Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

OÜ VT esitas 21.10.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetus tekkis seoses pandi realiseerimisest kogunenud kulla müümisega Belgias tegutsevale kokkuostjale XXX, kes on jätnud kulla eest tasumata. 31.10.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks pandimaja tegevus (lühiajaliste laenude andmine käsipandi tagatise vastu). Võlgnikul on ajutisele haldurile kättesaadavaks tehtud andmetel vara kassas ja arvelduskontodel oleva raha näol 308,92 eurot. Võlgnikul on kohustusi esialgsete andmete kohaselt 9 830,71 euro suuruses summas. Võlgnikul võib nõue olla võlgniku juhatuse liikme vastu, kuna võlgniku juhatuse liige tekitas äriühingule kahju seoses ca 2 kg kulla müügiga Belgia äriühingule XXX. Lisaks on võlgniku Swedbank ASis avatud arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt perioodil 01.01.2008 – 07.11.2011 teostatud regulaarselt väljamakseid võlgniku arvelduskontolt RG isiklikule kontole ja vastupidi RG kontolt võlgniku kontole. Siiski ei ole see määratletav maksejõuetuse tekkepõhjusena. Ajutine halduri aruande kohaselt, kui kuulutatakse välja pankrot, saab edasise menetluse käigus nimetatud asjaolusid täiendavalt analüüsida, sh kaaluda nõude esitamist võlgniku juhatuse liikme vastu. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile esitatud andmete alusel võib seoses võlgniku raamatupidamise korraldamisega esineda KarS § 3811 sätestatud raamatupidamise kohustuse rikkumise süüteole viitavaid asjaolusid. Edasises menetluses tuleb pankrotihalduril otsustada eelosundatud potentsiaalse rikkumise pinnalt kuriteoteadete esitamise põhjendatus. Raske juhtimisvea toimepanemist ei ole tuvastatud. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata deposiidi suuruseks 3 000 eurot, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Kui deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ei tasuta, palub haldur menetlus lõpetada raugemisega ja määrata halduri tasu 1 440 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tunnitasu suurus on 96 eurot, haldur töötas 15 tundi. 21.11.2011 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma arvamuse juurde. Ajutine haldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri aruandele ega tasule vastu. 24.11.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 3 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 24.11.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul on vara summas 308,92 eurot. Võlgnikul on kohustusi 9 830,71 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Võlgnikul võib olla nõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu, kuid nende nõuete rahuldamise tõenäosus on vähetõenäoline. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud

pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole üheselt tuvastanud rasket juhtimisviga ega pankrotikuriteo tunnuseid. Raamatupidamise ebarahuldav korraldamine ei ole maksejõuetuse põhjuseks. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 440 eurot, millele lisandub 20% käibemaks summas 288 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Halduri tunnitasu määr on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 440 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 288 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Antud sätte kohaselt tuleb dokumentatsioon anda OÜ VT seaduslikule esindajale RG.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.