Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 26. mail 2011 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-46739 AS-i MI hagi RO vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
662.35 eurot (10 636.50 Eesti krooni)
Menetlusosalised ja nende Hageja : AS MI(registrikood: XXX, asukoht: XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Tarmo Friedenthal (e-post: [email protected]) Kostja: RO(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe (epost: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 27.04.2011 Tallinnas ja koht Resolutsioon
Eelnev menetluse käik 08.11.2007 esitas AS MI Harju Maakohtule hagi RO vastu teeninduslepingust tuleneva põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. 31.10.2008 otsusega maakohus rahuldas hagi. 27.03.2009 otsusega Tallinna Ringkonnakohus osaliselt tühistas Harju Maakohtu 31.10.2008 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. 07.10.2009 Riigikohtu Tsiviilkolleegium otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09 tühistas Harju Maakohtu 31.10.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2009 otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid MV ja kostja abikaasa 14.12.2001 kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja abikaasa ostis XXX asuva kinnistu. Lepingus osalesid samuti kostja ja hageja, kelle kasuks seati lepinguga tähtajatu isiklik kasutusõigus. Selle lepingu järgi kohustus ostja sõlmima hagejaga teeninduslepingu elektri-, drenaaži-, vee- ja kanalisatsioonivõrgu, tänavavalgustuse, siseteede ning haljasalade hoolduseks, lumekoristuseks, prügiveoks ja valveks. 01.09.2002 sõlmis kostja kui tellija hagejaga teeninduslepingu (edaspidi leping). Lepingu p 3.1 järgi kohustus tellija tasuma hagejale teede, elektrisüsteemi, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldise korrashoiu ja turvamise eest 506.50 Eesti krooni kuus (sh käibemaks 18%). Lepingu p 5 sätestas maksetähtaegade rikkumise korral tellijale kohustuse maksta hagejale viivist 0,2% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 10.02.2006 tegi kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sest hageja rikkus kostja arvates oluliselt oma lepingujärgseid kohustusi. Hageja ülesütlemise avaldust ei tunnistanud. Leping on kehtiv ja kostja on rikkunud selles võetud kohustusi. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus ajavahemikus 01.02.2006-31.12.2007 lepingu järgi osutatud teenuse eest, samuti viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 10 636.50 Eesti krooni, viivise kuni hagi esitamiseni 6774.94 Eesti krooni ning viivise 0,2% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja selgitab, et hageja ei täitnud teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitas kostja esindaja 19.01.2006 hagejale pretensiooni, milles andis hagejale mõistliku tähtaja oma kohususte täitmiseks. 30.01.2006 saatsid XXX elurajooni elanikud hagejale ühise pretensiooni. Hageja pretensioonidele kohaselt ei reageerinud. 10.02.2006 esitas kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja saatis vaatamata lepingu lõppemisele kostjale arveid väidetavalt osutatud teenuste eest. Kostja on järginud lepingu ülesütlemisel seaduse nõudeid, ülesütlemine on kehtiv. Kuivõrd poolte lepinguline suhe on lõppenud, on hageja nõue põhjendamatu. Hageja põhinõude ja viivise arvestus on ebaselge. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - 14.12.2001 sõlmisid MV, KO, RO ja AS MI kinnistu ostu-müügi, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu (I kd tl 7-11), - 01.09.2002 sõlmisid pooled teeninduslepingu nr XXX (I kd tl 13-14), - 30.01.2006 esitas teiste hulgas kostja pretensiooni hagejale teeninduslepingud toodud kohustuste mittetäitmise osas (I kd tl 58-59),
-
10.02.2006 esitas kostja hagejale teeninduslepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise avalduse (I kd tl 15).
Kohtud on varasemalt tuvastanud, et 01.09.2002 teenindusleping nr XXX tuleb lugeda käsunduslepinguks. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 631 alusel võib kumbki lepingu pool tähtajalise teeninduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingu poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni lepingu tähtja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS §-le 631 vastab üldsättena
Järgnevalt kohus hindab, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida ta tegelikult tegi ning seejärel hindab, kas hageja on oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud, kas rikkumine oli oluline ning kas see annab VÕS §-st 631 (VÕS § 196 lg-st 1) tulenevalt alust lepingu ülesütlemiseks. Lepingu p 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506.50 Eesti krooni kuus (sh käibemaks 18%). Hageja osutatavate teenuste sisu on kirjeldatud täpsemalt lepingu p-s 2, mille kohaselt hageja tagab XXX asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagab tänavavalgustuse aastaringse korrasoleku, teatab XXX asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, osutab kostja või XXX asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei ole hagejale kohustuslik, kui probleemid on tekkinud kolmandate osapoolte tegevusest (p 2.5). Vastavalt lepingu p-le 8 kehtib leping kuni 01.01.2007. Lepingu p 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.2006. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik tuvastada, kas hageja täitis teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule, või rikkus oluliselt lepingut. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid I kd: tl 108-119, 122-123, 125-127, 133-146; II kd: tl 193-211 ei tõenda teenuse osutamist enne lepingu ülesütlemise avalduse esitamist, kuna pärinevad hilisemast ajast. Ka tunnistaja RR ütlused (I kd tl 168-169, III kd tl 165-166) teenuste osutamise kohta puudutavad hilisemat perioodi. Kuna kostja on 30.01.2006 pretensioonis heitnud hagejale ette, et puudub teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastata tolmust ja prahist (alates 2000. aastast), ebaselge turvateenuse sisu, hooldamata kommunikatsioonitrassid, teostamata libeduse tõrje (jaanuaris 2006), tänavavalgustus töötab osaliselt, siis ainult hageja ja FE AS-i vahel 01.02.2004 sõlmitud lepinguga nr XXX patrullteenuse osutamise kohta ja arvetega, mis tõendavad patrullteenuse osutamist enne lepingu ülesütlemise avalduse esitamist (II kd tl 177-192), ei ole tõendatud hagejapoolne lepingu täitmine piisavas määras. Isegi kui lugeda hageja õiend tänavavalgustuse kohta 2005-2006 aastal (II kd tl 212-213) kohaseks tõendiks, ei piisa sellest lugemaks leping täidetuks kokkulepitud määras. Üldteadaolevalt asub XXX asum Viimsi vallas, kus kehtib Viimsi valla heakorra eeskiri. Viimsi valla heakorraeeskirjade kohaselt on XXX elanike kohustus teostada heakorratöid kinnistuga külgneval puhastusalal. Kohus on seisukohal, et poolte omavahelises suhtes on hageja võtnud lepinguga kostja eest kohustuse hooldada XXX asumis kostja kinnistu piiridest välja jäävat ala
sh ala, mis jääb sõidutee ja tema kinnitu piiri (tähistatud taraga) vahele, tagades sellega asumi üldise heakorra. Tunnistajate HZ (I kd tl 169-171), EP (I kd tl 171), MM (III kd tl 102) ja KK ütlustega (III kd tl 104) on tõendatud lepingu alusel teenuse mittepiisav osutamine – teed on puhastamata, libedusetõrje ja lumekoristus korraldamata, haljastus rajamata ja hooldamata, trasse hooldab AS VV. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed põhjusel, et nad samuti kaitsevad oma õigusi kohtumenetluses. Tunnistajate ütlusi kinnitavad fotod (I kd: tl 63-72, tl 159-165; III kd tl 23-28, tl 31-33), mis pärinevad küll hilisemast ajast, kuid näitavad üheselt, et asumi heakord ei ole oluliselt paranenud. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale kokkulepitud määras kuni lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni teeninduslepingus sätestatud teenuseid. Järgnevalt kohus annab hinnangu kostja vastuväitele lepingu lõppemise kohta VÕS § 196 lg 1 alusel ülesütlemisega. 30.01.2006 pretensiooni (I kd tl 58-59) kohaselt heitsid XXX asumi elanikud sh kostja hagejale ette, et puudub teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastata tolmust ja prahist (alates 2000. aastast), ebaselge turvateenuse sisu, kuna elanikel sõlmitud lepingud otse turvaettevõttega, hooldamata kommunikatsioonitrassid, teostamata libeduse tõrje (jaanuaris 2006), tänavavalgustus töötab osaliselt. Samas pretensioonis andis teiste seas kostja hagejale tähtaja kohustuste täitmiseks 10.02.2006. 10.02.2006 ütles kostja teeninduslepingu erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, mistõttu ei soovi kostja lepingut jätkata ja soovib selle lõpetada (I kd tl 15). Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja ei osutanud piisaval määral kuni lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni teeninduslepingus sätestatud teenuseid st rikkus lepingus kokkulepitut olulises määras. Lepingu p 11 kohaselt võivad pooled ennetähtaegselt lepingu lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb teisele poolele ette teatada kaks kuud. Lepingu p 8 kohaselt kehtib leping kuni 01.01.2007. Lepingu p-s 9 on sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus ei nõustu siin kohal hagejaga selles, et lepingu p 11 tuleks p-de 8 ja 9 koosmõjus tõlgendada ainult korralise ülesütlemise põhjusena. Kohus leiab, et nimetatud punkte tuleb VÕS § 29 lg-te 4, 6 ja lg 5 p 4 alusel tuleb tõlgendada koosmõjus selliselt, et lepingu lõpetamist võib taotleda mis tahes põhjusel. Vaidlus puudub selles, et kostja on avaldanud erakorralise ülesütlemisega lepingu lõpetamise tahet. Asjaolu, kas hageja kostja ülesütlemisavaldust aktsepteeris või mitte, ei ole oma asjas tähtsust. Samas nõustub kohus hagejaga selles, et 30.01.2006 kostja avalduses määratud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.02.2011 on ebamõistlikult lühike. Arvestades, et lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuli ette teatada kaks kuud, siis loeb kohus täiendavaks tähtajaks kaks kuud ning lepingu lõppemise päevaks VÕS § 196 lg 2 ja § 114 lg 1 3. lause alusel 31.03.2006. Kuna hageja oma kohustusi ka täiendavalt antud tähtajal ei täitnud, siis oli kostja õigustatud lepingu üles ütlema. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid I kd: tl 108-119, 122123, 125-127, 133-146; II kd: tl 193-211 ei tõenda vastupidist. Ka ainult hageja ja FEAS-i vahel 01.02.2004 sõlmitud lepinguga nr XXX patrullteenuse osutamise kohta ja arvetega, mis tõendavad patrullteenuse osutamist nimetatud ajavahemikul (II kd tl 192-193) ei ole tõendatud hagejapoolne lepingu täitmine piisavas määras. Tunnistaja RR ütlused (I kd tl 168-169, III kd tl 165-166) teenuste osutamise kohta puudutavad hilisemat perioodi ning tunnistajate HZ (I kd tl 169-171), EP (I kd tl 171), MM (III kd tl 102) ja KK ütlustega (III kd tl 104), mida kinnitavad fotod (I kd: tl 63-72, tl 159-165; III kd tl 23-28, tl 31-33), on tõendatud lepingu alusel teenuse mittepiisavat osutamist ka ajavahemikul 31.01.-.31.03.2006.
Eeltoodust tulenevalt, kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjale osutanud teeninduslepingus sätestatud teenuseid kokkulepitud mahus, siis on kostja poolt lepingu ülesütlemine seaduslik. Kohus leiab, et antud vaidlusesse ei puutu hageja saadetud kirjad teistele asumi elanikele (II kd tl 163-166, tl 173), teeninduslepingud teiste asumi elanikega (I kd tl 98-101, II kd tl 168-172), teatis hooldustasu tõstmise kohta (I kd tl 120). Samuti ei anna kohus hinnangut tõenditele, mis puudutavad perioodi peale lepingu lõppemist: pooltevaheline kirjavahetus (I kd tl 60-62), arved (I kd tl 17-47), kostja pöördumine Viimsi Vallavanema poole (I kd tl 155-158). Asjakohatud on järgmised tõendid: allkirjastamata kinnitus talihoolduse teostamise kohta (I kd tl 102), allkirjastamata ja dateerimata kommunaalkulude arvestus (II kd tl 167), väljavõte hageja kodulehest (II kd tl 159-162). Kuna kostja on teeninduslepingu üles öelnud, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingus sätestatud tasu. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et AS-i MI hagi RO vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.