Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-92-10 Tartu, 2. detsember 2010. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu OÜ Deljuan Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamine Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 208-83245 Swedbank AS-i määruskaebus Võlgnik OÜ Deljuan Ehitus (pankrotis) (registrikood 11299628) Võlgniku pankrotihaldur Toomas Saarma Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Tarmo Peterson 29. november 2010. a, kirjalik menetlus
Sellest tulenevalt on pankrotiseaduse eesmärk panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda. Pandiga tagatud nõue rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esmajärjekorras ja sama paragrahvi teises lõikes sätestatud ulatuses. Seaduse eeltoodud põhimõtetest tulenevalt ei ole panga esitatud PankrS § 153 lg 2 tõlgendus õige. Kui nõustuda pangaga, et pandieseme müügist saadud raha all peetakse silmas müügihinda koos käibemaksuga, ei oleks mõtet pankroti väljakuulutamisel võlgniku suhtes, kelle ainukeseks varaks on pandi ese. Seega peab võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, arvestama, et müügist laekuvat müügihinna käibemaksu osa ei arvestata jaotise määramisel. Asjaolu, et ostja tasub koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte riigile, on maksukorralduslik küsimus ega oma vaidluse lahendamisel tähendust. Pankrotiseadus eristab mõisteid „pankrotivara" (PankrS § 108 lg 2) ja „pandieseme müügist saadud raha" (PankrS § 153 lg 2). Halduri tasu suuruse määramisel on seadusandja pidanud vajalikuks lähtuda pankrotivara definitsioonist ja suurusest (justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 § 3 lg 4 p 1). Seega ei ole põhjendatud panga väited, et pandieseme müügist saadud raha arvestamisel käibemaksu mahaarvamisega tuleks selliselt arvestada ka pankrotihalduri tasu määramisel. Õige on panga seisukoht, et käibemaksu arvestamine pandieseme müügist saadud müügitulemi osana ei saa sõltuda sellest, kas pankrotivara koosneb vaid pandiga koormatud esemetest või mitte. Maakohus ei ole aga seda väitnudki, vaid on oma mõttekäigu esitanud, selgitamaks seadusandja võimalikku tahet PankrS § 153 lg 2 sätestamisel. Pank leiab õigustatult, et käibemaks on müügihinnas sisalduv summa, mille suhtes müüjal on lepinguõiguslik nõudeõigus ostja vastu, tegemist on müügihinna ühe osaga ja seega ka osaga müügist saadud rahast. Pankrotimenetluses kohaldatakse aga pankrotiseadust kui eriseadust ja jagatakse piiratud ressurssi võlausaldajaid võimalikult võrdselt koheldes. Selline tõlgendus tähendab, et pandiga tagatud nõudega võlausaldaja peab arvestama, et kaotab pandieseme müümise korral vara müügihinnast käibemaksule vastava osa (20%) ja tasub 15% pankrotimenetluse kuludest.
massikohustuste tasumist. Kui kõigi massikohustuste täitmiseks või nendest eespool olevateks väljamakseteks raha ei jätku, võib käibemaksukohustus jääda osaliselt või täielikult täitmata. Ringkonnakohus ei ole eespool viidatud põhimõtteid arvestanud, mis on viinud ka PankrS § 153 lg 2 tõlgendamise osas ebaõigetele järeldustele. Lisaks kinnitab eespool esitatud põhimõtete õigsust ka PankrS § 153 lg 2 sõnastus. Sõnastuse osa "pandieseme müügist saadud rahasumma" viitab selgelt pandieseme müügihinnale, mis on aga koos käibemaksuga summa. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta panga väite, et isegi kui arvestada pandieseme müügist saadud raha käibemaksuta, on arvestatud massikohustuste ja menetluskulude katteks rohkem kui 15%.
järgi, mis ulatuses panga nõue menetluses rahuldati, st kui suur on talle tegelikult tehtud väljamakse.
Kolleegiumi arvates ei ole seadusandja eesmärk PankrS § 153 lg 2 kehtestamisel see, et kinnisasja võõrandamisel oleks tagatud käibemaksu tasumine riigile üksnes kuni 15% ulatuses, kui muud pankrotivara ei ole. Samuti kahjustaks selline käsitlus teiste võlausaldajate huve, kuna just nende arvel tuleks esmajoones massikohustusena kanda puudujääv maksukohustus. Seega peab võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, arvestama, et müügist laekuvat müügihinna käibemaksu osa ei arvestata jaotise määramisel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.