AS-i Morrison Invest hagi Rocco Otsa vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
662,35 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Morrison Invest apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065, asukoht Tulbi tn 6, Tallinn), esindaja advokaat Tarmo Friedenthal; Kostja Rocco Ots (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx), esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.05.2011 otsus AS-i Morrison Invest hagis Rocco Otsa vastu võlgnevuse ja viivise välja mõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i Morrison Invest kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.08.11.2007 esitas AS Morrison Invest (hageja) Harju Maakohtule hagi Rocco Otsa (kostja) vastu teeninduslepingust tuleneva põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. 31.10.2008 otsusega rahuldas maakohus hagi. 27.03.2009 otsusega Tallinna Ringkonnakohus osaliselt tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Riigikohus tühistas 07.10.2009 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09 maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.14.12.2001 sõlmisid M V ja kostja abikaasa kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja abikaasa ostis Harju Maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus Heldri tee 20 asuva kinnistu. Lepingus osalesid samuti kostja ja hageja, kelle kasuks seati lepinguga tähtajatu isiklik kasutusõigus. Selle lepingu järgi kohustus ostja sõlmima hagejaga teeninduslepingu elektri-, drenaaži-, vee- ja kanalisatsioonivõrgu, tänavavalgustuse, siseteede ning haljasalade hoolduseks, lumekoristuseks, prügiveoks ja valveks.
3.01.09.2002 sõlmis kostja kui tellija hagejaga teeninduslepingu (edaspidi leping). Lepingu p 3.1 järgi kohustus tellija tasuma hagejale teede, elektrisüsteemi, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldise korrashoiu ja turvamise eest 32,37 eurot (506,50 krooni) kuus (sh käibemaks 18%). Lepingu p. 5 sätestas maksetähtaegade rikkumise korral tellijale kohustuse maksta hagejale viivist 0,2% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
4.10.02.2006 tegi kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sest hageja rikkus kostja arvates oluliselt oma lepingujärgseid kohustusi. Hageja ülesütlemise avaldust ei tunnistanud. Leping on kehtiv ja kostja on rikkunud selles võetud kohustusi. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus ajavahemikul 01.02.2006-31.12.2007 lepingu järgi osutatud teenuse eest, samuti viivis.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 679,80 eurot (10 636,50 krooni), viivis kuni hagi esitamiseni 433 eurot (6774,94 krooni) ning viivis 0,2% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Hageja ei täitnud teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitas kostja esindaja 19.01.2006 hagejale pretensiooni, milles andis hagejale mõistliku tähtaja oma kohustuste täitmiseks. 30.01.2006 saatsid Heldri elurajooni elanikud hagejale ühise pretensiooni. Hageja pretensioonidele kohaselt ei reageerinud. 10.02.2006 esitas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja saatis vaatamata lepingu lõppemisele kostjale arveid väidetavalt osutatud teenuste eest. Kostja on järginud lepingu ülesütlemisel seaduse nõudeid, ülesütlemine on kehtiv. Kuivõrd poolte lepinguline suhe on lõppenud, on hageja nõue põhjendamatu. Hageja põhinõude ja viivise arvestus on ebaselge. Maakohtu otsus
8.26.05.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas. 14.12.2001 sõlmisid M V, K O, kostja ja hageja kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu; 01.09.2002 sõlmisid pooled teeninduslepingu nr 0047; 30.01.2006 esitas teiste hulgas kostja pretensiooni hagejale teeninduslepingus toodud kohustuste mittetäitmise osas; 10.02.2006 esitas kostja hagejale teeninduslepingu nr 0047 erakorralise ülesütlemise avalduse.
10.Kohtud on varasemalt tuvastanud, et 01.09.2002 teenindusleping nr 0047 tuleb lugeda käsunduslepinguks. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 631 alusel võib kumbki lepingu pool tähtajalise teeninduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingu poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni lepingu tähtja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS §-le 631 vastab üldsättena VÕS § 196.
11.Lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506,50 krooni kuus (sh käibemaks 18%). Hageja osutatavate teenuste sisu on kirjeldatud täpsemalt lepingu p-s 2, mille kohaselt hageja tagab Heldri asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagab tänavavalgustuse aastaringse korrasoleku, teatab Heldri asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, osutab kostja või Heldri asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei ole hagejale kohustuslik, kui probleemid on tekkinud kolmandate osapoolte tegevusest (p 2.5). Vastavalt lepingu p-le 8 kehtib leping kuni 01.01.2007. Lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.2006. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik tuvastada, kas hageja täitis teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule, või rikkus oluliselt lepingut.
12.Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid I tlk 108-119, 122-123, 125-127, 133-146; II tlk 193-211 ei tõenda teenuse osutamist enne lepingu ülesütlemise avalduse esitamist, kuna pärinevad hilisemast ajast. Ka tunnistaja R R ütlused (I tlk 168-169, III tlk 165-166) teenuste osutamise kohta puudutavad hilisemat perioodi. Kuna kostja on 30.01.2006 pretensioonis heitnud hagejale ette, et puudub teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastata tolmust ja prahist (alates 2000.a), ebaselge on turvateenuse sisu, hooldamata kommunikatsioonitrassid, teostamata libeduse tõrje (jaanuaris 2006.a), tänavavalgustus töötab osaliselt, siis ainult hageja ja Falck Eesti AS-i vahel 01.02.2004 sõlmitud lepinguga nr T-134 patrullteenuse osutamise kohta ja arvetega, mis tõendavad patrullteenuse osutamist enne lepingu ülesütlemise avalduse esitamist (II tlk 177-192), ei ole tõendatud hagejapoolne lepingu täitmine piisavas määras. Isegi juhul, kui lugeda hageja õiend tänavavalgustuse kohta 2005-2006.a (II tlk 212-213) kohaseks tõendiks, ei piisa sellest lugemaks leping täidetuks kokkulepitud määras.
13.Üldteadaolevalt asub Heldri asum Viimsi vallas, kus kehtib Viimsi valla heakorra eeskiri. Viimsi valla heakorraeeskirjade kohaselt on Heldri elanike kohustus teostada heakorratöid kinnistuga külgneval puhastusalal. Poolte omavahelises suhtes on hageja võtnud lepinguga kostja eest kohustuse hooldada Heldri asumis kostja kinnistu piiridest välja jäävat ala, sh ala, mis jääb sõidutee ja tema kinnitu piiri (tähistatud taraga) vahele, tagades sellega asumi üldise heakorra.
14.Tunnistajate H Z (I tlk 169-171), E P (I tlk 171), M M (III tlk 102) ja K K ütlustega (III tlk 104) on tõendatud lepingu alusel teenuse mittepiisav osutamine – teed on
puhastamata, libedusetõrje ja lumekoristus korraldamata, haljastus rajamata ja hooldamata, trasse hooldab AS Viimsi Vesi. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed põhjusel, et nad samuti kaitsevad oma õigusi kohtumenetluses. Tunnistajate ütlusi kinnitavad fotod (I tlk 63-72, tlk 159-165; III tlk 23-28, tlk 31-33), mis pärinevad küll hilisemast ajast, kuid näitavad üheselt, et asumi heakord ei ole oluliselt paranenud. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale kokkulepitud määras kuni lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni teeninduslepingus sätestatud teenuseid.
15.30.01.2006 pretensiooni (I tlk 58-59) kohaselt heitsid Heldri asumi elanikud, sh kostja hagejale ette, et puudub teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastata tolmust ja prahist (alates 2000.a), ebaselge turvateenuse sisu, kuna elanikel sõlmitud lepingud otse turvaettevõttega, hooldamata kommunikatsioonitrassid, teostamata libeduse tõrje (jaanuaris 2006.a), tänavavalgustus töötab osaliselt. Samas pretensioonis andis teiste seas kostja hagejale tähtaja 10.02.2006 kohustuste täitmiseks. 10.02.2006 ütles kostja teeninduslepingu erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, mistõttu ei soovi kostja lepingut jätkata ja soovib selle lõpetada (I tlk 15).
16.Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja ei osutanud piisaval määral, kuni lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni teeninduslepingus sätestatud teenuseid, st rikkus lepingus kokkulepitut olulises määras. Lepingu p 11 kohaselt võivad pooled ennetähtaegselt lepingu lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Lepingu p 8 kohaselt kehtib leping kuni 01.01.2007. Lepingu p-s 9 on sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et lepingu p 11 tuleks p-de 8 ja 9 koosmõjus tõlgendada ainult korralise ülesütlemise põhjusena. Nimetatud punkte tuleb VÕS § 29 lgte 4, 6 ja lg 5 p 4 alusel tõlgendada koosmõjus selliselt, et lepingu lõpetamist võib taotleda mis tahes põhjusel. Vaidlus puudub selles, et kostja on avaldanud erakorralise ülesütlemisega lepingu lõpetamise tahet. Asjaolu, kas hageja kostja ülesütlemisavaldust aktsepteeris või mitte, ei ole oma asjas tähtsust.
17.Samas nõustub kohus hagejaga selles, et 30.01.2006 kostja avalduses määratud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.02.2011 on ebamõistlikult lühike. Arvestades, et lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuli ette teatada kaks kuud, siis luges kohus täiendavaks tähtajaks kaks kuud ning lepingu lõppemise päevaks VÕS § 196 lg 2 ja § 114 lg 1 3. lause alusel 31.03.2006. Kuna hageja oma kohustusi ka täiendavalt antud tähtajal ei täitnud, siis oli kostja õigustatud lepingu üles ütlema. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid I tlk 108-119, 122-123, 125-127, 133-146; II tlk 193-211 ei tõenda vastupidist. Ka ainult hageja ja Falck Eesti AS-i vahel 01.02.2004 sõlmitud lepinguga nr T-134 patrullteenuse osutamise kohta ja arvetega, mis tõendavad patrullteenuse osutamist nimetatud ajavahemikul (II tlk 192-193), ei ole tõendatud hagejapoolne lepingu täitmine piisavas määras. Tunnistaja R. R ütlused (I tlk 168-169, III tlk 165-166) teenuste osutamise kohta puudutavad hilisemat perioodi ning tunnistajate H. Z (I tlk 169-171), E. P (I tlk 171), M. M (III tlk 102) ja K. K ütlustega (III tlk 104), mida kinnitavad fotod (I tlk 63-72, tl 159-165; III tlk 23-28, tl 31-33), on tõendatud lepingu alusel teenuse mittepiisavat osutamist ka ajavahemikul 31.01.-31.03.2006. Eeltoodust tulenevalt, kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjale osutanud teeninduslepingus sätestatud teenuseid kokkulepitud mahus, siis on kostja poolt lepingu ülesütlemine seaduslik.
18.Antud vaidlusesse ei puutu hageja saadetud kirjad teistele asumi elanikele (II tlk 163-166, tlk 173), teeninduslepingud teiste asumi elanikega (I tlk 98-101, II tlk 168-172), teatis hooldustasu tõstmise kohta (I tlk 120). Samuti ei andnud kohus hinnangut tõenditele, mis
puudutavad perioodi peale lepingu lõppemist: pooltevaheline kirjavahetus (I tlk 60-62), arved (I tlk 17-47), kostja pöördumine Viimsi Vallavanema poole (I tlk 155-158). Asjakohatud on järgmised tõendid: allkirjastamata kinnitus talihoolduse teostamise kohta (I tlk 102), allkirjastamata ja dateerimata kommunaalkulude arvestus (II tlk 167), väljavõte hageja kodulehest (II tlk 159-162).
19.Kuna kostja on teeninduslepingu üles öelnud, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingus sätestatud tasu. Tuginedes eelnenule ei ole hagi põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jättis kohus menetluskulu hageja kanda. Apellatsioonkaebus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Maakohus on ebaõigesti lugenud tõendatuks teeninduslepingu alusel teenuse ebapiisava osutamise teeninduslepingu ülesütlemisavalduse esitamisele eelnevalt. Teenuse kohast täitmist tuleb asjaolusid arvestades seaduse kohaselt eeldada. Asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et enne 20.01.2006 kuupäevaga vormistatud pretensiooni oleks kostja pretensioone esitanud teeninduslepingu täitmise või Heldri asumi heakorra kohta. Samuti on kostja tasunud alates teeninduslepingu sõlmimisest kuni 2006.a veebruarini kõik arved, mis teeninduslepingu alusel on esitatud ja seda on kinnitanud omasõnaliselt ka kostja ise 09.09.2008. VÕS § 76 lg 4 sätestab eelduse, et kui võlausaldaja on talle täitmisena pakutu vastu võtnud kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega tuleb lähtuda asjas eeldusest, et kuni 30.01.2006 pretensiooni esitamiseni oli teeninduslepingu täitmine kohane.
22.Mitte ükski asjas arvestamisele kuuluv tõend ei kummuta vastavat eeldust, kuna ainus tõendusteave, mis on kostja pretensioonile ja ülesütlemisteatele eelnenud perioodi kohta, on kostja kutsutud ja ilmselgelt erapoolikuid ütlusi andnud tunnistajate ütlused. Tunnistajate H. Z, E. P, M. M ja K. K ütlused asjas on ebausaldusväärsed, kuivõrd nimetatud isikud osalevad käesoleva asjaga identse sisuga kohtuvaidlustes hageja vastu ning iseenesestmõistetavalt on nad huvitatud asja lahenemisest käesolevas asjas kostja kasuks. Oma huvi asja lahendamiseks kostja kasuks on ka kõik tunnistajad ise kinnitanud. Arusaamatuks jääb kuidas on maakohus lugenud nende ütlused usaldusväärseks s.o. erapooletuks. Kostja ei ole kutsunud tunnistajaks Heldri elamurajooni neid elanikke, kes ei ole hagejaga kohtuvaidluses, vaid üksnes isikud, kellega on kohtuvaidlused käimas või käesoleva tsiviilasja menetluse vältel lõppenud. Hageja on nimetatud asjaolu tõstnud ka kohtu tähelepanu alla ning leiab, et maakohus on ebaõigesti lugenud erapoolikute tunnistajate ütlused usaldusväärseteks tõenditeks hageja lepingurikkumise kohta 30.01.2006 pretensiooni esitamisele eelnevalt. Maakohus pidanuks jätma TsMS § 238 lg 5 juhindudes tunnistajate ütlustega arvestamata, seda enam et mitte ühtegi muud tõendit peale kõnealuste tunnistajate ütluste rikkumiste kohta ei olnud.
23.Tunnistajad väitsid Heldri elamurajooni olevat sisuliselt läbimatu aastaajale vaatamata, kus talvel laiuvad hanged ja liuväljad ning suvel tänav kas tolmab või uputavad seal lombid. Midagi sellist viidatud fotomaterjal (AS Falck Eesti leping ja arved II tlk 177-214 ja III tlk 23-28 fototabel koos fotode tegemise ajaga ning III tlk 31-37 fotod) ei kinnita, vaid näitab tänavad olevat heas korras. Samuti on tunnistajad väitnud, et patrullteenust ei ole kunagi osutatud, kuid hageja esitatud AS-iga Falck Eesti sõlmitud leping tõendab patrullteenuse tellimist ning lisatud kuluarved tõendavad selle osutamist teeninduslepingu ülesütlemise eelselt ja ka järgselt. Ainuüksi need vastuolud võinuks maakohtul tekitada
kahtluse selles, kas tunnistajate ütlused on ikka objektiivsed või tuleb neisse suhtuda kriitiliselt.
24.Tegelikkuses ei ole mitte ühegi tunnistaja ütlusega tõendatud see, et teeninduslepingus kokkulepitud teenust nad saanud ei ole, vaid vastupidiselt kinnitavad tunnistajad, et teenust on nad saanud ja tarbinud. Kõik tunnistajad on kinnitanud (I tlk 166-177; III tlk 102 ja 104), et vee- ja kanalisatsioonitrassid töötasid. On küll väidetud, et neid hooldas AS Viimsi Vesi, kuid selles osas puuduvad mistahes tõendid ning hageja on selgitanud, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse saamiseks võis küll olla sõlmitud kostjal ja tunnistajatel AS-iga Viimsi Vesi teenuseleping vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmiseks, mis ei muutnud aga vee- ja kanalisatsioonitorustiku omanikku, kelleks on hageja, ega viimase kohustust hooldada trasse või tagada nende hooldus. See, et teenus toimis tähendab, et teeninduslepingut hageja poolt täideti.
25.Tunnistajate ütlused kinnitavad, et tänavavalgustus töötas. Väideti, et tänavavalgustus töötas küll osaliselt, kuid näiteks 30.01.2006 pretensioonist selgub, et tegelikkuses ei põlenud lambid Heldri asumis asuvast ca 40 majast 6 ees. K. K andis ütlusi tänavavalgustuse osas aga üleüldse Hundi tee kohta, mis ei ole osaks Heldri elamurajoonist. Ka sellele juhtis hageja kohtu tähelepanu, kuid maakohus mingil põhjusel hageja väidetega ei arvestanud.
26.Tunnistajad on kinnitanud seda, et teed olid tolmused. Samas oli kostjaga sõlmitud kinnistu müügilepingu p. 2.12.2 (I tlk 8) kokku lepitud selles, et mustkattega kaetakse tee alles pärast 80% elamute valmimist, mistõttu oli kruusatee tolmamine paratamatu ning sellega pidi kostja arvestama. Seega ei saa tänavate tolmamist enne asumis 80% elamute valmimist hagejale ette heita. Seda, et teid oleks pidanud kastma või tolmu koristama, ei ole pooled teeninduslepingus kokku leppinud ning samuti ei oleks selline eeldus mingilgi määral mõistlik. Samas on tõendatud hageja esitatud fotomaterjaliga, et 2006.a kevadeks olid tänavad (Heldri tee ja Heldri põik) heas korras (III tlk 31-37d). K. K viide Heldri tee alguses olevale augule, kui võimalikule teeninduslepingu rikkumise ilmingule, on väär, kuna tegemist oli Hundi tee ja Heldri tee ristumiskohaga, mille alune maa kuulub Viimsi vallale. Seetõttu peab Viimsi vald ka seda osa tänavast hooldama. Nagu K. K ka ise kinnitas, parandaski augud ristmikul Viimsi vald 2009.a, kuid hagejal vastavat kohustust ei olnud.
27.Väidetava prahi- ja prügiprobleemi osas on tunnistajate ütlused ülimalt üldsõnalised. Ainsana on täpsustanud prahi olemust H. Z, kes on prahiks nimetanud puu- ja tammelehtesid. K. K on aga hoopis kinnitanud, et prahti ei ole Heldri elamurajoonis rohkem, kui Viimsi vallas üldiselt (III tlk 104). Lume- ja libedatõrje osas ei erine kostja ja tunnistajate talvised kannatused üldisest Eesti inimese omast. Tõenäoliselt on enamus Eesti täisealistest isikutest talvel libedaga linnatänaval kukkunud, jäänud autoga lumme kinni ning pidanud tänavaid, sh kohaliku omavalitsuse hooldatavaid tänavaid, lumest puhastama kodust väljasaamiseks omal käel. Seega ei ole tegemist sellise ebatavalise ilminguga, mida võiks pidada Heldri elamurajooni anomaaliaks.
28.Haljasalade hoolduse osas on tunnistajate ütluste põhjal ilmne, et hooldust teostati (ehkki mitte ulatuses, milles ootasid seda kostja ja tunnistajad). Tunnistajad on kinnitanud, et alajaamade ümbruses hooldus toimus. Nii maakohus kui ka kostja on ekslikult tõlgendanud teeninduslepingut selliselt, et hagejal oli kohustus rajada haljastus. Sellist kokkulepet teeninduslepingus ei ole, vaid hageja kohustus haljasalasid niitma ja korras hoidma (teeninduslepingu p. 2.1.).
29.Arvestades eeltoodut on maakohus hinnanud tunnistajate ütlusi ülesütlemisteatele eelnenud perioodil teeninduslepingu täitmise kohta valikuliselt ja ebaobjektiivselt ning jätnud põhjendamatult arvestamata ütluste hindamisel sellega, et kõik kostja kutsutud tunnistajad olid huvitatud sellest, et kohtuvaidlus laheneks hageja kahjuks. Kuna kostja ei
tõendanud mitte ühegi usaldusväärse tõendiga teeninduslepingu rikkumist ülesütlemisele eelnenud perioodil, tulnuks kohtul jätta tunnistajate ütlused antud tõendamiseseme asjaolu kohta kui ebausaldusväärsed arvestamata ning sellest johtuvalt lugeda kostja vastuväited antud osas paljasõnalisteks. Samas tuleb asjaolude põhjal ning VÕS § 76 lg 4 järgi eeldada hageja poolt kohast täitmist ning lugeda seega 30.01.2006 pretensioon ning sellele järgnenud 10.02.2006 ülesütlemisteade alusetuteks.
30.Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud teeninduslepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemist maakohtu määratud mõistliku täiendava tähtaja möödumisel, samas kinnitavad dokumentaalsed tõendid seda, et rikkumisi ei esinenud. Hageja nõustub maakohtuga osas, mis puudutab mõistliku täiendava tähtaja pikenemist 31.03.2006. Eeldades tinglikult, et 2006.a talvel oli hageja teeninduslepingut rikkunud (mida hageja omaks ei võta), ei viita tõendid aga sellele, et ka mõistliku tähtaja möödumisel s.o 2006.a kevadel oleksid esinenud mingisugused probleemid. Tunnistajate ütluste usutavusel on hageja juba peatunud ning jääb oma seisukoha juurde. Fotomaterjalid 2006.a kevadest (III tlk 23-28; 31-37d) näitavad tänavate ja haljastuse seisukorda muuhulgas 2006.a maija juunikuus, s.o vahetult mõistliku täiendava tähtaja möödumise järgselt. Fotodelt on ilmne, et vähemasti teede hoolduse osas probleeme ei esinenud ja antud osas on selgelt dokumentaalsed tõendid ning tunnistajate ütlused lahknevad, mis viitab sellele, et tunnistajad ei ole objektiivsed oma ütlustes. Hageja jaoks on raskesti mõistetav maakohtu viide just kõnealustele fotodele, kui tunnistajate ütlusi teede halva seisukorra kohta kinnitavale tõendusmaterjalile, kuivõrd hageja arvates mingit lepingurikkumist ei ole võimalik käsitletavatelt fotodelt tuvastada. Tõendusteave on hageja arvates vastupidine. Kostja esitatud fototabel (I tlk 159-165) ei ole usaldusväärne, kuivõrd fotode tegemise aeg ei ole sellel kajastatud tehnilise vahendi andmete põhjal, vaid kirjutatud kostja enda poolt. Seega ei ole teada, millal on nimetatud fotod tehtud.
31.Kõnealusel perioodil kasutasid tunnistajate ja ka kostja sõnul Heldri elanikud takistamatult vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaudu AS Viimsi Vesi teenuseid, seega oli hageja täitnud oma kohustused ka trasside hoolduse osas. Haljasalasid niideti tunnistajate ütluste kohaselt alajaamade ümbruses ning ka tänavavalgustus pidi osaliselt töötama. Tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses tänavavalgustus ei töötanud, kuivõrd tunnistajad on lugenud ka ühe lambi rikke oluliseks puuduseks (H. Z ütlused, I tlk 166-177, protokolli lk 4). Samas on esitanud hageja õiendid elektrikulu kohta, mis tõendab tänavavalgustuse toimimist. Libedust ja lund ei saanud 31.03.2006 samuti esineda, vähemasti mitte ulatuses, mis võinuks takistada liiklemist Heldri asumis. Seetõttu on arusaamatu, millisel tõenduslikul alusel põhineb maakohtu järeldus, et 30.01.2006 pretensioonis kirjeldatud rikkumised esinesid ka 31.03.2006. Teeninduslepingu kohaselt ei pidanud hageja rajama haljastust, vaid seda niitma ja korras hoidma. Seetõttu on maakohtu järeldused olulise lepingurikkumise esinemise kohta mõistliku tähtaja möödumisel usaldusväärsetel tõenditel mittepõhinevad ning maakohtu hinnangud tõenditele ebaobjektiivsed.
32.Maakohus on rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 238 lg 1 ja 2 nõudeid ning hinnanud nii tunnistajate ütlusi kui ka dokumentaalseid tõendeid ebaobjektiivselt ja kostja kasuks kallutatult. Kõrvale on jäetud tõendites lähtuv tõendusteave, mis kinnitab hageja väiteid ning maakohus on põhjendamatult eelistanud ebausaldusväärseid tunnistajate ütlusi dokumentaalsetele tõenditele. Asjas arvestamisele kuuluvate tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks olulise lepingurikkumise esinemine hageja tegevuses teeninduslepingu ülesütlemise eelselt ega ka sellele järgnevalt. Samas viitavad kõik tõendid sellele, et kostja sai ja tarbis teenust. Sellest järelduvalt tuleb asjas olemasolevate tõendite põhjal teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Isegi juhul, kui teeninduslepingu täitmisel esinesid puudused, ei saa neid tuvastamist leidnud asjaolude põhjal pidada oluliseks VÕS § 196 lg
33.Vaidluse peamine rõhk on sellel, millisel määral ja millise kvaliteediga pidi hageja osutama teeninduslepingu alusel teenuseid. Tuvastades kokkulepitud kvaliteedi saab hinnata ka seda, kas väidetavad puudused üleüldse saavad endast kujutada olulist lepingurikkumist või on need teeninduslepingu iseloomu silmas pidades väheolulised. Teeninduslepingus ei ole pooled kokku leppinud teenuse kvaliteedi tasemes. VÕS § 77 lg 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise kvaliteedis ei ole kokku lepitud, tuleb see täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega pidi hageja teeninduslepingut täitma ümbruskonnas pakutavale sarnasele teenusele võrreldava kvaliteediga. Eelkõige puudutab antud küsimus haljasalade hooldamist, kuivõrd maakohus on leidnud, et hageja võttis teeninduslepingus endale kohustuse mitte üksnes hooldada alajaamade ümbruses olevaid haljasalasid, vaid teha seda ka hooldusalal, mille hooldamise kohustus on Viimsi valla heakorraeeskirja kohaselt kinnistuomanikul. Maakohtu selline järeldus on ekslik, kuivõrd kogu Viimsi valla territooriumil kehtib tänaseni sama põhimõte – hooldusala peab hooldama kinnistuomanik. Seega hooldatakse kogu Viimsi valla ulatuses haljasalasid selliselt, et kinnistu ja tänava vahele jäävat ala hooldab kinnistuomanik. See omakorda tähendab, et üksnes alajaamade ümbruses haljasalade hooldamine vastab VÕS § 77 lg 1 sätestatud täitmise nõuetele.
34.Hageja hinnangul kehtib VÕS § 77 lg 1 ka teeninduslepingus sätestatud teistele kohustustele. Mitte ükski tunnistaja ütlus ja muu tõend ei viita sellele, et hageja osutatud teenuse kvaliteet oleks olnud madalam keskmisest. Kostja kõrgendatud ootused ei ole seega põhjendatud seda enam, et need ootused on esmakordselt tegelikkuses leidnud konkreetset väljendamist alles kohtumenetluse käigus. Ka 30.01.2006 pretensioon on niivõrd üldsõnaline, et seda saab pidada rahulolematuse väljenduseks, mitte teenuses konkreetsete puuduste esiletoomiseks, mida oleks võimalik ammendavalt mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada. Seega jättis maakohus teeninduslepingu tõlgendamisel ning teenuse osutamise kvaliteedi hindamisel põhjendamatult kohaldamata VÕS § 77 lg 1 ning tuvastamata selle keskmise kvaliteedi, millega hageja teenust kõrvutada. Seetõttu ei saa lugeda kostja rahulolematust teenuse kvaliteediga hagejapoolseks oluliseks lepingurikkumiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.05.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
37.TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et kostjal puudus alus 01.09.2002 sõlmitud teeninduslepingu üles ütlemiseks ning on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud nõutava põhjalikkusega tehingu lõpetamisega seotud asjaolusid ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hageja poolt
esitatud nõuet rahuldada. Kohus on hageja kõigile seisukohtadele vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
39.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnkohtu arvates on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub, et kogutud tõendid annavad alust väita, et hageja ei ole teeninduslepingust tulenenud teede korrashoiu, turvateenuse osutamise, drenaaživõrkude hoolduse, tänavavalgustuse tagamise ega haljasalade hooldamise kohustust kokkulepitud viisil täitnud ning see on andnud kostjale õigusliku aluse teenindusleping üles öelda.
40.Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist TsMS § 442 lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud. Kohus on selgitanud, miks ei saa hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega ega tunnistaja R R ütlustega otsuse langetamisel arvestada. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Hageja mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
41.Maakohus on õigesti käsitlenud hagejale 30.01.2006 esitatud avaldust puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmisena ning leidnud põhjendatult, et kostja oli õigustatud 10.02.2006 avaldusega teeninduslepingu alates 31.03.2006 üles ütlema. Kuna hageja ei ole omaltpoolt tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil lepingus sätestatud teenuseid nõuetekohaselt, on kohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Teeninduslepingu lõppemise tõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingus sätestatud tasu. Kaebuse viide Viimsi valla heakorraeeskirjale lepingu täitmata jätmise ettekäändena ei ole asjakohane, kuna eeskiri ei vabasta hagejat pooltevahelise kokkuleppe täitmisest.
42.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
43.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.