Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluskulude jaotus: Axxxxxxxxx Gxxxxxxxx hüvitab Pxxxx Pxxxxxxxxxxx menetluskulude katteks 46 (nelikümmend kuus) eurot PxxxxxPxxxxxxxxxxxrveldusarvele nr 1102106704 (Swedbank). Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-11-32547 kantud muud menetluskulud jätta nende endi kanda. Tagastada Pxxxx Pxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 1102106704 (Swedbank) pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31 (kolmkümmend üks) eurot 96 senti. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 (viisteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pxxxx Pxxxxxxxx esitas 14.07.2011.a Tartu Maakohtule hagi Axxxxxxxxx Gxxxxxxx vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse põhjal suri hageja ja kostja isa Pxxxxxx Pxxxxxxxx 10.05.2009.a. Hageja ja kostja on mõlemad 1⁄2 mõttelises osas tema vara pärijad. Isa pärandiks on sõiduauto Opel Astra, registreerimismärgiga xxxxxxx. Pärandvaraks olev sõiduk ja selle tehniline pass on kostja valduses. Sõiduk on kuni käesoleva ajani registreeritud pärandaja nimel. Kuna dokumendid on kostja käes, siis ei ole hageja saanud sõidukit enda nimele registreerida. Hageja on nõus, et sõiduk jääks kostja omandisse, kuid soovib saada rahalist hüvitist 1⁄2 sõiduki turuväärtusest. Hageja hinnangul on sõiduki turuväärtuseks 629 eurot. Hageja palub kohtul lõpetada tema ja kostja kaasomand sõiduautole Opel Astra selliselt, et jätta sõiduk kostja omandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 314,50 eurot, s.o pool sõiduki turuväärtusest. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 06. oktoobriks 2011.a. Kostja sai menetlusdokumendid isiklikult kätte 22.09.2011.a. 06.10.2011.a kohtule esitatud vastuses (tl 29) vaidles kostja vastu sellele, et sõiduauto turuväärtus on 629 eurot. Kostja hinnangul on sõiduauto turuväärtuseks 256 eurot, kuna sõiduauto on kasutatud ning vastavalt vanusele amortiseerunud, vajades olulist remonti. Sõiduauto on läbi teinud ka avarii. Kostja on nõus hagejale hüvitama rahas pool sõiduki turuväärtusest, s.o 128 eurot kolme kuu jooksul, tasudes igakuiselt 42,67 eurot. Edasiste läbirääkimiste järel nõustusid pooled kohtu poolt pakutud kompromissiga. Hageja kirjutas kompromissile alla 16.11.2011.a ning kostja 17.11.2011.a. Allkirjastatud kompromisslepingud esitati kohtule 18.11.2011.a. Pooled taotlesid lepingus kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. Pxxxx Pxxxxxxxx avaldas vastuväiteid menetluskulude teemal. Kohtu poolt ärakuulamise käigus 09.12.2011 (telefoni teel) kinnitas P.Pxxxxxxx, et ta jääb allkirjastatud kompromissi juurde ja palub selle kinnitada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss on poolte vahel sõlmitud kohtu poolt TsMS § 4 lg.4 kohaselt pooltele esitatud kompromisslepingu projekti alusel. Kohus on menetlenud asja lihtmenetluse sätete järgi TsMS § 405 kohaselt. Pooled on saanud võimaluse oma seisukohad esitada ja neid põhjendada. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi TsMS § 432 järgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et kostja hüvitab hagejale 46 eurot menetluskulude katteks (1/2 hageja poolt kantud õigusabikuludest (summas 30 eurot) + 1/2 hageja poolt tasutud riigilõivu tagastamata osast (summas 16 eurot)), ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.. Kompromissilepingus taotlesid pooled hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja hagiavalduse esitamisel 09.08.2011.a maksekorraldusega arveldusarvelt nr 1102106704 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 riigilõivu 63,91 eurot (tl 20). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 489 lg 2, § 661 lg 4.

Kohtunik Ü. Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.