Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud

dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.09.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus S A`e vastu võlgnevuse, kokku summas 3 789.91 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja (S A) sõlmisid 31.07.2007 laenulepingu nr 07-137764-VL (edaspidi -Leping) summas 90 000 krooni, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.08.2011. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval. Kostja jäi laenu põhiosa ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 15.12.2009 ja kuni 15.07.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva laenusumma põhiosa ja intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus viivise arvestamist alustada puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, milleks on EKP intress + 7% aastas ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär. Lepingujärgne intress oli 16% aastas ning viivise määraks on vast avalt alates 06.08.2010 – 0,044% päevas (16% : 360 = 0,044 % päevas). 05.03.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 20.03.2010. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja lepingud seoses võlgnevusega üles ja alustab kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks, seejuures lisanduvad lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ja hiljem kohtutäituri tasud. 05.08.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 17.02.2011 esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 24.08.2011 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata (tsiviilasi nr 2-11-6617) põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis hageja ees võlgnevus. 14.09.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 3 789.91 eurot, s.h põhiosa 2 903.43 eurot, intress 344.12 eurot ajavahemiku 15.12.2009 - 05.08.2010 eest ja põhiosa viivis 542.36 eurot kuni 14.09.2010. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku lepingute järgi võlgnetava summa 3 789.91 eurot väljamõistmist. Samuti palub hageja alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud laenuleping koos laenu tagastamise maksegraafikuga ning võlgnevuste arvestusega, lepingu andmed ja

sooritatud operatsioonid, koopia kostjale saadetud kirjast lepingu ülesütlemise kohta, kohtumäärus 24.08.2011; hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu summas 479.33 eurot tasumisest 14.09.2011 ja summas 87.10 eurot tasumisest maksekäsu kiirmenetluses 17. 02.2011. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kätte antud kostja registrijärgsel elukoha aadressil xxxx 28.11.2011 allkirja vastu M V, kes on dokumentide vastuvõtmise teatisele lisanud märkuse „elukaaslane“. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 18.12.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seaduses sätestatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda ja need ka rahaliselt kindlaks määrata. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tagastamata laenulepingute järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 3 789.91 eurot, millest põhinõue on 2 903.43 eurot, intress - 344.12 eurot ja viivis seisuga 14.09.2011- 542.36 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (2 903.43 eurolt) alates 15.09.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud hageja menetluskulusid (kokku summas 566.43 eurot) tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 37604, 14.09.2011 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 479.33 eurot, ning TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigikõiv summas 87.10 eurot (maksekorraldus nr 22624, 17.02,2011). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 31. jaanuaril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.