Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva põhivõla summas 65 704,76 krooni ja intressi 7 067,11 krooni. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi osaliselt õigeks ning leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhiosa summas 60 704,76 krooni ning intressi

summas 6 402,18 krooni. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele, milles vähendas hagis märgitud põhinõuet 60 204,76 kroonini ning intressinõuet 6 402,18 kroonini. Hageja ei nõustunud sõlmima kostjaga kompromissi võla tasumise osas. Hageja palub teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 06.12.2011.a toimunud kohtuistungil kostja tunnistas hagi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista 825,74 eurot, millest riigilõivud on 8 500 krooni, kohtutäituri tasu 420 krooni ja õigusabikulu 4 000 krooni (ilma käibemaksuta). Käesolevas asjas kuulus kohtutäiturile tasumisele tasu summas 15,30 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 255,65 eurot (4 000 krooni) vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 255,65 eurot, samuti on kostja võtnud hagi õigeks. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 95,87 euro (1 500 krooni) ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 654,42 eurot.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.