2-10-61348/46 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja (KÜ X) kostjalt (KÜ liige) võlgnevuse summas 382,96 euro tasumist. Poolte vahel pudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; 2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat elumaja haldab KÜ X; 3) kostja on KÜ X liige. Poolte vahel on vaidlus järgnevas: 1) 12.02.2010.a ja 05.03.2010.a KÜ üldkoosoleku pädevus ja tegelik toimumine; 2) KÜ üldkoosoleku otsuse tühisus; 3) Küttepuude hinna suurus. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi ärakirjadena esitatud tõendeid: KÜ X põhikiri (tl 3-5); 25.05.2010.a kostjale väljastatud teade võlgnevuse summas 6669,95 krooni tasumiseks hiljemalt 30.06.2010.a (tl 7); 24.09.2009.a KÜ X meeldetuletus võlgnevuse summas 6869,95 krooni tasumiseks hiljemalt 12.10.2009.a (tl 10); 05.03.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokoll nr 13 originaaldokumendina, millest nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 05.03.2009.a (tl 114-115); kinnistusraamatu väljavõte 08.12.2010.a, millest nähtuvalt on kostja X-XX omanik alates 11.09.2003.a (tl 11); 12.02.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokoll nr 12, millest nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 12.02.2009.a (tl 5052); KÜ X sõlmitud ostu-müügilepingud (27.04.2009.a summas 6300 krooni 18 m2, 27.04.2009.a summas 930 krooni 3 m2, 22.04.2009.a summas 1350 krooni 3 m2, 06.04.2009.a summas 2173 krooni 6 m2, 20.03.2009.a summas 2080 krooni 5,2 m2, 20.03.2009.a summas 3036 krooni 9 m2, 20.02.2009.a summas 4600 krooni 10 m2, 15.02.2009.a summas 7200 krooni 15 m2) küttepuude ostmiseks koos tasumist tõendavate makskorraldustega (tl 54-61); 06.04.2011.a kinnistusraamatu väljavõte, mis tõendab, et M. S. ei olnud 2009.a märtsis KÜ liige (tl 75-77); L. M. 03.11.2011.a kinnitus, et 12.02.2009.a ja

05.03.2009.a üldkoosolekuid ei toimunud (tl 99); M. S. 03.11.2011.a kinnitus, et 12.02.2009.a ja 05.03.2009.a üldkoosolekuid ei toimunud (tl 102). KÜS § 2 lg 1 kohaselt on KÜ korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ X põhikirja p-st 1.4 nähtuvalt on ühistu tegevuse eesmärgiks elamu mõtteliste osade ja elamu teenindamiseks vajaliku maa ühine majandamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on KÜ liikmeks kõik kinnisasja korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla KÜ liikmeks. KÜ X põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeteks kõik elamu korteriomanikud, teised isikud ei saa olla ühistu liikmeteks. Hageja on kohtule tõenditena esitanud kinnistusraamatu registriosa väljatrüki, millest nähtuvalt on kostja korteri nr XX omanik (tl 11), seega on KÜ antud juhul õigustatud esitama hagi kostja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ning remondiks ja tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ning ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KÜ X põhikirja p 3.2.3 kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teistelt korteriomanikelt, et elamu valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt korteriomanike huvidele. P 3.3.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosolekute otsuseid. Samuti kohustub ühistu liige tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid ühistu või juhatuse poolt sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Kostjal oli hagiavalduse esitamise seisuga tasumata 6252,05 krooni, mis koosnes kütte ning vee- ja kanalisatsiooni remonditööde võlgnevusest. 18.03.2011.a kohtule esitatud vastusest nähtuvalt on kostja võlgnevust mõnevõrra vähendanud, seega palub hageja kostjalt välja mõista 382,96 eurot (tl 48). Hageja on kohtule tõendina esitanud 25.05.2010.a kostjale väljastatud teate võlgnevuse summas 6669,95 krooni tasumiseks hiljemalt 30.06.2010.a (tl 7) ning 24.09.2009.a KÜ X meeldetuletuse võlgnevuse summas 6869,95 krooni tasumiseks hiljemalt 12.10.2009.a (tl 10). Kohus korraldas kostja soovil 23.11.2011.a kostja ärakuulamise, mille protokollist (tl 108109) nähtuvalt kostja tunnistas osaliselt hagi. Kostja selgitas, et võlgnevus küttepuude eest tekkis, kuna sellel hetkel, kui ta pidi küttepuid ostma puudus tal raha, et oma kohustusi täita. Kostja tahtis rahaliste vahendite puudumise tõttu osta küttepuud hiljem, kuid KÜ keeldus ning ostis seetõttu küttepuud tema eest. Lisaks nähtub kostja selgitustest, et KÜ-ga oli kokkulepe, et tema kohustuseks oli tuua igal talvel puid 15 m2 (korteri suurus 48 m2). Kostja kinnitab, et tal jäi 2008/2009.a talvel toomata 13 m2 küttepuid. Samas ei nõustu kostja hageja poolt ostetud küttepuude hinnaga 400 krooni m2 ning kinnitab, et Valgamaal sai küttepuid osta

250-300 kr/ m2 eest. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetledes kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetledes koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtule nähtuvalt on kostja 23.11.2011.a toimunud ärakuulamisel võtnud hagi osaliselt õigeks küttepuude eest 2008/2009.a talvel võlgnevuse tekkimise osas 13 m2 eest. Kostja on vaidlustanud 12.02.2010.a ja 05.03.2010.a KÜ üldkoosoleku pädevuse otsuste vastuvõtmisel ja tegeliku toimumise. Kostja on esitanud tõenditena kahe tunnistaja L. M. korteri nr 6 omaniku (tl 99) ja M. S. korteri nr XX omaniku (tl 100-102) kirjalikud selgitused, millest nähtuvalt ei ole 12.02.2009.a ja 05.03.2009.a üldkoosolekuid toimunud. Kohtule tõendina esitatud 06.04.2011.a kinnistusraamatu väljavõtte (tl 75-77) kohaselt ei olnud M. S. üldkoosolekute toimumise ajahetkel KÜ liige. 05.03.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokolli nr 13 originaaldokumendist nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 05.03.2009.a (tl 114-115) ning ärakirjana 12.02.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokollist nr 12 nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 12.02.2009.a (tl 50-52). Kohus asub seisukohale, et poolte väited üldkoosolekute toimumise osas on vastuolulised. Samas on 12.02.2009.a ja 05.03.2009.a üldkoosolekute protokollid osalejate poolt allkirjastatud, mistõttu loeb kohus hageja poolt tõendatuks üldkoosolekute toimumise nii 12.02.2009.a kui ka 05.03.2009.a. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja soovib tugineda allkirjade võltsimisele peab ta väite tõendamiseks esitama kohtule tõendid. Samuti on kostjal õigus pöörduda kohtu poole taotlusega tõendite kogumiseks või ekspertiisi teostamiseks. Kohtule nähtuvalt ei ole vastavasisulisi taotlusi kostja kohtule esitanud. Kostja selgitustest nähtuvalt ei nähtu 05.03.2009.a üldkoosoleku protokollist kas üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, samuti ei nähtu osalenud liikmete nimesid ega seda, kes osalejatest hääletasid otsuse vastuvõtmise poolt või vastu. Kostjale jääb selgusetuks kas üldkoosolekul on järgitud seaduses sätestatud nõudeid. Juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti või otsus on heade kommetega vastuolus on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ei kaasne üldjuhul sellega iseenesest üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd KÜS ei reguleeri üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Viidatud sätte kohaselt on m.h tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul, kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Kostja on seisukohal, et küttepuude tellimise otsustamine oli temaga eelnevalt läbi arutamata, seega selgelt heade kommete vastane. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus

olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 1 kohaldub juriidilise isiku organi otsustele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Ka korteriühistule KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldatava MTÜS § 241 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Antud juhul on kostja pidanud üldkoosoleku 05.03.2009.a otsust heade kommetega vastuolus olevaks põhjusel, et küttepuude tellimise otsustamine oli temaga eelnevalt läbi arutamata. Samas ei ole kostja osalenud ühelgi üldkoosolekul ning hagi osalises õigeksvõtus tunnistas, et oli teadlik kohustusest osta küttepuud, kuid ei täitnud kohustust õigeaegselt põhjusel, et puudusid rahalised vahendid. Kohtule nähtuvalt soovis kostja osta puud hiljem, millega KÜ ei nõustunud. Kohus on kostja ärakuulamisel tuvastanud KÜ ja kostja omavahelise kokkuleppe ja sellest tuleneva kohustuse olemasolu küttepuude ostmiseks. Kostja ei täitnud kohustust. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks kokkulepe või õigus osta küttepuud hiljem. Üldkoosoleku protokollidest nähtuvalt olid puud otsakorral ja küttepuude ostmata jätmisel/hilisemal ostmisel oleks maja jäänud talvel kütteta. Kohtu hinnangul ei käitunud hageja antud juhul heade kommete vastaselt. Kostja on esitanud vastuväite, millest nähtuvalt oli küttepuude hind võrreldes samaaegsete hindadega liiga kõrge, kostja väidab, et samal perioodil oli võimalik osta küttepuid Valgamaal hinnaga 250-300 krooni eest m2. Kohtule ei ole kostja oma vastuväite tõendamiseks võrdlevaid andmeid tõenditena ei esitanud, seega ei saa kohus antud vastuväidete osas seisukohta võtta. Kohus hindas tõenditena KÜ X sõlmitud ostu-müügilepinguid (27.04.2009.a summas 6300 krooni 18 m2, 27.04.2009.a summas 930 krooni 3 m2, 22.04.2009.a summas 1350 krooni 3 m2, 06.04.2009.a summas 2173 krooni 6 m2, 20.03.2009.a summas 2080 krooni 5,2 m2, 20.03.2009.a summas 3036 krooni 9 m2, 20.02.2009.a summas 4600 krooni 10 m2, 15.02.2009.a summas 7200 krooni 15 m2) küttepuude ostmiseks koos tasumist tõendavate maksekorraldustega (tl 54-61). Kohtule nähtuvalt on küttepuude ostud sooritatud KÜ poolt perioodil veebruar kuni aprill 2009.a m2 hinnaga 310 kuni 480 krooni m2. Vaidlusaluse märtsikuu kestel sooritati ostud kahel korral: 20.03.2009.a E. M. müüs 5,2 m2 hinnaga 2080 krooni, mis teeb m2 hinnaks 400 krooni ning 20.03.2009.a T. T. müüs 9 m2 hinnaga 3036 krooni, mis teeb m2 hinnaks 337,33 krooni. Seega ei ole tegemist kõige kallima sooritusega võrreldaval perioodil. Kostja on esitanud kohtule vastuväite, millest nähtuvalt on vee- ja kanalisatsioonisüsteemi remondi eest KÜ-le võlgnevuse tasunud. Samas ei ole esitanud väidete tõendamiseks dokumente. Kohtule nähtuvalt on hageja nõude summat vähendanud 18.03.2011.a. Kohtule nähtuvalt on võlgnevus summaarselt liidetud, seega väheneb osalise tasumise korral võlgnevuse kogusumma. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 88, tl 92). Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja on jätnud esitamata tõendid väidetava 2 m2 KÜ-le tarnimise osas, samuti liiga kõrge küttepuude hinna osas.