Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. kanda. Välja mõista A S`lt S`lt BIGBANK ASAS-i (reg.(reg.-kood 10183757) kasuks kasuks hageja kantud me menetnetluskulude katteks kokku summas 485.73 485.73 eurot. eurot. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Otsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 21.12.2011 kell 15.00.

Otsuse resolutiivosa avaldatakse kostjale kättetoimetamiseks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus õigus otsusega mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Tagaseljaotsuse kostjatele avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.12.2011 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi A S vastu võlgnevuse, kokku summas 58 811.12 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja A S sõlmisid 30.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr.0600166/27tt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1917.35 eurot (30 000 krooni). Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma intressi 25% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Kostjal oli kohustus tasuda regulaarselt lepingujärgseid makseid alates 06.02.2006, kuid kostja rikkus nimetatud kohustust korduvalt, mistõttu hageja alustas võla sissenõudemenetlust. Kuivõrd kostja hageja saadetud meeldetuletuskirjadest hoolimata oma lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, siis oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. 26.01.2007 hoiatas hageja kostjale saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui ta ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. 12.03.2007 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 39 622.86 krooni tasumist, millest 29 405.56 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3624.67 krooni - sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5881.11 krooni leppetrahv, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 11.52 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks laekumisi ei ole olnud. Kostja on lepingu üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ja seaduse alusel kohustatud tagastama krediidisumma 29 405.56 krooni. Lepingu üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale 25% intressi krediidisummast aastas; intressi suurus lepingu ülesütlemise ajaks oli 3624.67 krooni.

Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivise suuruseks 11.52 krooni. Hagi esitamise seisuga 14.12.2010 moodustab tasumata krediidisummalt arvestatud viivis 27 664.83 krooni, millest hageja nõuab tasumist osaliselt - summas 25 186.45 krooni-. TsMS § 367 alusel nõuab hageja alates 14.12.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 25 % tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 30.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja üldtingimustega; võla sissenõudmisega seotud kirjad - lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus, riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 15.12.2010 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressil kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati märkusega „Ei ela antud aadressil“. Kostja viibimiskohta ei ole õnnestunud kindlaks teha ka Ida Politseiprefektuuri töötajate kaasabil. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 11.10.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on hagiavalduses märgitud aadressidelt kohtule tagastatud märkusega „Ei ela antud aadressil”. Kohus on püüdnud kostja tegelikku elukohta välja selgitada erinevatest andmebaasidest. Kostja registrijärgne elukoht on endine, kuid tema tegelikku asukohta ei ole õnnestunud kohtul kindlaks teha ka politsei kaasabil. Politsei poolt teatatud kostja võimalikul aadressil – xxxx – kostjat ei viibinud. Menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud hageja nõue) on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 11.10.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded hagiavalduses toodud nõude avaldamisega. Kohus kohustas kostjat ka hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (avalikult kättetoimetamisest) alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamisest. Nimetatud tähtpäev möödus 10.11.2011 ning hagile vastamise tähtaeg möödus seega 10.12.2011. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Teadaande avaldamisel hoiatas kohus kostjat TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatas, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 21.12.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, ja 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale võimaldanud krediiti summas 1917.35 eurot. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse kohaselt on kostja jäänud hageja ees võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 3758.72 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 3758.72 eurot (58 111.12 krooni), sellest tagastamata krediidisumma 1879.36 eurot (29 405.56 krooni), sissenõutavaks

muutunud tasumata intress – 231.66 eurot (3624.67 krooni), 37.99 eurot (594.44 krooni) - võla sissenõudmise kulu ja 1609.71 eurot (25 186.45 krooni) - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 14.12.2010 määras 25% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 6000 krooni (s.o. 383.47 eurot) (maksekorraldus nr 92958412, 13.12.2010) ja õigusabikulud summas 1500 krooni (95.87 eurot), milline summa on tasutud vastavalt arvele Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Samuti on hageja tasunud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu summas 6.39 eurot. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista seega summas (383.47 + 95.87 + 6.39) = 485.73 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.