Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

11.10.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt olid võlgniku põhitegevusalad ehitusmaterjalide kaubandus, ehitus- ja remonditööde korraldamine, elektroonika- ja laboriseadmete remont ja transporditeenused. Võlgniku olemaoleva vara hinnanguline väärtus on 2 797,66 eurot. Võlgniku kohustused on 42 758,16 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea või pankrotikuriteo toimepanemist ei ole tuvastatud. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata deposiidi suuruseks 1 000 eurot, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Kui deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ei tasuta, palub haldur menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige VS ja määrata halduri tasu 1 386 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Halduri tunnitasu suurus on 63 eurot, haldur töötas 22 tundi. Haldur palub välja mõista kulutuste katteks 3,43 eurot. 15.11.2011 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma arvamuse juurde. Ajutine haldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 24.11.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 1 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 24.11.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul on vara summas 2 797,66 eurot. Võlgnikul on kohustusi 42 758,16 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega pankrotikuriteo tunnuseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 386 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 457,38 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Halduri tunnitasu määr on 63 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 386 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 457,38 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 3,43 eurot. Kulud tulenevad bürookuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 3,43 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata VS, võlgnik sellele vastu ei vaielnud.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.