Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 26.05.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi asukohaga XXXTallinnas omanik. Hooldus- ja kommunaalteenuseid osutab ja vahendab elamu XXX elanikele ja seega ka kostjale korteriühistu, mille eest on kostja kohustatud hagejale

regulaarselt arvete alusel maksma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mille tulemusel on kostja võlgnevus korteriühistu ees seisuga mai 2011. a 39 454,35 1 154,15 eurot (s.h viivised summas 46,68 eurot). Kostja vastus Kohtule 25.09.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kohtutäitur on vaidlusaluse korteri võõrandanud ja kostja võlgnevuse on kohustatud tasuma korteri uus omanik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutas kuni 03.10.2011. a korterit asukohaga XXX Tallinnas omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus KÜXXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendas kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil juuli 2010 a kuni aprill 2011. a kokku 1 107,47 eurot. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse suurusele, kuid kostja vastuväite kohaselt on korter käesolevaks hetkeks võõrandatud, mistõttu peab hageja ees kohustuse täitma korteri uus omanik. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolu kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. KÜS § 51 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Sama seaduse § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab KÜ nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri võõrandajalt võlga, mis on tekkinud tema korteriomandi omanikuks oleku ajal.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et perioodi juuli 2010. a kuni aprill 2011. a võlgnevus on kokku 1 107,47 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜ XXX nõuab kostjalt põhikirja p 3.2.10 alusel viivist 0,07 % tasumata summalt päevas, s.o. summas 46,68 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub VÕS § 113 lg 1 ning KÜS § 7 lg 4 alusel rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.