühingu kohustuste täitmiseks. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatus on rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Kohus on seisukohal, et kui võlgniku juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil osaühing muutus maksejõuetuks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmisega võib juhatuse liiga olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 56 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 980 eurot (lisandub sotsiaalmaks 323,40 eurot) ja kulutuste katteks 14,62 eurot. Tasu ja kulutused palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt ja kanda need Aet L arvelduskontole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige AK on solidaarselt võlgnikuga nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulud, tuleb OÜAC ajutise halduri tasu 980 eurot (lisandub sotsiaalmaks 323,40 eurot) kokku 1 303,40 eurot ja kulutuste hüvitus 14,62 eurot tasuda Aet L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-s. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele AK (ik XXX).