Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
23.detsember 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1246,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja L A (isikukood xxx, kannab vanglakaristust )
Kohtuistung
08.12.2011
Istungil osalesid
N. Z, L. A
N Z hagi L A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt, seejuures põhinõude osas rahuldada hagi täies ulatuses seoses kostja õigeksvõtuga.
2.Välja mõista L A’lt N Z kasuks põhivõlg 1246,28 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus eurot ja 28 senti).
3.Viivise nõue rahuldada osaliselt. Välja mõista L A’lt N Z kasuks perioodil 31.12.2010 kuni 23.12.2011 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 99,89 eurot (üheksakümmend üheksa eurot ja 89 senti).
4.Välja mõista L A’lt N Z kasuks viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7 % aastas,) alates 24.12.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku viiviseid mitte rohkem, kui 1246,28 eurot.
5.Hageja kohtukulu riigilõivu näol jätta kostja L A kanda ja mõista LA N Z kasuks välja 255,65 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot ja 65 senti).
6.Ülejäänud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise kanda. Edasikaebamise kord Otsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse vaidlustamiseks esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
31.12.2010 N Z esitas Viru Maakohtule hagi L A põhivõla 19 5++ krooni ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. 04.02.2011 Viru Maakohus edastas hagi lahendamiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt 04.06.2004 kostja andis hagejale võlakirja, milles tunnistas, et võttis hagejalt võlgu sularaha 21 750 krooni ning kohustub võla tagastama hiljemalt 04.09.2004. Kostja ei ole võlga tagastanud. Hagi esitamise seisuga kostja võlgnes hagejale 19 500 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 0,02 % päevas alates 04.09.2004 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viiviseid mitte rohkem, kui põhivõla summa 19 500 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
14.03.2011 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et on allkirjastanud hagile lisatud 04.06.2004 võlakirja. Kostja ei ole nõus hagis esitatud võlakohustuse ja viivisenõudega. Hagile lisatud võlakiri on puudulik, sest ei ole esitatud koopiat võlakirja teisest poolest, kus Irina Stepanova võttis endale kohustuse võlg 19 500 krooni solidaarselt tagasi maksta hagejale. Kostja ei ole nõus võlakirjast tuleneva võlgnevuse ja viivise määramisega hageja kasuks ega ole nõus menetluskulude hüvitamisega hageja kasuks.
KOHTUISTUNG
08.12.2011 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja märkis, et ei ole varem kostjalt võla tasumist nõudnud, sest pärast esimese tagasimakse 2250 krooni tagastamist 06.07.2004 hakkas kostja hageja eest kõrvale hoidma; hagejale ei olnud teada kostja elu- või asukoht. Hageja ei ole nõudnud võla tasumist IS, sest viimane ütles, et kohustus võla tasumisele ainult moraalselt kaasa aitama, 2004 septembris-oktoobris kadus ka kontakt Stepanovaga. Kostja L. A kohtuistungil tunnistas põhivõlga, kuid ei nõustunud viivise nõudega. Kostja tunnistas võla tasumise kohustuse olemasolu, kuid märkis, et andis osa hagejalt saadud rahast Irina Stepanovale, kes pidi laenu tagastamises osalema. Kostja leidis, et hageja on põhjendamatult oodanud võla tagasinõudmisega, kostja on alates 01.10.2005 vanglas ning ei saanud võlga tagastada, vanglas on kostjal sissetulek, kuid sellest tasub ta kohustust riigi ees. Kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ning ta deporteeritakse Eesti Vabariigist kui vanglakaristus 2014.a. lõpeb. Kostja väidetel viibis hageja tema kriminaalasja arutamisel kohtuistungitel aasta jooksul ning oli kostja asukohast teadlik, vahistamisele järgnenud aasta jooksul kostjal endal ei olnud luba kirjutada ega telefoni kasutada ning ta ei saanudki hagejale oma asukohast ise teada anda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendas tsiviilasja lihtsustatud menetluses. Kostja soovil kohus kuulas kostja ära ja arutas pooltega asja kohtuistungil. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel kohus tunnustab asjas tõendina ka menetlusosalise seletust.
2.Asjas ei ole vaidlust, et kostja andis hagejale 04.06.2004 võlakirja selle kohta, et on saanud hagejalt laenuks 21 750 krooni kolmeks kuuks ning kohustub selle summa alates 04.07.2004 tagasi maksma igakuuliselt 2250 krooni ning ülejäänud summa tagasi andma mitte hiljem, kui 04.09.2004. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja tagastas saadud võlast hagejale 2250 krooni ning ülejäänud võlg on siiani tagastamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et hagile lisatud kirjalik võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus, milles kostja kinnitab pooltevahelise laenusuhte ning võla tagastamise kohustuse olemasolu. Võlatunnistuse andmise eesmärk on võla sissenõudmise lihtsustamine ning võlgniku võimalike vastuväidete välistamine. Kostja kohtuistungil võttis hageja nõude põhivõla osas õigeks. Eeltoodu alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-st 1 kohus rahuldab hagi põhivõla osas kostja õigeksvõtuga.
3.Hageja taotleb kostjalt viiviste väljamõistmist 0,02 % põhinõudest päevas alates 04.09.2004 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui põhinõude summa 19 500 krooni (1246,28 eurot), hagi põhjendustes hageja viitab viivisenõude õigusliku alusena VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § -s 94 sätestatud intressimäärale, millele lisandub 7 % aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos hagiga esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid protsendina põhinõudest. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja taotleb 31.12.2010 esitatud hagis viiviste väljamõistmist alates põhikohustuse sissenõutavaks muutumisest 04.09.2004.a., so rohkem kui kuue aasta eest tagasiulatuvalt. Seejuures on hageja eiranud TsMS §-s 367 sätestatut ning on taotlenud ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisesumma tulnuks hagejal välja arvutada. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 teine lause annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult viivist VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses, millele lisandub 7 % aastas. Nimetatud viivisemäär on ajas muutuv, mistõttu ei ole põhjendatud hageja hagiavalduse resolutsioonis esitatud taotlus mõista viivis alates 04.09.2004 välja määraga 0,02 % päevas.
4.Hageja väited selle kohta, et ta otsis kostjat taga ning ei teadnud tema asukohta, on paljasõnalised. Kohtu Infosüsteemis (KIS) andmetest nähtuvalt L. A süüasjas (kriminaalasi nr 106-4222) oli hageja tunnistajaks ja andis kohtus ütlusi. Seega ei ole tõesed hageja väited, et ta ei teadnud kostja asukohta. KIS-i andmed kinnitavad kostja seletust selle kohta, et hageja viibis tema kriminaalasja arutamisel kohtus, hageja oli teadlik kostja asukohast ning kostja ei hoidunud hageja eest ja võla tagastamise eest kõrvale. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel võis kostjal hageja käitumisest jääda mulje, et hageja temalt võla tagastamisega viivitamise eest viiviseid ei nõua. Olukorras, kus hageja ei ole rohkem kui 6 aasta jooksul kostjalt põhivõla tagastamist tegelikult nõudnud, on pikema (seejuures tehingust tuleneva nõude aegumise kahekordset tähtaega ületava) ajavahemiku eest tagasiulatuvalt viivisenõude esitamine käsitatav vastuolulise käitumisena. Vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus peab viivisenõuet põhjendatuks alates hagi esitamisest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab vastavalt TsMS § -le 367 viivised välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 31.12.2010 kuni kohtuotsuse 23.12.2011 teatavakstegemiseni summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1246,28 eurot. Perioodil 31.12.2010 – 30.06.2011 oli viivisemääraks 8 % aastas ehk 0,022 % päevas, seega sellel perioodil muutus viivis sissenõutavaks (1246,28 eurot x 0,022 %) x 182 päeva =49,14 eurot. Alates 01.07.2011 kuni otsuse 23.12.2011 tegemiseni on seadusest tulenevaks viivisemääraks 8,25 % aastas (0,023 % päevas) ning sellel perioodil muutus viivis
sissenõutavaks (1246,28 x 0,023 %) x 175 päeva = 50,75 eurot. Seega hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 99,89 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Lisaks kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse teatavakstegemisest protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni või viivisesumma 1246,28 eurot täitumiseni.
5.Hagi rahuldamist kostja suhtes ei välista kostja vastuväited, et I. Stepanova kohustus solidaarselt võlgnevust hageja ees kustutama. VÕS § 65 lg 1 kohaselt on hagejal õigus valida, kas ta nõuab solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagi on esitatud üksnes L. A vastu.
6.TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab tsiviilasja lihtsustatud korras menetlemise korral kohtulahendis koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalise suuruse. Hageja esitas taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 541,29 eurot, sh riigilõiv 255,65 eurot, õigusabikulud 126,52 eurot, sõidukulud 57,12 eurot ja parklakulu 6 eurot. Kohus leiab, et hageja kohtukulud (riigilõiv) on õige jätta kostja kanda, sest kõrvalnõude osaliselt rahuldamata jätmine ei mõjuta tsiviilasja hinda ega hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Seetõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 126,52 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja sõidukulu ja sõiduki parkimiskulu. Hageja esitatud kviitungid tõendavad, et 08.12.2011 kell 11:39 tasuti Kentmanni tänaval kohtumaja läheduses asuvas Europark parklas nr 036 parkimistasu 6 eurot (sh käibemaks 1 euro) ja 08.12.2011 kell 20:57 on aadressil Tallinna mnt 55 a, Narva asuvast Neste A24 tanklast ostetud Neste bensiinikaardiga 45,92 liitrit bensiini Futura 95, hinnaga 1,244 eurot/liiter, kokku 57,12 euro (893,73 krooni) eest. Tõenditest ei nähtu, et kulutused on kandnud hageja ja seoses kohtuistungile tulekuga. Neste Oil kviitungilt nähtub kaardi saldo 2386,37 eurot (37 338,58 krooni). Kohus leiab, et ligi kahe ja poole tuhande euro suuruse limiidiga Neste bensiinikaart tõenäoliselt ei kuulu eraisikule. Samuti ei ole hageja põhjendanud pärast kohtuistungit ostetud bensiinikoguse seost hageja Tallinnas kohtus käiguga. Narva ja Tallinna vaheline kaugus on 211 km. Kui edasi-tagasi teekonnal ja linnasisest sõitu arvestades kokku 450 km läbimiseks kulus 45,92 liitrit kütust, tuleb keskmiseks kütusekuluks 10,20 liitrit 100 km kohta (0,102 L/km). Hageja ei ole märkinud, millist sõidukit ta Tallinnasse tulekuks kasutas, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata suhteliselt suure kütusekulu põhjendatust. Ühistranspordi (bussi) pilet NarvaTallinn ühel suunal maksab 11,40 eurot (edasi-tagasi 22,80 eurot) ning liinibusside graafik on piiavalt tihe, et hagejal olnuks võimalik liinibussiga õigeaegselt kohtusse jõuda. Hageja valis kulukama sõiduvahendi, mistõttu on õige need kulud jätta hageja enda kanda. TsMS § 175 lg 1 võimaldab teiselt lepingupoolelt välja mõista üksnes menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Hagejal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, mistõttu on hageja õigusabikulu hüvitamise nõue põhjendamatu.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.