Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja oli töötu alates 20.10.08 kuni 30.03.09.millest tingituna tekkisid võlad.. Kostja ei ole maksnud remondifondi raha ning viiviseid, kuna 2007.a. tehti trepikojas remonti ja hiljem tekkis probleem töid teostanud IE tookordse ühistu esimehega rahakasutuse osas. Kogu võlg koosneb ettemaksetest ja viivistest kahe aasta jooksul. Seoses vastuolulise majandusolukorraga ja järjest kallinevate toidukaupadega peab kostja tegema oma elukvaliteedis pidevalt järeleandmisi, et tasuda varasematel aegadel võetud kohustusi. Eelnevast tulenevalt ei ole kostjal võimalik teha ettemakseid. Kostja palub kohtupoolset seisukohta edaspidiste ettemaksete nõude osas hageja poolt ja jätta kohtukulud hageja kanda, kuna hageja on keeldunud kostjaga probleemi lahendamisest seadusest tulenevalt ja mõistlikul viisil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VÕS § 76 lgt 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustus rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal ehk hagejal kasutada võlgniku, st kostja poolt kohustuse rikkumise korral sellist õiguskaitsevahendit nagu viivise nõudmist. Viivise suurus korteriomaniku poolt majanduskulude maksmisega viivitamisel on sätestatud KÜS § 7 lg 4 ja moodustab 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 võimaldab esitada koos põhinõudega ka viivisnõude, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 viivise suuruseks arutataval juhul on KÜS § 7 lg 4 sätestatud suurus, st 0,07 protsenti põhinõudelt päevas. KÜS § 2 lg 2 sätestab, et KÜ on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomanike esemete osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja on KÜ XXX liige alates 04.06.2007.a ja kostjale kuulub Energia 6-76, Tallinn asuv korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusosakonna kinnistusregistrisse mille kohta oon avatud registriosa nr XXX. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on KÜ otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

KÜXXX põhikirja punkt 3.2.6. sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtu süsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omaduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja punkti 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, küte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete kindlaksmääramisel lähtutakse: 1) Sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri üldpinna või mõõturi näidu järgi; 2) Kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurust; 3) Põhikirja punktide 3.2.8 ja 3.2.9 kohaselt ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttöödekatteks ning maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras KÜXXX 12.06.2008 üldkoosolekul kinnitas KÜ2008.a. majanduskava. Koosoleku protokolli kohaselt hääletati eraldi remondifondi suuruse üle. Üldkoosolek otsustas remondifondi suuruseks 0,38 – 0,96 eurot. 2009.a. ja 2010.a. üldkoosolek tariifimäärasid ei muutnud. Üldkoosolekul kinnitati järgmised tariifimäärad: 1) avariiteenus – vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 0,20 kr/m2; 2) raamatupidamine – 0,75 m2; 3) hooldusteenus – vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 2,00 kr/m2 4) maamaks – vastavalt tegelikule kulule, kr/m2 5) majahoidjateenus – vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 2,5 kr/m2; 6) vesi ja kanalisatsioon – vastavalt tegelikule kulule, kr/m3; 7) küte – vastavalt tegelikule kulule, kr/MWh; 8) gaas – vastavalt tegelikule kulule, kr/m3; 9) prügivedu – vastavalt tegelikule kulule, kr/m2; 10) üldelekter- vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui on 1,00 kr/m2; 11) üldvesi – vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 1,00 kr/m2; 12) juhatuse tasud/halduskulu- 2,00 kr/m2; 13) maja kindlustus – vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 2,00 kr/m2. Üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole. Seega on otsus kehtiv ja täitmiseks kõigile, sealhulgas ka kostjale. KÜXXX juhatus kinnitas 25.05.2008.a. 01.06.2008 aastast alates remondiraha suuruseks 15 krooni ruutmeeter (toimiku lk. 170)., 25.11.2008.a. alates 01.12.2008.aastast 13 krooni ruutmeeter (toimiku lk 171), 27.03.2009.a. aprillis , mais, juunis, juulis 15 krooni ruutmeeter, (toimiku lk. 172), 04.novembril 2009 10 krooni ruutmeeter (toimiku lk. 174), 30.aprillil 2010 12 krooni ruutmeeter (toimiku lk 175), 29.10.2010.a. 10 krooni ruutmeeter. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud maksma remondifondi korjatavaid igakuiseid makseidvastavalt juhatuse poolt kinnitatud määras.. Kostja põhjendused remondifondi mittemaksmiseks põhjusel et remondifondi raha on, kasutatud mittesihtotstarbel, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostjal on võlgnevus hageja ees 725 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (võlgnevuse arvestus toimiku lk.177-195). Kooskõlas KÜXXX põhikirja punktide 3.2.6 kuni 3.2.9 on hagejal õigus arvestada viivist. KÜXXX põhikirja punkt 3.10 kohaselt viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. Kostja väide, et ta on esitanud hagejale taotluse mitte arvestada viiviseid seoses töö kaotusega, ei ole leidnud kohtus kinnitamist. Kostja põhivõlgnevuse viivis seisuga 30.06.2011.a. on 68,30 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väide, et tal on eelnevast perioodist laenukohustusi, mis eo luba täies mahus KÜ poolt esitatud arveid tasuda, ei ole õiguslikuks aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjal on õigus taotleda hagejalt oma võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku koostamist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.