2-10-15108
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-15108
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Ljudmila Filatova hagi Ergo Kindlustuse AS vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
7381 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Ljudmila Filatova (IK 45604292262)
Kostja:
Ergo Kindlustuse AS (RK 10017013)
Kostja esindaja:
Ivo Viires (lepinguline esindaja)
2-10-15108
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja hageja väited Asjaolud Hageja esitas 07. detsembril 2009 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise, teisel alusel töösuhte lõpetamise, saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjoni 15. veebruari 2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-2/6062-2009 rahuldati hageja avaldus osaliselt ja jäeti rahuldamata hageja töötasu nõue; tuvastati hageja ja kostja vahel 19. juulil 1994 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel. Tööleping loeti lõppenuks alates 25. novembrist 2009 TLS§ 107 lõike 2 alusel ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise eest summas 14 637 krooni. Hageja poolt 17. mail 2010 esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja Sillamäe kontoris. Hageja esitas 13. novembril 2009 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Alates
2-10-15108 novembril 2009 kostjalt teate töölepingu ülesütlemise kohta alates 25. novembrist 2009 TLS § 88 lõike 1 p-de 2 ja 3 alusel seoses töötaja töökohustuste mittetäitmisega. Tööleping lõpetati 25. novembril 2009. Hageja nõustub töövaidluskomisjon otsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt TLS § 88 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel tunnistati tühiseks. Hageja ei korda siinkohal töövaidluskomisjoni põhjendusi, kuna leiab, et need on õiged ja vastavad ka tegelikele asjaoludele. Komisjon on tuvastanud õigesti, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, kuna töötaja ei ole jätnud tööandja korraldusi täitmata ning pannud toime rikkumist. Vastavalt TLS § 107 lõikele 1 luges komisjon töölepingu lõppenuks alates 25. novembrist 2009. Hüvitise määramisel arvestas töövaidluskomisjon töölepingu lõpetamise asjaolusid ning mõlema poole huve. Komisjon leidis, et hagejale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel 3 kuupalga ulatuses, milleks on vastavalt tööandja arvestusele 14 637 krooni (3 x 4879). Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni õigus on põhjendatud ja jääb oma nõudes selles toodud seisukohtade juurde ning esitab nõude kostja vastu summas 14 637 krooni. Hageja tugineb oma väidetes hagiavalduses viidatud õigusaktide sätetele ning tõendab oma väiteid töövaidluskomisjonile esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja palub tuvastada hageja ja kostja vahel 19. juulil 1994 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel ning lõpetada tööleping alates 25. novembrist 2009 TLS § 107 lõike 2 alusel. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise eest summas 14 637 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu 23. märtsi 2011 eelistungil selgitas kohus, et töövaidlus vaadatakse hagimenetluses läbi sõltumata töövaidluskomisjoni otsusest. Kohus juhtis hageja tähelepanu hagiavalduse puudustele ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse täiendamiseks selge nõudega, hagi aluste osas põhjenduste ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 08. aprillil 2011 hagiavalduse täiendused. Vastavalt 08. aprillil 2011 hagiavaldusele töötas hageja kostja klienditeenindajana alates 15. juulist 1994. Töökoht oli määratud aadressil Sillamäe, Pavlovi 2. Kuni 25. novembrini 2009 töötas hageja nimetatud ametikohal. Kogu töötatud perioodi jooksul ei olnud hagejal ühtegi karistust töödistsipliini rikkumise eest. Küll aga ületas ta edukalt plaani kõikidel nendel aastatel, mille eest teda korduvalt premeeriti. Kostja muutis 01. aprillil 2009, ilma töölepingut muutmata, töö tasustamise tingimusi, vähendades töötasu - enne oli hageja põhipalk 4350 krooni + provisjon, nüüd jäi aga ainult põhipalk 4350 krooni. Selle juures lubati hagejale, et kui ta edaspidi edukalt teeb läbi kvalifikatsiooni eksamid, omistatakse talle vastav ametikoht ja kompenseeritakse töötasu vahe perioodi eest alates 01. aprillist 2009 kuni hetkeni, kui ta saab vastava ametikoha. Hageja kirjutas 30. aprillil 2009 avalduse, et teda registreeritaks klienditeenindaja koolitusele. Vastuseks kostja keeldus. Juunis 2009 tehti hagejale ettepanek osaleda müügikonsultandi kvalifikatsiooni eksamil. Vaatamata selle, et hageja augustis 2009 sooritas edukalt müügikonsultandi kvalifikatsiooni eksami, ametikohta ta ikkagi ei saanud. Kompensatsioon maksti välja vaid osaliselt. Kostja viitas pensionifondide plaani mittetäitmisele. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja poole omistada talle lubatud ametikoht ja tasuda kompensatsioon, vastas kostja eitavalt ja hoiatas, et edasiste nõuete korral öeldakse hagejale tööleping üles. Lisaks sellele võttis kostja tööle veel ühe inimese ja määras tema töökohaks hageja töökoha, mis oli arvestatud ühele töötajale. Pärast seda esitas hageja 13. 3(17)
2-10-15108 novembril 2009 avalduse töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 91 lõike 2 alusel seoses sellega, et kostja ei täitnud töölepingut, ei maksnud ettenähtud töötasu; lõi tingimused, mis tegid võimatuks edasise töötamise. Kostja vastas avaldusele, et ta ei nõustu avalduses esitatuga ja ei kavatse hagejale maksta töölt vabastamisel kompensatsiooni. Kostja ütles erakorraliselt töölepingu üles TLS § 88 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel alates 25. novembrist 2009. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadust ja teinud ebaseadusliku otsuse. Hageja palub muuta töölepingu ülesütlemise alust ja lugeda tööleping erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lõike 2 alusel; välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu (kompensatsioon) perioodi 01. aprill 2009 kuni 31. oktoober 2009 summas 1342 eurot, kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot, mis oli ette nähtud Soodustuste paketis, ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lõike 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380 eurot ja kompensatsioon moraalse kahju eest summas 3000 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 23. mail 2011 seisukohad, mille kohaselt on hagejal alus nõuda hüvitist TLS § 100 lõike 4 alusel, kuna ta ütles töölepingu üles seoses tööandja poolse töölepingu rikkumisega, kuid kostja reageeris sellele omalt poolt töölepingu ülesütlemisega TLS § 88 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel alates 25. novembrist 2009. Hageja leiab, et hagiavalduses esitatud moraalse hüvitise nõue on igati põhjendatud, kuna kostja on tekitanud talle piisavalt kannatusi seoses ebanormaalse tööõhkkonna tekitamisega ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega, mille ta oli sunnitud vaidlustama töövaidluskomisjonis ja kohtus. Kostja ei rahuldanud ka põhjendamatult prillide kompensatsiooni taotlust, mis oli töötajale ette nähtud. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada. Hageja tõendid töövaidluskomisjonile: tööleping nr 91 (TVK t.l.-3-5); töölepingu muutmine (TVK t.l.-6); käskkiri nr Em 38 (TVK t.l.-7-8); kokkulepe muutuvtasude määrade rakendamiseks (TVK t.l.-9-10); agendileping nr 597 (TVK t.l.-11-13); teade 30. detsembrist 2008 (TVK t.l.-14); koostööleping nr 313 ja lisa 1 (TVK t.l.-15-20); ülesütlemisavaldus 20. novembrist 2009 (TVK t.l.-21-22); kirjavahetus 18. novembril 2009 (TVK t.l.-23-29); kirjavahetus 17. novembril 2009,
2-10-15108 TLS § 107 lg 2 alusel. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise eest summas 14 637 krooni TLS § 109 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja esitatud töötasu nõude. Kostja selgitab, et kostja kehtestas alates 01. aprillist 2009 jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni ja töötasusüsteemi. Selle kohta edastas kostja hagejale teate 31. märtsil 2009. Nimetatud süsteemi kehtestamist hageja ei eita ja selle üle puudub vaidlus, st hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses võtnud omaks asjaolu, et ta on teadlik personali kvalifikatsiooni ja töötasusüsteemi kehtestamisest. Ka töövaidluskomisjon on nimetatud asjaolu tuvastanud. Kostja teavitas hagejat kehtestatud eesmärkidest toimunud töökoosolekutel ja vahetute juhtide vahendusel. Ka eesmärkide kehtestamise üle puudub poolte vahel vaidlus. Kostja hüvitas hagejale töötasusüsteemi kehtestamisest vähem ette teatatud aja eest 6 kuu (oktoober 08 – märts 09) keskmise töötasu vahe ja ühe kuu säilitamisele kuuluva töötasu vahe kogusummas 3325 krooni 29. oktoobril 2010, kui selgus hageja mittekvalifitseerumine ajavahemikul aprill september 2010. Hageja avaldas soovi kvalifitseeruda müügikonsultandi ametikohale vastavalt eelpool nimetatud uuele süsteemile, sest asus sooritama kvalifikatsioonieksameid. Sellega kinnitas hageja veelkord, et ta on nõustunud uue süsteemiga. Nimetatud kvalifikatsioonieksamite hulka kuulus ühe osana eelnevalt ka kohustusliku kogumispensioni vahendamise koolitus. Kostja tegi 22. septembril 2009 hagejale hoiatuse, milles palus hagejal hiljemalt 31. oktoobril 2009 täita kvalifitseerimiseks seatud eelkriteeriumid (müügieesmärgid). Kostja tegi hagejale 12. novembril 2009 täiendava hoiatuse, milles selgitas, et hageja ei ole kehtestatud müügieesmärke täitnud ka täiendavalt määratud tähtajaks, s.o 31. oktoobriks 2009. Hageja ei suutnud täita etteantud tingimust saavutada varakindlustuse (non life) käive ühes kuus vähemalt 75 000 krooni ja P2S (kohustuslik kogumispension) lepinguid oli puudu 20 ühikut. P2S lepinguid tuli vahendada vähemalt 3 ühikut ühes kuus. Kostja on seisukohal, et müügitöötaja, kes ei suuda täita tööandja esitatud nõudeid vajalikul määral, rikub selle läbi kehtestatud nõudeid ja töökohustusi. Müügieesmärkide kehtestamine on tööandja otsustada. Müügitöötajate juhtimine on võimalik vaid läbi müügieesmärkide seadmise. On iseenesest mõistetav, et vaid kolme P2S lepingu vahendamise nõue ühes kuus ei ole üleliia suur kohustus müügitöötaja jaoks, mida ei saaks täita. Kuna avaldaja oli sõlminud kogunisti 20 lepingut vähem, kui nõutud, siis järeldus sellest, et ta ei ole ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Samuti oli avaldaja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi selle läbi, et ei asunud täitma asjakohaseid müügieesmärke. Sellest tulenevalt oli kostja õigustatud töölepingu erakoraliselt üles ütlema. Kostja ei nõustu, et ebapiisav tööoskus ei saaks olla töölepingu ülesütlemise põhjuseks juhul, kui tööandja ise on muutnud nõudeid tööle. Tööalaste eesmärkide seadmine on vältimatu selleks, et saavutada äritegevuse eesmärke. Töötaja efektiivsust hindab tööandja. Kostja selgitab, et kostja on teostanud hageja koolitamise selleks, et hageja suudaks vahendada ka kohustusliku kogumispensioni (P2S). Selles kontekstis pole vahet, kas see koolitus teostati hagejale kui müügiesindajale või hagejale kui klienditeenindajale. Mõlema koolituse puhul on tegemist analoogilise koolitusega, mille käigus selgitati P2S vahendamise põhimõtteid ja protsessi. Seega oli hageja saanud vajaliku koolituse. Asjakohase koolituse on läbinud ja läbivad ka edaspidi kõik kostja töötajad, kes saavad P2S-i vahendamise õiguse. Vahendamise õigust ei antagi enne, kui isik on saanud vajaliku koolituse. Hageja pole kunagi ise väitnud seda, et tal oleks ebapiisav tööoskus selleks, et vahendada P2S toodet. Pealegi on töötaja siiski sõlminud oma tegevuse 5(17)
2-10-15108 tulemusena P2S lepinguid, mis tõendab seda, et oskused on tal olemas. Ilma vastavate oskusteta poleks olnud võimalik P2S lepinguid üldse sõlmida. Vaadeldaval juhul on kostja hagejale ette heitnud seda, et ta pole vahendanud P2Si toodet piisaval hulgal. Kostjal ei ole etteheiteid selles küsimuses nagu oleks hageja seda teinud ebakvaliteetselt, kuigi kvalifitseerumiseks oli nõutav ka eesti keele oskus. Töölepingu ülesütlemisel seisnes kostja etteheide selles, et hageja ei olnud võimeline täitma etteantud normi, mis talle tööalaselt oli ülesandeks tehtud. Vajalik koolitus oli teostatud, kuid hageja ei suutnud täita tööülesandeid vajalikul määral. Kostja ei nõustu sellega, et tööalaselt kehtestatud eesmärk ühes kuus 3 P2S-i lepingut oleks sedavõrd kõrge eesmärk, mida pole hageja poolt võimalik täita töötamisel Sillamäe linnas. Kostja ei nõustu, et kostja peab tasuma avaldajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui eeldada, et kostjal on kohustus tasuda hagejale hüvitist, siis ei ole põhjendatud hüvitist tasuda kogu kolme kuu keskmise töötasu summas. Kohtul on õigus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostjal oli majanduslik huvitatus olla töölepinguliselt seotud vaid töötajaga, kes suudab olla efektiivne ja täita mõistlikke eesmärke. Kolme kohustusliku kogumispensioni lepingu sõlmimise nõue ühes kuus ei olnud selline nõue, mida saaks pidada ebamõistlikuks. On igati mõistlik, et tööandja peab suutma müügitegevust juhtida. Seda saab teha müügieesmärkide kehtestamisega. Müügieesmärkide kehtestamine on möödapääsmatu, et ettevõte saaks olla konkurentsivõimeline. Hüvitise suuruse määramisel palub kostja arvestada kostja kui tööandja mõistlike huvidega ja sellest tulenevalt oluliselt vähendada väljamõistetavat hüvitist. Kostja poolt 28. aprillil 2011 esitatud täiendavas vastuses hagile märgib kostja, et kostja ei tunnista esitatud hagiavaldust ja palub jätta see täielikult rahuldamata. Kostja on seisukohal, et 07. aprillil 2011 esitatud uues hagiavalduses on hageja esitanud uusi täiendavaid nõudmisi, mida ta eelnevalt töövaidluskomisjonile ei esitanud. Hageja ei ole ise vaidlustanud Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 15. veebruari 2010 otsust, kuigi tema avaldus rahuldati vaid osaliselt. Eeltoodust tulenevalt on Töövaidluskomisjoni otsus kostja poolt vaidlustamata osas jõustunud. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on töötajal õigus hüvitisele vaid juhul, kui leiab tuvastamist, et töötaja on töölepingu üles ütelnud ja tegemist on olulise tööandjapoolse rikkumisega. Et avaldaja ilmus tööle ja jätkas töötamist ka pärast seda, kui oli saabunud tema esitatud tähtaeg töölepingu ülesütlemiseks, s.o hageja ei jäänud töölt ära pärast ülesütlemise tähtaja saabumist, vaid jätkas tööd, mille eest talle maksti ka töötasu, siis kaotas hageja esitatud ülesütlemise avaldus kehtivuse. Kostja leiab, et kostjal ei ole kohustust maksta hagejale moraalset hüvitist ja hüvitist prillide eest. Nimetatud nõudeid ei ole hageja vähimalgi määral põhjendanud ega selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta seda kostjalt nõuab. Selliseid nõudeid ei olnud hageja töövaidluskomisjonis eelnevalt esitanud. Seega ei ole hagejal õigust esitada kohtule samas asjas nõudeid, mida ta eelnevalt ei olnud töövaidluskomisjonis esitanud. Kostja tõendid töövaidluskomisjonile: avaldus 20. novembrist 2009 (TVK t.l.-95); teade 31. märtsist 2009 (TVK t.l.-96); kiri 18. novembrist 2009 (TVK t.l.-97); kiri 17. novembrist 2009 (TVK t.l.-98); juhend (TVK t.l.-99-107); teade 31. märtsist 2009 (TVK t.l.-108); hoiatus 22. septembrist 2009 (TVK t.l.-109-110); kiri 12. novembrist 2009 (TVK t.l.-111-112). 6(17)
2-10-15108 Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: töövaidluskomisjoni otsus (t.l.-14-18).
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuded Hageja esitas 07. detsembril 2009 töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluses kostjaga nõudega üle vaadata hageja töölepingu lõpetamine, kuna tööandaja ehk kostja on tegutsenud seadusevastaselt, ja mõista välja hüvitis summas 21 600 krooni. Töövaidluskomisjoni 15. veebruari 2010 otsusest töövaidlusasjas nr 9.1-2/6062-2009 (t.l.-14) selgub, et hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamise, teisel alusel töösuhte lõpetamise, saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudes. Hageja palus töövaidluskomisjonil lugeda tööandja poolne avaldus seadusevastaseks ning välja mõista tööandjalt hüvitis 21 600 krooni. Töövaidluskomisjoni 15. veebruari 2010 otsusega rahuldati hageja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja ja kostja vahel 19. juulil 1994 sõlmitud töölepingu ülesütlemine töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2, 3 alusel on tühine ja tööleping tuleb lugeda lõppenuks alates 25. novembrist 2009 TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise eest summas 14 637 krooni TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja töötasu nõude jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. Töövaidluskomisjon on töövaidluse lahendamisel esitatud põhjendustes (t.l.-15-18) lähtunud hageja järgmistest nõuetest: töölepingu ülesütlemise osas palus hageja tuvastada, et tööandja poolne töölepingu ülesütlemine oli tühine ning kehtib hageja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel; hüvitise nõude osas palus hageja töösuhte lõpetamise korral hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 21 600 krooni; saamata jäänud töötasu nõude osas palus hageja saamata jäänud töötasu summas 20 995 krooni. Kostja esitas 09. märtsil 2010 kohtule taotluse töövaidlusasja nr 9.1-2/6062-2009 läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni 15. veebruari 2010 otsuse osas, millega töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja ja kostja vahel 19. juulil 1994 sõlmitud töölepingu ülesütlemine töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2, 3 alusel on tühine ja tööleping tuleb lugeda lõppenuks alates 25. novembrist 2009 TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise eest summas 14 637 krooni TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja esitas 17. mail 2010 kohtule hagiavalduse samas töövaidluses, milles esitas nõuded tuvastada hageja ja kostja vahel 19. juulil 1994 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 3 alusel ning lõpetada tööleping alates 25. novembrist TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise eest summas 14 637 krooni. Hageja esitas 08. aprillil 2011 kohtule täiendatud hagiavalduse, milles hageja palub muuta töölepingu ülesütlemise alust ja lugeda tööleping erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lõike 2 alusel; välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu (kompensatsioon) perioodi 01. aprill 2009 kuni 31. oktoober 2009 summas 1342 eurot, kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot, mis oli ette nähtud Soodustuste paketis, ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lõike 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380 eurot ja kompensatsioon moraalse kahju eest summas 3000 eurot. 7(17)
2-10-15108 Viru Maakohtu 01. detsembri 2010 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks põhjusel, et hageja varaline seis võimaldas tal endal tasuda õigusabi eest. Viru Maakohtu 23. märtsi 2011 kohtuistungil tegi kohus hagejale ettepaneku leida endale õigusteadmisi omav esindaja, hageja jättis kohtu ettepaneku tähelepanuta. Kohus sõnastab hageja nõuded lähtudes töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud avaldustes märgitud nõuete eesmärgist ja avaldustes toodud asjaoludest, muutmata sealjuures hagi eset või alust. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt, Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral; ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt, /---/. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kohus järeldab, et hageja saab esitada kohtule vaid samad nõuded, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Lisaks töövaidluskomisjonile esitatud nõuetele esitas hageja 08. aprillil 2011 kohtule nõuded kompensatsiooni saamiseks prillide eest summas 64 eurot, mis oli ette nähtud Soodustuste paketis, ja kompensatsiooni saamiseks mittevaralise kahju eest summas 3000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 374 kohaselt, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus leidis, et hageja poolt 08. aprilli 2011 täiendatud hagiavalduses esitatud nõuded kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot, mis oli ette nähtud Soodustuste paketis, ja kompensatsioon moraalse kahju eest summas 3000 eurot tuleb käsitleda eraldi hagina. Kuna neid nõudeid on võimalik menetleda koos hageja esialgsete nõuetega, s.o nõuded on esitatud sama tööandja vastu samast töövaidlusest tulenevalt ning nõuete koos menetlemine kiirendab tsiviilasja menetlust, siis kohus liitis hageja poolt 08. aprillil 2011 esitatud nõuded esialgsele hagile. Hageja suurendas 08. aprilli 2011 täiendatud hagiavalduses töölepingu lõpetamisega seotud kolme kuu hüvitise suurust võrreldes 17. mai 2010 hagiavalduses märgitud hüvitisega, s.o 14 637 kroonilt 21 600 kroonini. Töövaidluskomisjonile oli esitatud hüvitise nõue 21 600 krooni, töövaidluskomisjon rahuldas hageja hüvitise nõude osaliselt 14 637 krooni ulatuses. Kostja vaidlustas hüvitise nõude täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue on esitatud samas väärtuses, mis oli esitatud töövaidluskomisjonile ning et kostja on selle vaidlustanud, siis töölepingu lõpetamisel hagejale makstava hüvitise osas töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ja seda saab menetleda esitatud suuruses 21 600 krooni ehk hageja poolt arvestatud suuruses 1380 eurot (21 600 krooni moodustab 1380,49 eurot). Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõueteks on: 8(17)
2-10-15108 -
-
tuvastada, et tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lugeda tööleping lõpetatuks hageja poolt töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 25. novembrist 2009; välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01. aprill 2009 kuni 31. oktoober 2009 summas 1342 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot.
Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et vastavalt hageja tööraamatule on poolte vahel töösuhe alates 19. juulist 1994 (TVK t.l.-84-87). Poolte vaheline kehtiv tööleping oli sõlmitud 02. märtsil 1998 (TVK t.l.-3-5). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Saamata jäänud töötasu Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01. aprill 2009 kuni 31. oktoober 2009 summas 1342 eurot. Kohus tuvastas, et hageja esitas töövaidluskomisjonile saamata jäänud töötasu nõude ning töövaidluskomisjon jättis 15. veebruari 2010 otsusega hageja töötasu nõude rahuldamata. Vastavalt ITVS § 25 lg 1 ja lg 2, töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus leiab, et ei hageja ega kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjonile esitatud töötasu nõuet ja seega on töövaidluskomisjoni otsus saamata jäänud töötasu osas jõustunud. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 2, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus lõpetab menetluse hageja poolt 08. aprillil 2011 esitatud töötasu väljamõistmise nõude osas, kuna selle nõude osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Töölepingu lõpetamine Hageja palub tuvastada, et tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lugeda tööleping lõpetatuks hageja poolt töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 25. novembrist 2009. Hageja väitel töötas ta klienditeenindajana. Hagejale lubati, et kui ta sooritab edukalt kvalifikatsiooni eksamid, omistatakse talle vastav ametikoht. Hageja sooritas augustis 2009 edukalt müügikonsultandi kvalifikatsiooni eksami, kuid ametikohta ta ei saanud. Hageja esitas 13. novembril 2009 avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 alusel seoses sellega, et 9(17)
2-10-15108 kostja ei täitnud töölepingut, ei maksnud ettenähtud töötasu ning lõi tingimused, mis tegid võimatuks edasise töötamise. Kostja esitas vastuväite, et hageja ilmus tööle ja jätkas töötamist ka pärast seda, kui oli saabunud tema esitatud tähtaeg töölepingu ülesütlemiseks, s.o hageja ei jäänud töölt ära pärast ülesütlemise tähtaja saabumist, vaid jätkas tööd, mille eest talle maksti ka töötasu, ning seetõttu kaotas hageja esitatud ülesütlemise avaldus kehtivuse. TLS § 91 lg 1 kohaselt, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hageja poolt kostjale saadetud ülesütlemisavaldusest (TVK t.l.-33,34) selgub, et hageja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse kostjale 13. novembril 2009, hageja ütles töölepingu üles alates
2-10-15108 pingeliseks ning töötingimused vastuvõetamatuks, mistõttu hageja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja selgitas, et ei nõustu avaldusega. Hageja sai 20. novembril 2009 kostjalt teate töölepingu ülesütlemise kohta alates 25. novembrist 2009 TLS § 88 lõike 1 p-de 2 ja 3 alusel seoses töötaja töökohustuste mittetäitmisega. Tööleping lõpetati 25. novembril 2009. Hageja leiab, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, kuna hageja ei ole jätnud tööandja korraldusi täitmata ega pannud toime kohustuste rikkumist. Kostja esitas vastuväite, et müügitöötaja, kes ei suuda täita tööandja esitatud nõudeid vajalikul määral, rikub selle läbi kehtestatud nõudeid ja töökohustusi. Töölepingu ülesütlemisel seisnes kostja etteheide selles, et hageja ei olnud võimeline täitma etteantud normi, mis talle tööalaselt oli ülesandeks tehtud. Vajalik koolitus oli teostatud, kuid hageja ei suutnud täita tööülesandeid vajalikul määral. Kostja ei nõustu sellega, et tööalaselt kehtestatud eesmärk ühes kuus 3 P2S-i lepingut oleks sedavõrd kõrge eesmärk, mida pole hageja poolt võimalik täita töötamisel Sillamäe linnas. Kuna avaldaja oli sõlminud kogunisti 20 lepingut vähem, kui nõutud, siis järeldus sellest, et ta ei ole ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Samuti oli avaldaja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi selle läbi, et ei asunud täitma asjakohaseid müügieesmärke. Sellest tulenevalt oli kostja õigustatud töölepingu erakoraliselt üles ütlema. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Poolte kirjavahetusest (TVK t.l.-31,36,37,45,46) selgub, et hageja soovis kvalifitseeruda klienditeenindaja ametikohalt müügikonsultandi ametikohale. Müügikonsultandi ametikoha saamiseks oli hagejal eelnevalt vaja sooritada eksam ja saavutada kostja poolt kehtestatud müügi tulemus, sõlmida vähemalt kolm P2S lepingut kuus ja Non-life käive pidi ulatuma 75 000 kroonini kuus (TVK t.l.-45). Kostja teatas hagejale, et hageja ei täitnud teises kvartalis müügitöö norme ning seetõttu eelkriteeriumite ehk müügieesmärkide mitte täitmisel ei kohaldu hageja suhtes töötasu ümberarvestus alates 01. aprillist 2009. Uus palgasüsteem hakkab kehtima peale kvalifikatsiooni saamist (TVK t.l.-46). Hageja on ka ise märkinud hagiavalduses, et hagejale lubati müügikonsultandi kohta, kuid peale eksami sooritamist teda uuele ametikohale üle ei viidud. Lähtuvalt TLS § 4 lg 1 ja lg 2, töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Vastavalt TLS § 12, töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. VÕS § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt, lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt töölepingu nr 91 (TVK t.l.-3-5) p-le 9.1. saab töölepingu tingimusi muuta poolte kokkuleppel, fikseerides need kirjalikult käesoleva lepingu lisana. Töölepingu p 2.1. kohaselt on hageja klienditeenindaja ametikohal. Töölepingut poolte kokkuleppel muudetud ei ole. Kostja teatas hagejale 31. märtsi 2009 kirjaga (TVK t.l.-48) jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi ühepoolsest kehtestamisest. Kostja muutis 01. aprillil 2009, ilma töölepingut muutmata, töö tasustamise tingimusi (TVK t.l.-99-107). Kohus järeldab, et hagejaga sõlmitud töölepingut ei muudetud ning hageja töötas kuni töölepingu ülesütlemiseni klienditeenindaja ametikohal. 11(17)
2-10-15108 Vastavalt TLS § 15 lg 2, kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Lähtuvalt TLS § 17 lg 1 ja lg 3, tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 3 kohaselt, tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohus jõuab järeldusele, et hagejal ei olnud töölepingust tulenevat kohustust täita müügitöötaja tööülesandeid, hageja täitis neid ülesandeid eesmärgiga kvalifikatsioonieksamite edukaks sooritamiseks. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles põhjusel, et hageja ei täitnud kostja kehtestatud müügitöö tulemuste minimaalset määra, mis olid seatud hagejale selleks, et sooritada müügitöötaja kvalifikatsiooni eksam. Samas ei kuulunud müügitöö hageja kui klienditeenindaja ametikohustuste hulka. Kohus leiab, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 3 alusel ei ole põhjendatud. Hageja poolt müügitulemuste mittesaavutamine ei ole hageja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine, kuna müügitöö ei olnud hageja kokkulepitud töö. Müügitulemuste mittesaavutamisel oli hagejal õigus jätkata tööd klienditeenindaja ametikohal vastavalt töölepingule. Vastavalt TLS § 107 lg 1 ja lg 2, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 25. novembrist 2009 on seadusest tuleneva aluse puudumise ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine. Pooled on hagiavalduses ja kostja vastuses väljendanud seisukohta, et töölepingu jätkamine ei ole mõlemapoolseid huve arvestades võimalik. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 25. novembril 2009 töölepinguseaduse § 88 lg 2 p 2 ja p 3 alusel on tühine ning lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 25. novembril 2009. Hüvitis töölepingu lõpetamisel Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380 eurot. 12(17)
2-10-15108 Kostja esitas vastuväite, et hageja poolt ei ole põhjendatud nõuda hüvitist kogu kolme kuu keskmise töötasu summas. Hüvitise suuruse määramisel palub kostja arvestada kostja kui tööandja mõistlike huvidega ja sellest tulenevalt oluliselt vähendada väljamõistetavat hüvitist. Kohus ei tuvastanud, et hageja poolne töölepingu ülesütlemine 13. novembrist 2009 oleks olnud kehtiv. Kohus leidis, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 25. novembril 2009 töölepinguseaduse § 88 lg 2 p 2 ja p 3 alusel oli tühine ja kohus luges hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks 25. novembril 2009 TLS § 107 lg 2 alusel. Vastavalt TLS § 109 lg 1, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Lähtuvalt TLS § 29 lg 8, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt, keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Hageja palgasedelitest (TVK t.l.-50-55) selgub, et hagejale enne kuue kuu keskmise arvutamise vajaduse tekkimist, s.o novembrit 2009, makstud kuue kuu töötasu, s.o töötasu perioodil aprill 2009 kuni oktoober 2009 (juuni 2009 viibis hageja puhkusel), moodustab kokku 28 791 krooni (juulis 2009 makstud puhkuse tasu 5992 maha arvatud) ja seega on hageja kuue kuu keskmine töötasu 4798,50 krooni ehk 306,68 eurot. Seega kolm keskmist kuu töötasu moodustab 3 x 306,68 = 920,04 eurot. Kohus tuvastas, et kostja kui tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. Töölepingu ülesütlemine kostja poolt, vaatamata sellele, et ülesütlemine oli tühine, tekitas hagejale olukorra, kus hageja kaotas oma endise töökoha ja seoses sellega ka sissetuleku või osa sellest ning selline sündmus ei olnud pikemalt ette nähtav. Hüvitise saamisel on hageja eesmärgiks ja seega ka oluliseks huviks saada rahalisi vahendeid, mis võimaldaks hagejal, vaatamata ootamatult tekkinud olukorrale, säilitada endist elatustaset kuni järgmise töökoha leidmiseni. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et Sillamäe linnas, kus hageja elab, on uue töökoha leidmine raskendatud, kuna Ida-Virumaa on üks suurima töötusega regioone. Kostja esitas vastuväite, et ei ole põhjendatud hüvitist tasuda kogu kolme kuu keskmise töötasu summas. Kostjal selgitab, et kostjal oli majanduslik huvitatus olla töölepinguliselt seotud vaid töötajaga, kes suudab olla efektiivne ja täita mõistlikke eesmärke. Müügieesmärkide kehtestamine on möödapääsmatu, et ettevõte saaks olla konkurentsivõimeline. Hüvitise suuruse määramisel palub kostja arvestada kostja kui tööandja mõistlike huvidega ja sellest tulenevalt oluliselt vähendada väljamõistetavat hüvitist. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ja leiab, et kostja vastuväide ei anna alust hüvitise vähendamiseks. Kohus tuvastas, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli tühine, s.o töölepingu ülesütlemiseks puudus materiaalne alus – kostja oli töölepingu üles öelnud põhjendamatult. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks töölepingu ülesütlemiseks põhjust andnud, s.o jätnud täitmata tööandja korraldusi või toime pannud muid rikkumisi. Seega võib järeldada, et töölepingu ülesütlemise põhjustas tööandja ehk kostja ühepoolselt, hageja osa töölepingu 13(17)
2-10-15108 ülesütlemises puudus. Kostja kui tööandja majanduslik huvitatus olla töölepinguliselt seotud vaid töötajaga, kes suudab olla efektiivne ja täita mõistlikke eesmärke, ei ole mõistlikuks huviks, mis kaaluks üle hageja huvi saada elatusvahendeid kuni uue töökoha leidmiseni, kuna hageja ei andnud põhjust töölepingu ülesütlemiseks. Kohus, kaalunud poolte huve ja töölepingu lõpetamise asjaolusid, leiab, et töölepingu lõpetamisega seotud hüvitis on põhjendatud ja tuleb välja mõista kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hüvitis 920,04 eurot. Prillide hüvitis Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot. Hageja väitel kostja põhjendamatult ei rahuldanud hageja poolt esitatud taotlust prillide kompensatsiooni saamiseks, mis oli töötajale ette nähtud soodustuste paketis. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot. Kostja esitas vastuväite, et kostjal ei ole kohustust maksta hagejale hüvitist prillide eest ning hageja nõue on põhjendamata. Kohus nõustub hageja väitega osaliselt. Vastavalt TLS § 29 lg 4, kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Töölepingu p 9.2. kohaselt (TVK t.l.-5) lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad lepingupooled muu hulgas juhatuse otsustest. Kostja juhatuse liikme 26. oktoobri 2009 käskkirjaga nr Em 53 (TVK t.l.-59-64) on töötajatele kehtestatud soodustuste pakett. Vaidlust ei ole, et hageja oli kostja töötaja. Vastavalt paketi p-le 3.1. hüvitab kostja töötajatele töötervishoiu arsti otsuse alusel prilliklaaside maksumuse kuni 1000 krooni (63.91 eurot) kalendriaastas. Hageja on esitanud 20. novembril 2009 kostjale taotluse prilliklaaside hüvitamiseks (TVK t.l.-57) ning arve-müügitšeki 04. novembrist 2009 nr 338, millest selgub, et hageja on ostnud prillid maksumusega 2100 krooni. Prilliklaaside maksumus moodustab 800 krooni, lisandub käibemaks 19%, s.o prilliklaaside maksumuseks kujuneb 800 x 1,19 = 952 krooni ehk 60,84 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on teinud kulutusi prilliklaasidele kokku 60,84 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt prilliklaaside hüvitamist summas 60,84 eurot. Prillide hüvitise nõue summas 64 eurot tuleb jätta rahuldada osaliselt 60,84 euro ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitis Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot. Hageja väitel on hagiavalduses esitatud moraalse hüvitise nõue igati põhjendatud, kuna kostja on tekitanud talle piisavalt kannatusi seoses ebanormaalse tööõhkkonna tekitamisega ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega, mille ta oli sunnitud vaidlustama töövaidluskomisjonis ja kohtus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot. 14(17)
2-10-15108 Kostja esitas vastuväite, et kostjal ei ole kohustust maksta hagejale moraalset hüvitist. Hageja ei ole mittevaralise kahju hüvitise nõuet vähimalgi määral põhjendanud ega selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta seda kostjalt nõuab. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) ning vastavalt VÕS § 128 lg 5, mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud endal mittevaralise kahju tekkimist. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja tegevust ega põhjuslikku seost kostja võimaliku tegevuse või tegevusetuse ja hagejale kahju tekkimise vahel. Mittevaralise kahju hüvitise nõue summas 3000 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hagi lahend Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt
15(17)
2-10-15108 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi töövaidluskomisjonile esitatud ja kostja poolt vaidlustatud nõuete osas – seega tuleks nende nõuete osas menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus lõpetas hageja töötasu nõude osas menetluse otsust tegemata; hageja esitatud täiendavad nõuded jättis kohus suuremas osas rahuldamata (rahuldas 60,84 euro ja jättis rahuldamata 3000 euro osas) – seega tuleks nende nõuete osas jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus järeldab, et kostja kanda jäävad menetluskulud, mida kostja ise põhjustas oma avaldusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluses ning hageja kanda jäävad menetluskulud, mida hageja põhjustas seoses täiendavate nõuete esitamisega. Poolte kantud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vähem tasutud riigilõiv Hageja esitas 08. aprilli 2011 hagiavalduse nõuetega muuta töölepingu ülesütlemise alust ja lugeda tööleping erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lõike 2 alusel; välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01. aprill 2009 kuni 31. oktoober 2009 summas 1342 eurot, kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380 eurot ja kompensatsioon mittevaralise kahju eest summas 3000 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg lg 1 p 1 kohaselt, riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamisel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Kohus järeldab, et kostja kui avalduse esitaja ei pidanud avalduse esitamisel riigilõivu tasuma, kuna avaldaja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töösuhte lõpetamise eest hüvitise väljamõistmise nõuete osas. Hageja nõudelt välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01. aprill 2009 kuni 31. oktoober 2009 summas 1342 eurot riigilõivu ei võeta. Hageja esitas 08. aprilli 2011 hagiavalduses täiendavad nõuded, mida töövaidluskomisjonile ei esitatud - välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon prillide eest summas 64 eurot ja kompensatsioon mittevaralise kahju eest summas 3000 eurot. Kohus liitis 08. aprilli 2011 hagiavalduses esitatud täiendavad nõuded esialgsele hagile. Hageja täiendavatelt varalistelt nõuetelt riigilõivu ei tasunud. 16(17)
2-10-15108 Lähtuvalt RLS § 57 ja lisast 1, hagilt hinnaga 3000 + 64 = 3064 eurot tasutakse riigilõivu 479,33 eurot. Nimetatud summa on hageja poolt tasumata. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, s.o hageja peab kandma enda menetluskulud, sealhulgas ka tasumata täiendava riigilõivu. Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise hagejalt lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.