Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Tagaseljaotsuse kostjale avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 11.08.2010 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus G I` vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 24 526.03 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud G I taotles AS-ilt SEB Pank püsimaksega krediitkaarti limiidiga summas 20 000 krooni. 30.06.2008 otsustas pank väljastada taotletud kaardi kostjale järgmistel tingimustel: limiit summas 20 000 krooni, kohustuslik tagasimakse summas 835 krooni iga kuu 15.kuupäeval. Laenu kasutamise eest kohustus G I tasuma intresse 18% aastas, samuti kohustus tasuma viiviseid 18% aastas õigeaegselt tasumata laenu põhiosa võlgnevuselt, Lepingu sõlmimist kinnitavad kostja ja panga esindaja allkirjad lepingul nr A080010924. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning vastavalt lepingu p 11.5.2 ütles hageja alates 02.12.2009 kostjaga lepingu üles. Vimase makse tegi kostja võla tasumiseks 15.09.2009. 21.01.2010 esitas AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule (ts asi nr 2-10-3123). 01.07.2010 määrusega jättis Pärnu Maakohus avalduse rahuldamata seoses asjaoluga, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 10.08.2010 seisuga võlgneb kostja hagejale püsimaksega krediitkaardi lepingu alusel kokku 24 526.03 krooni, sellest põhivõlg moodustab 19 994.91 krooni, intressid 1 205.82 krooni, viivised 2 575.30 krooni. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlan katteks kokku summas 24 526.03 krooni, samuti alates 11.08.2010 lisanduva viivise 0,05% päevas võlgnevuse põhiosa jäägilt. Avaldusele on lisatud püsimaksega krediitkaardi leping nr A080010924 ja selle tingimused; kostja laenumaksete aruanne; võlgnevuse arvestus seisuga 10.08.2010, millest 750 krooni on märgitud võlgnevuse teenustasuna (tasutud 22.01.2010; maksekäsu avalduse esitamisel); Pärnu Maakohtu määrus ts asjas nr 2-10-3123; maksekorraldus riiglõivu tasumise kohta; esindaja volikiri.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 12.08.2010 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressidele kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati märkusega „Ei ela antud aadressil“.

Kostja viibimiskohta ei ole õnnestunud kindlaks teha ka Ida Politseiprefektuuri ega xxxx kaasabil. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 11.10.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus on väljastanud hagimaterjalid ka kostja registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx, samuti politsei poolt teatatud võimalikul aadressil: xxxx, kuid hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkusega „Ei ela antud aadressil”. Kohus on püüdnud kostja tegelikku elukohta välja selgitada ka erinevatest elektroonilistest andmebaasidest. Kostja registrijärgne elukoht on muutmata; tema tegelik viibimiskoht on teadmata. Menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud hageja nõue) on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 11.10.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded hagiavalduses toodud nõude avaldamisega. Kohus kohustas kostjat ka hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (avalikult kättetoimetamisest) alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Nimetatud tähtpäev möödus 10.11.2011 ning hagile vastamise tähtaeg möödus seega 10.12.2011. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 21.12.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja temaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardilepingu tingimusi, jättes tagastamata lepingujärgsed maksed koos intressidega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt hagiavalduses toodule kuulub tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks seega kokku 1567.50 eurot (24 526.03 kroon), millest põhiosa võlgnevus on 1277.91 eurot (19 994.91 krooni), intressivõlgnevus summas 77.06 eurot (1 205.82 krooni); viivisvõlgnevus kuni 11.08.2010 summas 164.59 eurot (2 575.30 krooni) ning teenustasu (võla sissenõudekulu, s.o. maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv kohtuvälise kuluna) summas 47.93 eurot (750 krooni).

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 11.08.2010 määraga 0,05% päevas kuni laenu põhiosa nõude täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskuluna riigilõiv summas 4000 krooni (maksekorraldus nr 723740, 08.07.2010, samuti on hageja tasunud 6.39 eurot väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu (maksekorraldus nr 9335, 30.06.2011). Kokku kuulub menetluskuluna tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele seega summas 262.04 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.