Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-10-32619 Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 23.02.2010.a. määrusega välja Baltic Investment Properties OÜ (registrikood 11085583) pankrot. Pankrotiteade avaldati 23.02.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. AS SEB Pank esitas 22.04.2010.a. Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetluses esimese järgu nõude summas 2 173 652,93 krooni. 09.06.2010.a. toimunud Baltic Investment Properties OÜ nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud, kuna sellele vaidles vastu kostja Maksuinkasso OÜ. AS SEB Pank (võlausaldaja) ja Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis; võlgnik) sõlmisid 11.05.2006 laenulepingu nr 2006010410, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule 1 010 000 krooni. Intressimääraks lepiti lepingu p-s 4.1 kokku panga baasintress + 2.6% aastas. Lepingu lisakokkuleppe nr 01 p-s 1 lepiti intressimääraks kokku panga baasintress + 4% aastas. Lepingu p 12.5 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist intressimäära kahekordses määras. Laenutähtpäevaks oli lisakokkuleppe nr 01 kohaselt 11.05.2008. Võlgnik on võlausaldajale maksnud kokku 488 861.69 krooni laenu tagasimaksetena ja 121 856.94 krooni intressina. Laenulepingust nr 2006010410 tulenev võlgnevus on kokku 721 792.04 krooni, millest 521 138.31 krooni on tagastamata laen, 8861.02 krooni intress ja 191 792.71 krooni viivis. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 11.07.2006 laenulepingu nr 2006016315, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule 326 500 krooni. Intressimääraks lepiti lepingu p-s 4.1 kokku panga baasintress + 2.6% aastas. Lepingu lisakokkuleppe nr 01 p-s 1 lepiti intressimääraks kokku panga baasintress + 4% aastas. Lepingu p 12.5 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist intressimäära kahekordses määras. Laenutähtpäevaks oli lisakokkuleppe nr 01 kohaselt 11.07.2008. Võlgnik on võlausaldajale maksnud kokku 217 666.80 krooni laenu tagasimaksetena ja 37 664.80 krooni intressina. Laenulepingust nr 2006016315 tulenev võlgnevus on kokku 151 860.89 krooni, millest 108 833.20 krooni on tagastamata laen, 4481.06 krooni intress ja 38 546.63 krooni viivis. 08.08.2007 sõlmiti AS SEB Pank ja Baltic Investment Properties OÜ vahel garantiileping nr. 2007026468. Lepingu alusel tagas Baltic Investment Properties OÜ AS SEB Pank ja BIP Management Service OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006010754 tulenevate kohustuste täitmist 1 300 000 krooni ulatuses. Garantiilepingu kohaselt kohustus garantiiandja kandma lepingu alusel makstavad summad panga esimesel nõudmisel panga kirjalikus nõudes näidatud kontole nõudes näidatud tähtaja jooksul. 22.08.2008.a. esitas AS SEB Pank Baltic Investment Properties OÜ-le nõude garantiisumma - 1 300 000 krooni tasumiseks hiljemalt 29.08.2008.a. Baltic Investment Properties OÜ oma kohustust ei täitnud ja ei ole seda teinud seniajani. Seega on Baltic Investment Properties OÜ garantiilepingust tulenev võlgnevus AS SEB Pank ees 1 300 000 krooni. Baltic Investment Properties OÜ koguvõlgnevus AS SEB Pank ees on 2 173 652,93 krooni. 11.05.2006 notariaalselt tõestatud lepingu kohaselt tagab hüpoteek summas 1 313 000 krooni kõiki võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 2006010410, ning muudest võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud ning edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegiga on koormatud Võru maakonnas Vastseliina vallas Kündja külas asuv KELLERI-1 kinnistu (registriosa nr 198641). Vastavalt kinnistusregistriosa väljavõttele on hüpoteek registriossa sisse kantud. 11.07.2006 notariaalselt tõestatud lepingu kohaselt tagab hüpoteek summas 425 000 krooni kõiki võlanõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 2006016315, ning muudest sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud ning edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegiga on koormatud Võrus Piiri 26 asuv kinnistu (registriosa nr 907841). Vastavalt

2-10-32619 kinnistusregistriosa väljavõttele on hüpoteek registriossa sisse kantud. AS SEB Pank nõue on esitatud tähtaegselt (pankrotiseaduse §-s 93 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul) ja tunnustamise korral kuulub rahuldamisele Pankrotiseaduse § 153 lg 1 p. 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palub tunnustada AS SEB Pank nõuet Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetluses summas 2 173 652,93 krooni, pankrotiseaduse § 153 lg. 1 p. 1 rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuse hagile hagi ei tunnista. Kostja ei võta omaks ühtegi hageja poolt hagiavalduses nimetatud asjaolu. Kostja on seisukohal, et nõuet ei ole olemas, võlgnevused puuduvad. Tuvastamata on põhivõlgnevuse nõude olemasolu ehk viivse tekkimise faktiline eeldus ning ei ole võimalik tuvastada kõrvalnõude põhjendatust. Juhul kui esineb alus viivisnõude esitamiseks, siis on hageja ise põhjustanud ebamõistlike viivisnõuete tekkimise. Võlgnik tuleb vabastada täielikult viivisnõude tasumisest või oluliselt vähendada kohustust. Esitatud viivisnõue ei ole mõistlik vaid ebaprportsionaalne ja liigkasuvõtlik. Hageja kasuks seatud hüpteekide summa o kokku 1 738 000 krooni. Võrreldes esitatud nõuet hüpoteekide summaga, siis on hüpoteekide summa 435 652.93 krooni võrra väiksem. Võimalik nõue oleks pandiga tagatud maksimumsumma 1 738 000 krooni ulatuses, mis saaks olla üldse esimeses rahuldamisjärgus nõude tunnustamise ülempiir. Kuna laenulepingutest tulenevate väidetavate võlgnevuste summa on 873 652.93 krooni, siis seda ületavas osas põhimõtteliselt puudub pandiga tagatud nõue, mida tunnustada esimeses rahuldamisjärgus. Tagatiskokkulepped ei sisalda kohast garantiikokkulepet, mistõttu hageja väidetav garantiinõue summas 1 300 000 krooni ei saa olla pandiga tagatud nõue. Tagatiskokkulepped määratlevad piisavalt vaid kaks tagatavat nõuet vastavalt laenuleping nr 2006010410 ja laenuleping nr 2006016315. Kostja laeib, et tagatiskokkulepped on võlgnikku ebamõistlikult kahjustavad, heade kommetega vastuolus, seadusevastased ja seetõttu tühised sõnastuses, mille kohaselt hüpoteek tagab kõiki võlausaladaja nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad muudest sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud ning edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tuleb tagasi võita võlgniku ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingud ning pandileping, kinnistule seatud hüpoteek. Kostja on veendunud, et hageja on rikkunud kehtivat korda, is tuleneb krediidiasutuste seaduses sätestatust, et laenu kinnisasja tagatisel võib anda, kui laenu tagatiseks oleva kinnisasja koormatiste ja muude piiratud asjaõiguste turuväärtus koos tagatava laenuga ei ületa 2/3 kinnisasja realiseerimise turuväärtusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et Viru Maakohtu 23.02.2010.a. määrusega kuulutati välja Baltic Investment Properties OÜ (registrikood 11085583) pankrot ning pankrotiteade avaldati 23.02.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded (t.l. 5). Pooled ei vaidle, et AS SEB Pank esitas 22.04.2010.a. Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetluses esimese järgu nõude summas 2 173 652,93 krooni tähtaegselt, kuid 09.06.2010.a. toimunud Baltic Investment Properties OÜ nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud, kuna sellele vaidles vastu kostja Maksuinkasso OÜ (t.l. 5 pöördel, t.l. 6-9). Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) §-le 106 lg 1, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

2-10-32619 rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 107 järgi võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus tuvastas, et AS SEB Pank (võlausaldaja) ja Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis; võlgnik) sõlmisid 11.05.2006.a. laenulepingu nr 2006010410, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule 1 010 000 krooni (t.l. 9 pöördel, t.l. 10-12). Intressimääraks lepiti lepingu p-s 4.1 kokku panga baasintress + 2.6% aastas. Lepingu 08.08.2007.a. lisakokkuleppe nr 01 p-s 1 lepiti intressimääraks kokku panga baasintress + 4% aastas (t.l. 13). Lepingu p 12.5 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist intressimäära kahekordses määras. Laenutähtpäevaks oli lisakokkuleppe nr 01 kohaselt 11.05.2008. Kohus tuvastas, et AS SEB Pank (võlausaldaja) ja Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis; võlgnik) sõlmisid 11.07.2006.a. laenulepingu nr 2006016315, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule 326 500 krooni (t.l. 15-18). Intressimääraks lepiti lepingu p-s 4.1 kokku panga baasintress + 2.6% aastas. Lepingu 08.08.2007.a. lisakokkuleppe nr 01 p-s 1 lepiti intressimääraks kokku panga baasintress + 4% aastas (t.l. 18 pöördel). Lepingu p 12.5 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist intressimäära kahekordses määras. Laenutähtpäevaks oli lisakokkuleppe nr 01 kohaselt 11.07.2008. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et hageja on tõendanud laenu andmist Baltic Investment Properties OÜ-le laenulepinguga nr 2006010410 summas 1 010 000 krooni ja laenulepinguga nr 2006016315 summas 326 500 krooni. Veenvalt on põhistatud laenulepingute alusel summade saamine Baltic Investment Properties OÜ poolt, sest laenulepingute suhtes on AS SEB Pank ja Baltic Investment Properties OÜ sõlminud lisakokkulepped, kus pooled leppisid kokku laenulepingutes kokkulepitud intressimäärade muutmises ja laenu tagasimakse tähtaja pikendamises. Kostja ei ole tõendanud, et Baltic Investment Properties ei ole hagejalt laenulepingute alusel raha saanud. Vaidlust ei ole, et intressi ja viiviste maksmises ja suuruses on laenulepingu pooled kokku leppinud laenulepingutes. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

2-10-32619 VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on tõendanud, et Baltic Investment Properties OÜ on laenulepingu nr 2006010410 alusel võlausaldajale maksnud perioodil 11.05.2006.a. kuni 11.05.2008.a. kokku 488 861.69 krooni laenu tagasimaksetena ja 121 856.94 krooni intressina ning laenulepingust nr 2006010410 tulenev võlgnevus on kokku 721 792.04 krooni, millest 521 138.31 krooni on tagastamata laen, 8861.02 krooni intress ja 191 792.71 krooni viivis (t.l. 13 pöördel, t.l. 14). Hageja on tõendanud, et Baltic Investments Properties OÜ on laenulepingu nr 2006016315 alusel maksnud hagejale maksnud perioodil 11.07.2006.a. kuni 11.07.2008.a. kokku 217 666.80 krooni laenu tagasimaksetena ja 37 664.80 krooni intressina ning laenulepingust nr 2006016315 tulenev võlgnevus on kokku 151 860.89 krooni, millest 108 833.20 krooni on tagastamata laen, 4481.06 krooni intress ja 38 546.63 krooni viivis (t.l. 19-20). Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevuse, intressi või viivise arvestus on teistsugune või peaks olema arvestatud teistmoodi. Kostja ei ole tõendanud, et viivise nõue on põhjustatud hageja tegevuse tõttu. Kostja vastuväide, et hageja on viivitanud nõude esitamisega Baltic Investment Properties OÜ vastu ja seetõttu ei peaks viist arvestatama ei ole veenev, sest on laenusaaja kohustus tagastada laenulepingu alusel saadud laenusumma laenuandjale, millise kohustuse täitmata jätmisel on pooled kokku leppinud viivise nõudmises. Kohtu arvates ei ole viivise nõue arvestades põhivõla suuruseid ebamõistlik või ebaproportsionaalne või liigkasuvõtlik, kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Kohus tuvastas, et 08.08.2007 sõlmiti AS SEB Pank ja Baltic Investment Properties OÜ vahel garantiileping nr. 2007026468 (t.l. 20 pöördel -21). Lepingu alusel tagas Baltic Investment Properties OÜ AS SEB Pank ja BIP Management Service OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006010754 tulenevate kohustuste täitmist 1 300 000 krooni ulatuses. Garantiilepingu kohaselt kohustus garantiiandja kandma lepingu alusel makstavad summad panga esimesel nõudmisel panga kirjalikus nõudes näidatud kontole nõudes näidatud tähtaja jooksul. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Vastavalt VÕS §-le 155 lg. 2 ei sõltu garantiiandja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 järgi garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Tuvastatud on, et 22.08.2008.a. esitas AS SEB Pank Baltic Investment Properties OÜ-le nõude garantiisumma - 1 300 000 krooni tasumiseks hiljemalt 29.08.2008.a. (t.l. 22). Hageja on esitanud väite, et Baltic Investment Properties OÜ oma kohustust ei täitnud ja ei ole seda teinud seniajani. Kostj vastupidist – et Baltic Investment Properties OÜ oleks oma kohustuse või keegi teine tema kohustuse täitnud - tõendanud ei ole. Kostja vastuväide, et garantiileping oleks olnud tähtaegne ja garantii tähtaeg lõppes juba novembris 2008.a. ei ole tõendatud. Kohus tuvastas, et garantiilepingu kehtivuse tähtaeg oli garantiilepingus kokku lepitud 08.08.2007.a. kuni

2-10-32619 18.11.2008.a. ning hageja esitas selle ajavahemiku jooksul 22.08.2008.a. Baltic Investment Properties OÜ-le nõude garantiilepinguga tagatud võlgnevuse 1 300 000 krooni tasumiseks, millist summat võlgnik tasunud ei ole. Seega on tõendatud, et Baltic Investment Properties OÜ garantiilepingust tulenev võlgnevus AS SEB Pank ees 1 300 000 krooni. Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud, et Baltic Investment Properties OÜ koguvõlgnevus AS SEB Pank ees on 2 173 652,93 krooni ehk 138 921.74 eurot. Tõendatud on, et 11.05.2006 notariaalselt tõestatud lepingu kohaselt tagab hüpoteek summas 1 313 000 krooni kõiki võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 2006010410, ning muudest võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud ning edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, hüpoteegiga on koormatud Võru maakonnas Vastseliina vallas Kündja külas asuv KELLERI-1 kinnistu (registriosa nr 198641) (t.l. 22 pöördel – 27). Vastavalt kinnistusregistriosa väljavõttele on hüpoteek registriossa sisse kantud (t.l. 27 pöördel - 28). 11.07.2006 notariaalselt tõestatud lepingu kohaselt tagab hüpoteek summas 425 000 krooni kõiki võlanõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 2006016315, ning muudest sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud ning edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegiga on koormatud Võrus Piiri 26 asuv kinnistu (registriosa nr 907841) (t.l. 28 pöördel – 32).. Vastavalt kinnistusregistriosa väljavõttele on hüpoteek registriossa sisse kantud (t.l. 33). Kohus leiab, et hüpoteegi seadmise lepingutes sisalduvad tagatiskokkulepped määratlevad selgelt ja lepingupooltele arusaadavalt hüpoteegiga tagatavate nõuete ringi. Viidatud on konkreetsetele laenulepingutele ning lisaks on lepingupooled kokku leppinud, et tagatud on ka kõik muudest poolte vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. Kohtu arvates ei ole kostja tõendanud, et hüpoteegi seadmise lepingutega oleks ebamõistlikult kahjustatud kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut piiratud. Hageja on veenvalt põhjendnud, et tagatavate nõuete ring sellise hüpoteegi lepingu sõnastuse korral on täielikult sõltuv võlgniku enda tegevusest – võlgniku enda poolt võlausaldajaga võlaõiguslike lepingute sõlmimisest, sest tagatud ei ole lepinguvälised nõuded või hüpoteegipidaja ja mõne kolmanda isikuga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded, mis võiksid kaasa tuua kinnisasja omaniku majandusvabaduse ebamõistliku piiramise, kuna tagatavate nõuete ringi muutmine ei sõltuks enam kinnisasja omaniku tegevusest. Samuti ei ol kostja tõendanud, et tagatiskokkulepped oleksid tühistatud või tühised. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 153 lg. 1 p. 1 rahuldatakse esimeses järgus pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Kostja vastuväide, et hageja nõue kuuluks tunnustamisele vaid summa osas, mis on võrdne hüpteekide kogusummaga või võrdne panditud vara müügist laekuvast rahast ja rahuldamisele vaid summa osas, mis on võrdne panditud vara müügist laekuvast rahast, millest on maha arvatud pankrotimenetlusega seotud kulud ei tulene seadusest. Asjaõigusseaduse § 325 lg 1 järgi kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Tuvastatud on, et hageja nõuded on tagatud hüpoteekidega. Seadusest ei tulene samuti ja tõendatud ei ole kostja vastuväide, et et pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimist hüpoteegipidaja nõude katteks loetakse, et kogu võlg on tasutud ning ülejäänud osa kahjumi riski kannavad krediidiasutused. Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud, et tema nõuded Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) vastu kokku summas 2 173 652.93 krooni ehk 138 921.74 eurot on eelnimetatud pandilepingutega tagatud ja on seega esimese järgu nõuded. Seega tuleb rahuldada hageja nõue ning tunnustada AS SEB Pank nõuet Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetluses

2-10-32619 summas 2 173 652.93 krooni ehk 138 921.74 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.