Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt üürilepingust tulenevat võlgnevust. Hageja ja kostja sõlmisid 1. mail 1997. a rendilepingu nr x-x/xx, millega kostja kohustus andma hagejale üle mitteeluruumid pindalaga 392 m2 ja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tähtajaga kuni 1. jaanuar 2020. Hageja kohustus tasuma selle eest 3 528 kr kalendrikuu kohta. Kui hageja tegi üüripinnal remonti või parendusi, teostasid pooled tasaarvestuse vastavas ulatuses. 15. veebruaril 2007. a sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe. Selle p 3 ja p 5 järgi oli üürisummaks 5 880 krooni (375,80 eurot) kalendrikuu kohta alates 2. detsembrist 2008. Lepingu muutmise kokkuleppe p 7 kohaselt aktsepteeris kostja hageja poolt tehtud üüripinna parendusi summas 418 426,30 krooni (26 742,32 eurot). Vastavalt p-le 8 loeti eelnimetatud summas tehtud parendused üürisumma ettemaksuks. Vastavalt lepingu muutmise kokkuleppe p-le 5 tasaarvestati hageja poolt tehtud parendustele kulutatud summasid igakuiselt sissenõutavaks muutuva üürisummaga. 1. juulil 2011. a ütles hageja üles üürilepingu ja sellega seonduva lepingu muutmise kokkuleppe alates 10. augustist 2011. a. Üürilepingu ülesütlemise teate sai kostja kätte hiljemalt 4. juulil 2011.a. Hageja lähtus üürilepingu ülesütlemisel üürilepingu punktist 11.6 ning lepingu muutmise kokkuleppe punktidest 18.3, 18.5 ja 18.6. Hageja vabastas üüriruumid 10. augustiks 2011. a ja andis ruumid kostjale üle. Praegusel hetkel on ruumid kostja valduses. Kuni üürilepingu ülesütlemiseni on toimunud üüri tasumine tasaarvestuse korras (lepingu muutmise kokkuleppe p 8 ja p 5). 10. augusti 2011. a seisuga oli pooltel õigus tasaarvestada 189 924 krooni (12 138,36 eurot), mis vastab üürisumma 5 880 krooni (375,80 euro) ja perioodi 2. detsember 2008 kuni 10. august 2011. (32,3 kalendrikuu) korrutisele. Selles osas poolte vahel vaidlust ei esine. Saadud tulemilt (14 603,96 eurot) tuleb VÕS § 337 kohaselt tasuda intressi 1,25%

aastas perioodilt, mil üüri ettemaks oli üürileandja käsutuses kuni üürilepingu lõppemiseni. Seega peab kostja tasuma hagejale intressi summas 812,83 eurot (0,0034% kalendripäevalt perioodil 15. veebruar 2007. a kuni 10. august 2011 (1 637 päeva). Vastavalt lepingu muutmise kokkuleppe p-le 18.3 oli hageja kohustatud ühepoolse lepingu lõpetamise korral tasuma kostjale kompensatsiooni kuue kuu üüri suuruses summas ehk 35 280 krooni (2 254,80 eurot). Kostja sai tasaarvestada hageja nõude enda vastu eelnimetatud ulatuses. Kostja kompensatsiooni tasumise nõue muutus sissenõutavaks pärast üüri ettemaksu intresside tasumise nõuet. Hageja on korduvalt pärast üürilepingu lõppemist nõudnud kostjalt üüri ettemaksu tagastamist ning üleandmis-vastuvõtmisakti koostamist ja allkirjastamist. Kostja ei ole tagastanud üüri ettemaksu ega siiani allkirjastanud üüripinna üleandmisvastuvõtmisakti. 6. oktoobril 2011. a edastas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis üüri ettemaksu tagastamist ja üleandmis-vastuvõtmisakti koostamist ja allakirjutamist. Kostja sai

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 33). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse

arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja nõuab kostjalt üüri ettemaksu tagastamist summas 12 349,16 eurot, intresse summas 812,83 eurot; leppetrahvi summas 588,91 eurot ning viiviseid summas 142,28 eurot. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: 1. mai 1997. a rendilepingu nr xx/xx koos lisadega (tl 8-14); 15. veebruari 2007. a lepingu muutmise kokkulepe (tl 15-18); rendilepingu ja selle lisa ülesütlemise teade 1. juulist 2011. A (tl 19); rendilepingu ja selle lisa ülesütlemise teate kättesaamise kinnitus (tl 20); 6. oktoobri 2011. a nõudekiri ja selle edastamise e-kiri (tl 21-24); 6. oktoobri 2011. a nõudekirja kättesaamise kinnitus (tl 25); Xe istungi protokoll 17.08.2011.a (tl 26). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 271 kohaselt üürilepingu, millega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohustus AS-le X andma üürile mitteeluruumi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 8-14). 15.02.2007.a on pooled sõlminud 15.02.2007.a lepingu muutmise kokkuleppe (tl 15-18). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt juhul, kui hageja tegi üüripinnal remonti või parendusi, teostasid pooled tasaarvestuse vastavas ulatuses. 15. veebruaril 2007. a sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe, mille p 7 kohaselt aktsepteeris kostja hageja poolt tehtud üüripinna parendusi summas 418 426,30 krooni (26 742,32 eurot). Vastavalt p-le 8 loeti eelnimetatud summas tehtud parendused üürisumma ettemaksuks. Vastavalt lepingu muutmise kokkuleppe p-le 5 tasaarvestati hageja poolt tehtud parendustele kulutatud summasid igakuiselt sissenõutavaks muutuva üürisummaga. 1. juulil 2011. a ütles hageja üles üürilepingu ja sellega seonduva lepingu muutmise kokkuleppe alates 10. augustist 2011. a (tl 19), teatades sellest kostjale ette vähemalt üks kuu ning tasudes kostjale kompensatsiooni, mis vastab kuue kuu üürile. Üürilepingu ülesütlemise teate sai kostja kätte hiljemalt 4. juulil 2011.a (tl 20). VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kostja ei ole üüri ettemakset tagastanud. Hagejale tasumata üüri ettemakse suuruseks on 12 349,16 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 337 sätestab, et üürileandja peab üürnikule tagastama üüri ettemaksu koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et intressinõue summas 812,83 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud

lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kohus on seisukohal, et leppetrahv summas 588,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud viivised summas 142,28 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viiviseid.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.