Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

majandustegevus on lõpetatud. Võlgnikul on üks kohustus summas 4 510 eurot Tallinna Kalaspordiklubi vastu, vara puudub. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 14.11.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks transporditeenuste osutamine, lisaks kinnisvarainvesteeringute teostamine. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustused on 8 302,56 eurot. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega ja määrata halduri tasu 1 146,69 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tunnitasu suurus on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot, haldur töötas 15,90 tundi. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 124,90 eurot. 07.12.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 2 500 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu põhjus pankrotiseaduse tähenduses. 13.12.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 500 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 14.12.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 8 302,56 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri kohtuistungil avaldatud arvamusele. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 146,69 eurot, millele lisandub 20% käibemaks summas 229,34 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15,90 tundi. Halduri tunnitasu määr on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 146,69 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 229,34 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 124,90 eurot. Kulud tulenevad bürookuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 124,90 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Antud sätte kohaselt tuleb dokumentatsioon anda AIOÜ (likvideerimisel) seaduslikule esindajale HS, kes on kohtule kinnitanud, et on nõus dokumentide hoidmisega.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.