Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus 26.10.2011.a Harju Maakohtu määrusega nimetati võlgniku pankrotihalduriks Oliver Ennok.

pärandvara

ajutiseks

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ST sündinud XXX. a, isikukood XXX, ning surnud XXX.a. Tallinna notar Mare Miller`i 20.06.2011. a teatise kohaselt on ST`i seadusjärgsed pärijad pärandist loobunud ning seadusjärgseks pärijaks on Tallinna linn ning pärijale lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Tallinna notar Mare Miller tegi 14.06.2011.a. otsuse ja pärimisseaduse § 138 alusel kohtutäitur Kristiina Feinman’ile ülesandeks koostada pärandvara inventuur 14.01.2011. a (surmaaeg) seisuga. Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas pärandvara inventuuri läbiviimiseks üleskutsemenetluse. Üleskutsemenetluse teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.07.2011.a. ning kohtutäitur Kristiina Feinman koostas 15.08.2011. a pärandvara nimekirja. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri koostamist pärija vastutus piiratud pärandvara väärtusega. Pärandvara inventuurist selgus, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse, mistõttu pärandvarast ei jätku kohustuste täitmiseks ning Tallinna linn ei nõustu nende rahuldamisega. Seega esitas Tallinna linn 27.09.2011. a pankrotiavalduse ST’i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandaja pangakontolt nähtub, et kuni 2010. a lõpuni laekus pärandaja pangakontole igakuiselt 4500 – 6,959 krooni (287,60 – 444,76 eurot), selgitusega „OÜ MG, PALK“. Alates 2010.a juunist on pärandaja igakuiselt võtnud kiirlaene SMS Raha kaudu (ametlik ärinimi PG OÜ) summas 2000 – 6000 krooni (127,82 – 383,47 eurot). 2010. a oktoobris sai pärandaja töövõimetushüvitist summas 412 krooni (26,33 eurot). Lisaks nähtuvad pärandaja pangakontolt maksed CC. Käesolevaks hetkeks on pärandaja peamine võlausaldaja PCOÜ ehk kiirlaenu andja. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks võib pidada asjaolu, et pärandaja võttis finantskohustusi, mis ületasid tema maksevõimet. Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et pärandvara hulka kuuluvad järgmised varad ja õigused: arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX ASis SEB Pank, mille saldo 07.11.2011 seisuga 0,00 eurot. Kohustused panga ees puuduvad; arvelduskonto nr 10010186962026 AS-is SEB Pank, mille saldo 07.11.2011 seisuga 0,00 eurot. Kohustused panga ees puuduvad. Arvelduskontod AS-is SEB Pank eelnevalt arestitud kohtutäitur Urmas Tärno poolt. Arvelduskonto nr 221020326598 AS-is Swedbank, mille saldo seisuga 01.11.2011 on 0.00 eurot. Kohustused panga ees puuduvad. Konto on arestitud 28.10.2011 seisuga. Ajutise halduri poolt krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Danske Bank AS Eesti filiaalis, Tallinna Äripank ASis, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Unicredit Bank AG Eesti filiaalis, AS-is LHV Pank, Handelsbanken AB Eesti filiaalis pärandvara hulka kuuluvad arvelduskontod puuduvad. ASiga SEB Liising, AS-iga DnB NORD Liising ja AS-iga Nordea Finance Estonia ei ole pärandaja lepinguid sõlminud. Maanteeameti andmetel ei ole liiklusregistris pärandaja nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu käesoleval ajal ega viimase viie aasta jooksul registreeritud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole pärandaja nimele registreeritud pensionikontot ega väärtpaberikontot. AS Swedbank Liisingu ning pärandaja vahel sõlmiti 14.02.2007. a järelmaksu müügileping nr 85/135167, mille esemeks oli Philipsi kodukino hinnaga 2 599 krooni ehk 166,11 eurot. Leping lõpetati 15.02.2008. a ning täitmata kohustused puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt pärandvara hulka kuuluv vara puudub.Pärandvara hulka kuuluvad järgmised kohustused: PCOÜ-ga 13.12.2010 sõlmitud leping – põhinõue 383,47 eurot ja intress 38,35 eurot. Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on pärandaja suhtes 28.10.2011. a seisuga käimas täitemenetlus nr 052/2010/4072, alguskuupäev 04.10.2010, sissenõudja Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseijaoskond, nõue 21,64 eurot, kohtutäitur Urmas Tärno. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht 443,46 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Pärandajal puudub reaalne vara ning kohustusi on ca 400 eurot. Seega puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kohustused suurenevad intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on kujunes püsiv maksejõuetus välja 2010. a teises pooles, kui pärandaja võttis igakuiselt kiirlaene peaaegu sama suures mahus kui oli pärandaja igakuine sissetulek. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Ajutise halduri tasu palub haldur välja mõista riigi vahenditest. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht 443,46 eurot ja pärandvara hulka kuuluv vara puudub. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Võlausaldajad ei ole andnud nõusolekut menetluse rahastamiseks. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 880 eurot ja vajalike tehtud kulutuste katteks 68 eurot ning mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.