Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.12.2009 on avaldaja Lindorff Eesti AS esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse võlgnikult M V`lt 17 390.94 krooni (s.o. 1111.48 euro) saamiseks. Võlgniku poolt makseettepanekule tähtaegselt esitatud vastuväite tõttu lõpetati 28.03.2010 Pärnu Maakohtu poolt maksekäsu kiirmenetlus ning avaldus edastati võlgniku elukohast tulenevalt hagimenetluses jätkamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Viru Maakohus kohustas avaldajat Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 tulenevalt esitama hagimenetluses jätkamiseks oma põhjendatud nõudega hagiavaldust, milline on kohtule laekunud 13.04.2010.

Hagiavalduses toodud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja 30.06.2008 omandanud Elisa Eesti AS–ilt VÕS § 164 tulenevalt nõude kostja vastu. Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja Eesti AS ja Elisa Mobiilsideteenused AS) on osutanud kostjale mobiilsideteenust vastavalt kostjaga 16.03.2004 sõlmitud Radiolinja Eesti AS-i liitumislepingule nr 1102356 ja 22.07.2005 sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS liitumislepingule nr 1500614). Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks arved kogusummas 8695.47 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja talle osutatud teenuste eest tasumisel oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu hageja taotleb VÕS § 76 lg 1, § 100 ja § 108 sätestatule tuginedes kostjalt võlgnevuse summas 8695.47 krooni väljamõistmist. Lepingut allkirjastades on kostja kohustunud täitma ka lepingu üldtingimusi, milles on kindlaks määratud poolte õigused ja kohustused, muu hulgas kostja kohustus arvete õigeaegseks tasumiseks. Pooled olid lepingu sõlmimisel kokku leppinud viivise määras 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. Perioodil 19.04.2006 -13.04.2010 moodustas kostja viivisvõlgnevus hageja ees summas 18 977.86 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 tuginedes kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlaga samas summas, s.o. 8695.47 krooni. Kokku palub hageja hagiavalduses esitatud nõude kohaselt kostjalt põhivõla ja viivise katteks välja mõista summas 17 390.94 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – ärakirjad kostjaga sõlmitud liitumislepingutest, Radiolinja Eesti AS-i kasutamise eeskirjad, kostjale väljastatud arvete koopiad, kinnituskiri nõude loovutamisest hagejale.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 13.04.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistris kostja suhtes kehtinud aadressile – xxxx. Telefoni teel kohtule edastatud teate kohaselt paluti hagimaterjalid kostjale väljastada lepingujärgsel aadressil – xxxx. Ka nimetatud aadressilt tagastati materjalid kohtule vastuvõtmatult. 20.06.2010 oli kostja lõpetanud ka töösuhte xxxx. Juulis 2010 ilmnes rahvastikuregistrist kostja võimaliku elukoha aadress: xxxx, kuid ka sellelt aadressilt tagastati materjalid kohtule.

Kostjale on õnnestunud hagimaterjalid kätte anda xxxx kompetentse kohtuasutuse vahendusel 03.02.2011. 02.03.2011 on kostja volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm`i edastanud kostja vastuse hagile, milles kostja väidab, et hagi on aegunud ning palub kohaldada hageja nõude suhtes aegumist. Samuti väidab kostja, et hageja esitatud AS Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad on asjakohatud, et lepingu kohaselt on õigused ja kohustused kindlaks määratud lepingu lahutamatuks lisaks olevate Elisa Mobiilsideteenused üldtingimustega, mida aga esitatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et Elisa Mobiilsideteenused AS oleks Elisa Eesti AS õiguseellane ja seega ei ole tõendatud, et Elisa Eesti AS oleks õigustatud nõudeid loovutama. Hageja poolt oli kostjale teenuse osutamine piiratud rahalise mahuga, s.o. vastavalt sõlmitud lepingutele 800 krooni ja 400 krooniga kuus, mistõttu piirangut ületavas summas ei oleks kostja saanud mobiilsideteenust kasutada. Kostja palus hagejat kohustada võlgnevuse kohta esitama täpne lahtikirjutus (kõnede eristus) ning Elisa Mobiilsideteenused Üldtingimused, reserveerides seejuures endale õiguse otsustada täiendavate vastuväidete esitamise vajaduse üle vastavalt hageja poolt täiendavate tõendite esitamisele. Kostja oli ka seisukohal, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 22.03.2011 TsMS § 396 alusel oma kirjaliku seisukoha. Hageja leiab, et esitatud võlanõue ei ole aegunud, sest kostja kohustused tulenesid telefoniteenuse kasutamisest ning muutusid sissenõutavaks arve esitamisega 2006.aastal, mistõttu vastavalt TsÜS § 147 lg 3 hakkas aegumine kulgema alles 01.01.2007. Hageja esitas kostja suhtes avalduse maksekäsu kiirmenetluses 09.12.2009 ning seega ei olnud TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumise tähtaeg möödunud. Avalduse esitamisega on hagi aegumise tähtaeg peatunud. Hageja esitas kohtule kostja poolt nõutud Elisa Mobiilsideteenuste üldtingimused, samuti õigusjärgluse ja nõude loovutuse tõendamiseks äriregistri väljavõtted Elisa Eesti AS-i õiguseellaste kohta. Lepingus sätestatud krediidipiiri ületamise osas väitis hageja, et krediidipiiri ületamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda tema poolt kasutatud mobiilsideteenuste eest. Hageja märkis ka, et kompromissi sõlmimiseks tuleks kostjal võtta ühendust hageja esindajaga. Kohus väljastas hageja kirjaliku seisukoha koos täiendavate tõenditega kostjale tutvumiseks ning määras asja läbivaatamiseks kohtuistungil, korraldades selleks eelnevalt 11.05.2011 eelistungi. 04.05.2011 teatati Advokaadibüroost Küllike Namm kostjaga sõlmitud kliendilepingu lõpetamisest. 08.05.2011 edastas kostja kohtule taotluse eelistungi edasilükkamiseks seoses lapse sünniga 05.05.2011. 18.07.2011 teatas kostja e-kirjaga kohtule, et tal ei ole võimalik osaleda 15.08.2011 määratud kohtuistungil, kuna teda on lapsega kutsutud Tartu Ülikooli Lastekliinikusse uuringutele. 07.10.2011 määratud eelistungile ilmumiseks kostja poolt kohtukutse kättesaamise kohta kohtul andmed puudusid; seni toiminud e-posti aadressil saadetud kirjadele kostja enam ei vastanud. 09.12.2011 määratud eelistungile ilmumiseks on kohtukutse kostja xxxx aadressil xxxx allkirja vastu kätte saadud (kättetoimetamise teatis saabus kohtule 17.11.2011), kuid eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja esitas 09.12.2011 eelistungil kohtule taotluse kostja mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kohtukulud palub hageja jätta täielikult kostja kanda ja mõista need kostjalt tagaseljaotsusega välja. Hageja kantud kohtukuludeks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt hagihinnale, samuti hageja esindaja sõidukulu TallinnRakvere-Tallinn summas 10.60 eurot.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostjal on kohtu hinnangul käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma vastuväidete täiendavaks esitamiseks ja ka tõendamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtukutse edastamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 410 alusel eelistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtusse ilmunud ega mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ja oma kirjalikes seisukohtades esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hageja esitatud põhjendatud seisukohale 22.03.2011 vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 1111.48 eurot (17 390.94 krooni), millest 555.74 eurot (8695.47 krooni) moodustab põhivõlg ja 555.74 eurot (8695.47 krooni) viivisvõlg.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel riigilõivu summas 750 krooni ning hagiavalduse esitamisel veel täiendavalt summas 1050 krooni, s.t. kokku on hageja tasunud vastavalt hagihinnale käesolevas asjas riigilõivu summas 1800 krooni ehk 115.04 eurot. Hageja kantud menetluskuluks on veel esindaja sõidukulu 09.12.2011 toimunud eelistungist osavõtmisel. Hageja esindaja esitatud bussipileti maksumuseks Tallinn-Rakvere sõidu eest on 5.30 eurot ning seega on Tallinn-Rakvere-Tallinn sõidukuluks kokku 2x 5.30 = 10.60 eurot ja hageja kantud menetluskulu suuruseks asjas vastavalt 10.60 + 115.04 = 125.64 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 410, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 24.

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.