Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 448 lg 41). Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Käesolev otsus loetakse kostjale avalikult kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

AS esitas 03.02.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse KAOÜ vastu tahteavalduse andmise kohutuse olemasolu tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 1995.a suulise laenulepingu OFC-ga, mille järgi sai hageja laenu summas 90 000 DM intressiga 7,5% aastas. Laen tagati hüpoteegiga ning 01.09.1995.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, millega hageja loovutas kõik oma sissetulekud töötasudest OFC-le. Seetõttu maksis hageja tööandja (OKZB- und V ) nimetatud nõude loovutamise lepingu alusel igakuise hageja töötasu OFC-le. 04.11.2004.a loovutas OFC laenulepingust tuleneva nõude KAOÜ-le. 26.02.2007.a esitas hageja tööandja avalduse Koblenzi Maakohtule 8 119,70 euro hoiustamiseks tagasivõtmise õiguseta. Otsusega nr 23HL44/07võeti summa 8 119,70 eurot kohtus hoiule. Hageja tööandja poolt teostatud väljamaksete väljavõtte kohaselt oli hageja võlg kostja eest juba 01.12.2001.a seisuga tasutud. Seisuga 01.08.2010.a on hageja tööandjapoolt kantud üle kokku 164 525,45 eurot. Kohtus on hoiustatud seisuga 09.08.2010.a alates 23.03.2007.a kokku 36 505,58 eurot, mis suureneb igakuiselt. Seetõttu leiab hageja, et alates 23.03.2007.a Koblenzi Maakohtus hoiustatud summa tuleb välja maksta hagejale. Samas kuivõrd hoiustatu kättesaamise õigusega isikuteks on märgitud hageja ja kostja ühiselt, siis on rahasumma üleandmiseks vajalik hageja ja kostja ühine nõusolek. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani nõusolekut andnud. Harju Maakohus jättis hagiavalduse oma 21.03.2011.a määrusega käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus kohustas hagejat tasuma täiendava riigilõivu ning esitama hageja sünniaega ning sidevahendeid puudutavad andmed. Määrus toimetati hageja esindajale kätte 21.03.2011.a. 26.04.2011.a võttis kohus hagiavalduse määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, kuna hagiavalduses märgitud aadressilt tulid hagimaterjalid tagasi märkega „firma ei asu, postkast puudub“. Kostja registrijärgselt aadressilt XXX, Tallinn, tulid hagimaterjalid samuti tagasi märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Ühtlasi püüdis kohus menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel, kuid Tallinna kohtutäitur Mati Kadak teatas kohtule, et täituril ei õnnestunud hagimaterjale KAOÜ-le kätte toimetada ning tagastas seetõttu kohtule. Kuna kohus oli teinud kõik endast oleneva, et hagimaterjale kostjale allkirja vastu kätte toimetada, kuid kuna see ei õnnestunud, toimetas kohus hagimaterjalid kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Muu hulgas lisab kohus, et erinevates registrites puudusid andmed ka kostja juhatuse liikme Dr SAO ́i (sündinud 14.01.1961.a) kohta. Ühtlasi nähtub äriregistrist KAOÜ menetlusteavet kajastavatest kannetest, et äriregister on tema poolt tehtud määruseid samuti kostjale avalikult kätte toimetanud. Seega kostja avaldatud aadressidel kostja reaalselt ei tegutse, mistõttu oli avalikult kättetoimetamine põhjendatud. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ega ole teinud seda ka hiljem. Hagiavalduses taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. 29.11.2011.a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 3 515,17 eurot, kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot, Ametlike Teadaannete tasu 6,39 eurot ja õigusabikulude summas 2 671,67 eurot väljamõistmist kostjalt. Ühtlasi taotleb hageja

enamtasutud kohtutäituri tasu 11,46 euro suuruses summas tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja ka tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kuna asja materjalidest johtuvalt vajab hageja kostja nõusolekut Koblenzi Maakohtus hoiustatud summa üleandmiseks hagejale, ei pea kohus võimalikuks teha tagaseljaotsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja KAOÜ sai hagimaterjalid avalikult väljaande Ametlike Teadaannete kaudu kätte 05.11.2011.a, kuid kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata. Ühtlasi ei esitanud kostja taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Hageja esitas kohtule hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega TsMS 407 alusel eeltoodud põhjustel – hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud, kostja on jätnud põhjendamatult hagile vastamata. Seetõttu tuleb hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, rahuldada. Ühtlasi puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, kuna kostjale on hagile vastamata jätmise tagajärgi kohtu poolt tutvustatud, hagile vastamiseks antud tähtaeg vastab seaduses sätestatule, kostja ei ole vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud õigusabi andmist ning kostja ei ole kohut teavitanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, mille kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus andis hagejale tähtaja menetluskulude esitamiseks. Hageja esitas 29.11.2011.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 3 515,14 eurot, kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot, Ametlike Teadaannete tasu summas 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 2 671,67 eurot. Ühtlasi palus hageja tagastada enamtasutud kohtutäituri tasu summas 11,46 eurot. Kohus, tutvudes hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud menetluskulusid tõendavate dokumentidega, leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja menetluskulude taotlus 3 536,83 euro suuruse summas. Nimelt kohtule esitatud hageja kantud õigusabikulude kandmist tõendavatest dokumentidest nähtub, et hageja on kandnud õigusabikulusid summas 2671,67 eurot kohtueelses menetluses. Kohus selgitab hagejale, et kohus mõista kohtuväliste

kuludena välja menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1), kusjuures menetluskulude väljamõistmise avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna aga käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud õigusabikulud (arve nr 2009-165, 2009-184, 2009-203, 2010-47, 2010-301) on tekkinud kohtuväliselt, ei ole kohtul võimalik neid käesolevalt hageja kasuks kostjalt välja mõista (vt ka RKL 3-2-1-88-11). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv kokku summas 3 515,14 eurot, kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu summas 6,39 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 150 lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud kohtutäituril menetlusdokumente kätte toimetada, mistõttu maksti kohtutäituri tasu välja kohtutäituri seaduse § 32 lg 3 ja § 48 lg 2 alusel summas 15,30 eurot. Kuivõrd hageja on esitanud taotlust enammakstud kohtutäituri tasu summas 11,46 eurot tagastamiseks, tagastab kohus enammakstud riigilõivu hageja avalduse alusel TsMS § 150 lg 6 ja 7 sätestatud korras.

Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.