Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Pankrotiavalduse asjaolud. 21.10.2011 esitas OÜ KL kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 08.11.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt OÜ KL ärinime all on ettevõte registrisse kantud 07.07.2009 aastal. Äriühingu põhitegevusalaks on äriregistris märgitud: jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes (EMTAK kood: XXX 2008, XXX). Osaühingu osakapitali suuruseks on 2 555 eurot. Äriühingu osanikuks on: N T , isikukood XXX, osamakse suurus 2 044 EUR; M R , isikukood XXX, osamakse suurus 511 EUR. Äriühingu juhatuse liikmeks on N T , isikukood XXX. Äriregistrile on esitatud majandusaasta aruanne 2009 ja 2010 majandusaasta eest. Võlgnik nõustub, et on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Pankrotiavaldusele lisatud võlgniku juhatuse liikme selgitusest OÜ KL maksejõuetuse põhjuste kohta nähtub, et: OÜ KL asutati 07.07.2009 aastal. Võlgniku põhitegevuseks oli lasterõivaste jaemüük. Ettevõtte asutamise eesmärgiks oli müüa Itaalia lasterõivaste brändi „CycleBand“. „CycleBandi“ toodete müümiseks Eestis sõlmiti Itaalia firmaga H.R.D. frantsiisileping. Võlgniku tegevuseks investeerisid eraisikud ja juriidilised isikud ettevõttesse ligikaudu 100 000 eurot. Investeering sai kulutatud kaupluse sisustamise ja kujundamise peale, kuna frantsiisileping nägi ette täpsed juhised, kuidas peab olema kujundatud lasterõivaste brändi „CycleBand“ müüva poe sisekujundus. OÜ KL avas kauplused Tallinnas XXX ostukeskuses ja Tartus Lõunakeskuses. Peale aastast tegutsemist näitasid majandusnäitajad, et Tartus asuva kaupluse käive on tunduvalt madalam Tallinnas asuvast kauplusest. Otsustati sulgeda Tartu kauplus ja avada Tallinnasse teine kauplus juurde Solaris Kaubanduskeskusesse. Käibe suurendamiseks tegi ettevõte kulutusi reklaamile, mis aga oodatud käibemahtu ei tekitanud. Uute kaupade sisseostmiseks oli vaja täiendavaid investeeringuid, kuna müügil olid hooaja kaubad. Ettevõtte võlgnevuste osas hakkasid võlausaldajad tekkinud võlgade tasumist nõudma. Kui selgus, et investoritel pole rohkem huvi võlgniku tegevusse investeerida, otsustati esitada avaldus pankroti väljakuulutamiseks. OÜ KL kohustuste suuruseks on 225 156,96 eurot, kuid igasugune vara võlgnikul puudub. Peale kaupluste sulgemist ja tegevuse lõpetamist OÜ-le KL allesjäänud kaup müüdi 30.09.2011.a. müügilepingu alusel kokku väärtuses 32 888,72 eurot OÜ-le K . OÜ K registrikood XXX, omandas nõude OÜ KL vastu 11. augustil 2011.a. PP’iga sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Kauba müügi põhjuseks OÜ-le K oli viimase poolt 12.08.2011.a. esitatud teatis võlakohustuse täitmise kohta summas 76 393,27 eurot, tasumise tähtajaga 24.08.2011.a. ja 15.09.2011.a. esitatud pankrotihoiatus summas 76 394, 27 eurot, tasumise tähtajaga 26.09.2011.a. Võlgniku selgitust arvesse võttes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2011 septembris-oktoobris, kui oli selge et

ettevõttel puuduvad vahendid tekkinud kohustuste rahuldamiseks, uue kauba soetamiseks ja edaspidise tegevuse jätkamiseks. Võlgnik on maksejõuetu ja maksejõu taastumine ei ole lähiajal tõenäoline. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 225 156,96 eurot. Maksu- ja Tolliameti 14.11.2011.a. vastuse kohaselt on OÜ KL maksude ja maksete võlg seisuga 14.11.2011 kokku 8 860.96 eurot alljärgnevalt: intress 29,47 eurot; käibemaks 6 063,18 eurot; kinnipeetud tulumaks 523,87 eurot; sotsiaalmaks 2 101,19 eurot; kogumispensionimakse 27,54 eurot; töötuskindlustusmakse 115,71 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 220,57 eurot, seega võlgnevus kokku moodustab 9 081,53 eurot. Kohustused võlausaldajate ees pankrotiavalduse esitamise seisuga 21.10.2011.a. kokku summas 46 538,77 eurot alljärgnevalt: EP AS 36,73 eurot; E OÜ 1131,33 eurot, HP OÜ 213 323,50 eurot; HRD S.R.L.18 984,99 eurot; L OÜ 3515,47 eurot; RS OÜ 905,90 eurot; TE AS 38,52 eurot; TTOÜ 602,33 eurot. Töötasu võlgnevused seisuga 21.10.2011.a. kokku summas 1211,01 eurot alljärgnevalt: P S 414,61 eurot; V S 427,71 eurot; T N 368,69 eurot. Lühiajalised laenud seisuga 21.10.2011.a. kokku summas 3 450,00 eurot alljärgnevalt: N T 3450.00 eurot. Laenuvõlgnevused seisuga 21.10.2011.a. kokku summas 164 875,65 eurot alljärgnevalt: K OÜ 112 962,05 eurot; M R 18 619,68 eurot, N T 12 643,92 eurot, R AS 20 650,00 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga võlgnikul vara puudub. Raha pangakontodel puudub. AS-is Swedbank omab võlgnik: Arvelduskontot XXXXXXXXXXXXXX (avati 01.07.2009), saldo 10.11.2011.a. seisuga on 0,00 EUR; Arvelduskontot XXXXXXXXX (avati 23.11.2009), saldo 10.11.2011.a. seisuga 0,00 EUR; Garantiileping nr XXX (summas 5 982.13 EUR), tähtaeg lõpeb 25.11.2011.a.; Garantiileping nr XXX (summas 10 161.57 EUR), tähtaeg lõpeb 25.11.2011.a.; Arvelduskontot XXXXXXXXXavati 09.12.2009.a. ja suleti 04.01.2011.a. Kontod arestitud 09.11.2011.a. seisuga. AS-is SEB Pank omab võlgnik: Arvelduskontot XXXXXXXXX, saldo 21.11.2011.a. seisuga on 0,00 EUR; Sundtäitmine peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 09.11.2011.a. Eelnevalt arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Kohustused panga ees puuduvad. Maanteeameti 16. novembri 2011.a. vastuse kohaselt OÜ KL nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ega väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l KL osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Varade võõrandamine OÜ-le K võib olla tagasivõidetava iseloomuga tehing. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2011.a. oktoobris kui selgus, et järgmise hooaja kaupade tellimiseks ei olnud investoritel, arvestades ettevõttel tekkinud makseraskust ja liiga vähest käibemahtu, enam huvi täiendavate investeeringute tegemiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on 225 156,96 eurot ja võlgnikul igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Majanduslikust olukorrast tekkinud käibemahu vähenemine ja liiga suured kulud nii ettevõtte käivitamisel kui edasisel tegutsemisel ja kindla brändi müümise kohustus, mis ei võimaldanud müüki võtta muud kaupa, põhjustasid võlgnikul makseraskusi ning võlgnik ei suutnud enam tekkinud võlgu tasuda ega oma kohustusi kohaselt täita. Seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale hüvitiste kompenseerimiseks. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise

võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teen ettepaneku lõpetada OÜ KL(registrikood XXX ) pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg. 1 alusel. Ajutine pankrotihaldur palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri töötasu 807,50 eurot ja tehtud kulutused 115,08 eurot.

Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tänaseks ajutisele haldurile teadaolevate võlgniku võlgade summa on 225 156,96 eurot ja võlgnikul igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 08.12.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab KLOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme N T (ik. XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 807,50 eurot ja tehtud kulutused 115,08 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 807,50 eurot ja tehtud kulutused 115,08 eurot.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.