Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Swedbank Liising AS-ile ja VL. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja liikluskahjus saadud vigastuste ja remondikulutused summas 156 867 krooni ja avariilise sõiduki teisaldamise kulud summas 1 016,94 krooni. Põhjendatud käsitluse kulu oli 2 000 krooni. 27.06.2008 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 159 883,94 krooni tasumiseks. 22.07.2008 esitas kostja avalduse, millega soovib summa 159 883,94 krooni tasuda osade kaupa igakuiselt 3 000 krooni. 22.07.2008 edastas hageja kostjale võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe nr. 49/2008. Vastavalt sõlmitud maksegraafikule tasus kostja tähtaegselt 4 esimest makset ehk kokku 12 000 krooni. 14.08.2009 edastas hageja kostjale meeldetuletuse võlgnetava summa tasumiseks, kuid kostja poolt ei ole vastavalt kokkuleppele asutud võlgnetavat summat tasuma. Hageja palub kostjalt välja mõista 147 883,94 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, need on tõendamata ja põhjendamata. VE AS-i poolt esitatud arve nr 3409639 kohaselt on sõiduki Honda CR-V, reg märgiga XXX, endine olukord võimalik taastada 10 025,63 euroga (156 867 krooniga). Ei ole tõene, et kostja võttis endale kohustuse 22.07.08 avaldusega tasuda trahvi 15 000 krooni. Kostja ei ole toodud välja kahju väidetavat muud suurust ega esitatud ühtki tõendit kahju suuruse kohta. Hagi ei ole aegunud. Hageja nõudeõiguse aegumise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil ta maksis kannatanule välja hüvitise ja see oli 05.02.08. Aegumine katkes, kui kostja tasus esimese 3000 krooni, so oli 12.08.2009, ja seega hakkas aegumine kulgema 13.08.09. Tõendid: 1) väärteoasja protokoll; 2) kindlustuspoliis; 3) tagasinõue; 4) avaldus; 5) võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe; 6) VE arved; 7) kviitung-arve 319008; 8) võlanõude meeldetuletus; 9) liikluskahju hüvitamisotsused; 10) liiklusõnnetusest teatamise vorm; 11) maksekorraldused; 12) fotod; 13) 07.09.2009 vastus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kohustudes tasuma hageja esitatud nõude nimetatud suuruses, pidas kostja silmas, et ta võtab endale kohustuse trahvi summas 15 000 krooni tasumise osas toimepandud väärteo eest. Seejuures ei pidanud kostja silmas, et võtab endale kohustuse tagasinõude ning käsitlustasu täitmise osas summas 159 883,94 krooni. Kostja ei nõustu sellega, et liiklusõnnetusega tekitatud kahju suurus moodustab 156 867 krooni, lähtudes tekitatud kahju iseloomust, samuti sõiduauto margist ja selle hinnast. Kostja ei ole sõiduki, mida ta juhtis toimunud liiklusõnnetuse ajal omanik ega valdaja. Hagi on aegunud. Tõendid: 1) 27.08.09 arvamus võla meeldetuletusele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 11.10.2007 Tallinnas Peterburi teel liiklusõnnetus, - Liiklusõnnetuse põhjustas sõidukit Opel Omega, reg märgiga XXXjuhtunud S B , kes oli avarii põhjustamise ajal juhtis autot alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, - Opel Omega reg. m. XXX kuulus VL, - SBsõitis Opel Omega ́ga reg.märgiga XXXtagant otsa Swedbank Liising AS- le kuuluvale ja IB poolt juhitud sõidukile Honda CR-V, reg märgiga XXX, - Swedbank Liising AS-il tekkis kahjustatud sõiduki kui asja näole varakahju - Kostja tsiviilvastutus oli kahju tekitamise ajal kindlustatud hageja juures - Hageja hüvitas liikluskahjus saadud vigastuste ja remondikulutused summas 156 867 krooni ja avariilise sõiduki teisaldamise kulud summas 1 016,94 krooni. 2 (4)

-

27.06.2008 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 159 883,94 krooni tasumiseks. juhtumi käsitluskulud on 2 000 krooni pooled sõlmisid võla tasumiseks maksegraafiku, iga osamakse suurus oli kuus 3 000 krooni, kostja tasus tähtaegselt 4 esimest makset ehk kokku 12 000 krooni, sellest esimese makse tasus 12.08.2008.

Vaidluse puudumise tõttu eelviidatud asjaolude üle, ei pea kohus andma täiendavat hinnangut nende asjaolude kohta esitatud tõenditele (1) väärteoasja protokoll; 2) kindlustuspoliis; 3) tagasinõue; 4) avaldus; 8) võlanõude meeldetuletus; 9) liikluskahju hüvitamisotsused; 10) liiklusõnnetusest teatamise vorm; 11) maksekorraldused; 12) fotod). LKS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all; p 4 kohaselt kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS § 48 lg 3 alusel nõutaks regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused. Kuna vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja avarii juhtis toimumise ajal sõidukit Opel Omega reg.m XXXja põhjustas seda juhtides Swedbank Liising AS-le omandile (sõidukile) kahju, siis oli kostja Opel Omega reg.m XXX ehk mootorsõiduki otsene valdaja ehk isik, kes teostas faktilist võimu mootorsõiduki kui suurema ohu allika üle. Seega oli kostja LKS § 48 lg 2 p 2 alusel sõiduki otsene valdaja, kelle vastu on hagejal õigus tagasinõue esitada ning alusetu on kostja väide, et ta polnud kahju tekitamise ajal Opel Omega reg. XXX sõiduki valdaja. Kuna vaidlus puudub ka selle üle, et kostjal ei olnud vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ajal, mil ta Opel Omega`d reg.m XXX juhtides kahju põhjustas, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka LKS § 48 lg 2 p 4 alusel tagasi hüvitis, mille ta maksis kannatanule. Lisaks on LKS § 48 lg 3 alusel hagejal õigus nõuda ka kostjalt juhtumi käsitlemise kulude hüvitamist. Kostja väitis, et kahju ulatus on tõendamata. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole kostja põhjendanud, millises ulatuses ei ole hageja kahju ulatus põhjendatud ega tõendatud. LKS § 35 lg 1 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Hageja poolt kohtule esitatud VEAS-i poolt esitatud arvega nr 3409639 on hageja tõendanud, et sõiduki Honda CR-V, reg märgiga XXX taastamise ehk remondikulud ehk endise olukorra taastamise kulud on 10 025,63 € (156 867 krooni). Kohtule esitatud R kviitung-arvega nr 319008 on hageja tõendanud Honda CR-V XXX kui avariilise sõiduki teisaldamise kulusid summas 1016,94 kr (ilma käibemaksuta). Kuna vaidlus puudus juhtumi käsitlemiskulude suuruse 2000 krooni üle, siis on hageja tõendanud kahju ulatust (taastamisremondi kulud, teisaldamise kulud, käsitlemise kulud) kokku 159883,94 krooni LKS § 35 lg 1 ja § 48 lg 3 järgi. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja on hagejale tasunud 12000 krooni, siis on kostja võlg LKS § 48 lg 2 p 2, 4 ning § 48 lg 3 järgi hüvitamata kahju osa, st 147 883,94 krooni. Kuna märgitu on seni tasumata, siis rikub kostja kindlustusandja eest oma seadusest tulenevat kannatanule väljamakstud hüvitise ja käsitluskulu tagasimaksmise kohustust. Nimetatu on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine, kuna kostja on kohustust täitnud vaid osaliselt /st maksis ära vaid 12 000 kr/. Eeltoodu alusel on hageja tagasinõue viidatud tasumata osas 147 883,94 krooni tõendatud ja põhjendatud ja kuulub VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 ja LKS § 48 lg 2 p 2,4 ja lg 3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Kostja väitis, et hagi on aegunud. 3 (4)

Kostja väitis, et tema andis kokkuleppele 22.07.08 allkirja selle kohta, et ta on nõus tasuma trahvi 15000 krooni, kuid kostja ei ole oma selliseid väiteid millegagi tõendanud, et tegemist oleks olnud trahvi maksmise kokkuleppega. Hageja on tõendanud kostja 22.07.2008 hagejale edastatud avaldusega, et ta on teadlik kohustustest, mida ta võtab, sest kostja on ise oma käega märkinud selle kohustuse suuruseks, milleks ta tahab saada maksegraafikut, 159 883,94 krooni. Seega pidi kostja mõistlikult võttes aru saama, et ta võtab endale kohustuse tasuda summa 159 883,94 krooni osade kaupa iga kuu 3 000 krooni. Asjaolu, et kostja on hagejale kokkuleppe, mille alusel ta pidi maksma 3000 krooni, üles öelnud, ei tähenda, et kostja poleks sõlminud viidatud kokkulepet või võlga tunnistanud. Vastupidiselt kinnitab kostja enda 22.07.08 esitatud avaldus hagejale seda, et ta soovib hagejale maksta 159883,94 krooni osade kaupa. Kostja tasus 12.08.2008 esimese makse (selles vaidlus puudus). TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg 3 aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja väitis, et aegumine hakkas kulgema ajast, mil maksti hüvitis välja kannatanule e. 05.02.2010. Kohus ei nõustu sellega, et aegumine hakkab kulgema ajast, mil hüvitis maksti välja kannatanule, sest TsÜS § 150 lg 1 mõtte kohaselt seostub aegumise kulgemise aeg kahjust teadasaamisest, antud juhul millal ta sai või millal pidi kahjust teada saama Swedbank Liising AS või millal ta sai või pidi teada saama selle, et kostja põhjustas kahju. LKS § 48 lg 2 p 2, 4 sätestatu tähendab sisuliselt kahju kannatanu nõude üleminekut hagejale ja seega kehtib TsÜS § 150 lg 1 tulenev regulatsioon ka kindlustusandjale. Seega ei hakanud aegumine kulgema 05.02.2010. Küll aga omab asjas tähtust see, et kostja maksis hagejale 12.08.2008 3000 krooni ehk hüvitas osaliselt kahju. Selle osalise kahju hüvitamisega katkes TsÜS § 158 lg 1, 2 järgi hagi aegumise, sest kostja kohustatud isikuna tunnustas hageja nõuet, milleks on tema poolt võlgnetava kohustuse osaline tasumine. Seega hakkas TsÜS § 158 lg 1 alusel hageja nõude 3-aatane aegumistähtaeg kulgema 13.08.2008 uuesti. Hageja esitas nõude kostja kohtule 13.12.2010, st 3-aastase aegumistähtaja jooksul. Eeltoodu tõttu leiab, et hageja nõue pole aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jääb seetõttu rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 147 883,94 krooni e. 9451,51€. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 147 883,94 krooni ehk 9 451,51 eurot. Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.