Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse resolutiivosa Teadaanded.

avaldatakse avaldatakse

kostjale

kättetoimetamiseks

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus õigus otsusega mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile hagile. ile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva arutamist rutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja a kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). alusel. l. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 aluse

I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.12.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank Liising AS– –ilt hagiavaldus M L`i vastu võlgnevuse summas 16 627.80 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansa Liising) ja kostja (M L) sõlmisid 14.08.2003 liisingulepingu nr 0063369L, mille esemeks oli sõiduauto xxxx , ehitusaasta 1997. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepinguperioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p 2.1 ja viivis – p 5.1. Hageja ostis kostja valitud vara 14.08.2003 ning andis selle samal päeval kostjale üle liisingulepingu nr 0063369L lisa nr 1 alusel. Ostja kohustus hiljemalt järgmisel päeval lepingueseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi, samuti kohustus tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu. Üldtingimuste p 6.3.2 järgi kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud/kahjud on kandnud liisingfirma, kohustus kostja need hüvitama liisingfirma nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt, vaid jättis hagejale tasumata igakuiselt väljastatud arved alates 16.11.2005 kuni perioodi 16.04.2006-15.05.2006 eest. Lepingust tulenev debitoorne võlgnevus on kokku summas 6292.38 krooni. ́Samuti on kostjal tasumata kindlustusmaksete võlgnevus summas 5 371 krooni.

Hagejal oli lepingu üldtingimuste p 7.1.2 alusel õigus leping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamkse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Hageja saatis 04.05.2006 kostjale kirjaliku teatise, märkides, et tal esineb võlgnevus 141 kalendripäeva eest ning palus võgnevuse tasuda 14 päeva jooksul, hoiatades samas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei tagastanud vabatahtlikult vara, mistõttu kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ Reeborn abi ning tasus nimetatud teenuse ees summas 4008.22 krooni. Vara realiseerimisega tegeles AMJ Autoäri OÜ. Auto müüdi 04.07.2009 hinnaga 13 000 krooni. Vara realiseerimise tasu oli 1 300 krooni. Realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingulist nõuet kostja vastu, mistõttu kuulub kostja poolt täiendavalt tasumisele 16 627.80 krooni. 13.03.2008 saatis hageja kostjale kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa ning palus selle tasuda 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4 ja 6; 367 lg 1 ja 455 sätestatule, samuti TsMS § 177 lg 2 ja 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping nr 0063369L koos maksegraafikuga, lepingu üldtingimused, müügileping, liisingulepingu lisa, tasumata arvete koopiad, õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta, maksenõuded, kostjale väljastatud kirjad, OÜ Reeborn arve, müügileping, OÜ AMJ Autoäri arve koos maksekorraldusega, esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 02.12.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistris on kostja registreeritud elukoht xxxx. Kostja asukohta ei ole õnnestunud tuvastada ka politsei vahendusel. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 11.10.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes; töökohta kostja ei oma, kontaktandmed puuduvad. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 21.12.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata liisingueseme eest ettenähtud liisingmaksed, samuti kindlustuslepingute järgsed maksed. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses , s.o. kokku summas 16 627.80 krooni, mis vastab 1062.71 eurole. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 01.12.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus nr 86904, 29.11.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 4000 krooni, millele lisandub 01.06.2011 tasutud 6.30 eurot Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasu. Hageja kantud menetluskulud kokku moodustavad seega 262.04 eurot TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.