Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Äritulud (käive)

Kasum/kahjum

Omakapital

2011 nov

781 040 187 324

55 146 -110 416

-72 462 -182 878 -11 689.82*

Viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et majandustegevus ettevõttes on olnud kahjumlik viimasel kolmel majandusaastal. Kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2009 aasta lõpuks. Juba hiljemalt 2009.aasta lõpus pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks oli 40 000 krooni ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Oma seletustes väidab võlgnik, et juhtkond on teinud kõik võimaliku selleks, et ettevõtet tegevuses hoida. Olulist rolli maksejõuetuse tekkimisel mängis pikaks veninud ja võlgnikule ebasoodsalt lõppenud kohtuvaidlus Harju Maakohtus (ts asi 2-10-38851), millega seoses ettevõttel tekkis võlgnevus summas 11 522.66 eurot ning mille täitmiseks arestis kohtutäitur ettevõtte pangakonto. Ajutisel halduril puuduvad konkreetsed tõendid, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Nimetatud asjaolud vajavad täpsustamist pankrotimenetluse käigus. Võlgnikul on varadena Swedpanga arvelduskonto , mille saldo 07.11.2011 seisuga on 0.70 eurot; nõue OÜ M vastu summas 714.04 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega ehitisi. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. Seega puudub võlgnikul igasugune vara. Pankrotimenetlust läbi viia ei ole võimalik. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi.

Võlgnikul on võlgadena OÜ RP11 522.66 eurot (lisandub viivis 0.02% põhivõlalt alates 10.08.2010 kuni põhivõla tasumiseni). Lühiajalised laenud on 776.53 eurot, muud võlad on 104,26 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 12 403.39 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010 aastal. Ajutise halduri arvates ei ole antud asjas võimalust majandustegevust jätkata ega ettevõtet tervendada, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võimalike uute klientide ja koostööpartnerite leidmine olemasolevas majandusolukorras on töömahukas ja ebaperspektiivne. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 12 403.39 eurot. Halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks vara täielik puudumine, mis ei võimalda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Juhtimisvigu olemasoleva materjali põhjal haldur tuvastanud ei ole. Küll aga võivad vastavad andmed ilmneda edasise menetluse käigus. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega võib lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. See seisukoht ei ole lõplik ja võib muutuda uute andmete ilmnemisel. Kooskõlas PankrS § 30 lg 1 sätetele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Sama sätte 2.lõike kohaselt kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma on halduri hinnangul vähemalt 2500 eurot. Kui kohtu deposiiti raha asjast huvitatud isikutelt ei laeku, tuleb KÕ & JO OÜ pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alustel. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, § 39 lg 1, § 150 lg 1 p 2, 5 ja § 157 p 2 palub haldur juhul kui kohtu deposiitarvele ei kanta kohtu poolt määratud rahasummat pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada KÖ & JO OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks määrata PJ (XXX), elukoht Tallinn, Harjumaa; välja mõista võlgnikult 1064 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) ajutise halduri töötasu katteks Causa Õigusbüroo OÜ kasuks (SEB arveldusarve nr ). Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 12 403,39 ja igasugune vara võlgnikul puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Juhtimisvigu olemasoleva materjali põhjal haldur tuvastanud ei ole. Küll aga võivad vastavad andmed ilmneda edasise menetluse käigus. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega võib lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. See seisukoht ei ole lõplik ja võib muutuda uute andmete ilmnemisel. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 24.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded KÖOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab KÖOÜ dokumentide hoidjaks PJ ́i (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub ajutise pankrotihalduri tasu 1064,00 eurot välja mõista võlgnikult, võlgniku arveldusarvel olevast rahast Causa Õigusbüroo OÜ kasuks arvele nr . Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu 1064,00 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu), tuleb välja mõista võlgnikult Causa Õigusbüroo OÜ kasuks.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.