2-11-49664/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 03.11.2011 määrusega algatas kohus OÜPI(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. 23.11.2011 toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et OÜPI(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus ajutise halduri esitatud ettekandega ning ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste suurusega. Ajutise halduri aruanne Aruande kohaselt on võlgnikul vara 25,04 eurot ja kohustusi 3 291 eurot. Võlgniku varad 25,04 eurot koosnevad rahast pangakontodel summas 4,37 eurot ning nõuetest ja ettemaksetest 20,67 eurot. Võlgniku võlad 3 291 eurot koosnevad võlgniku kohustusest AS Swedbank ees summas 3 291 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on tegutsenud OÜPI nime all alates 06.10.2006 ja tema põhiliseks tegevusalaks on olnud kinnisvara arendus. Oma põhitegevuse arendamiseks omandas äriühing korteriomandi kinnistusregistri osa nr. XXX (katastritunnus XXX ) asukohaga XXX , Pärnu mitteeluruum nr. 20 üldpinnaga 60,1 m2, mis võõrandati täitemenetluse korras 10.07.2010 hinnaga 1 700 000 krooni ja müügi tulemi arvelt rahuldati osaliselt AS Swedbank nõue. Edasipidiselt võlgnik aktiivse majandustegevusega ei tegelenud, 2010.a lõpetati kahjumiga -40 884,92 eurot, mis omakorda väljendus võlgniku negatiivse omakapitalina summas -3 657,21 eurot. 2011.aastal sisuliselt tegevust ei toimunud ja 31.10.2011 seisuga moodustas omakapital –3 266,47 eurot. Äriühingu juhatuse liige kinnitas 2010.a. majandusaruande 30.05.2011, likvideerimiskanne (lõpetamiskanne) on tehtud 29.09.2011, elektroonilises väljaandes äriühingu likvideerimisteadet avaldatud ei ole. Makseraskused tekkisid praktiliselt peale vara müüki 10.07.2010, kuna osa võlga AS-le Swedbank summas 3 291 eurot jäi tasumata. Edasise tegevuse käigus pole võlgnik võlausaldaja ees kohustust vähendanud. Ajutine haldur hindab püsiva maksejõuetuse ajaks 2010.a. lõppu. Edasine tegevus pole äriühingu finantsmajanduslikku seisundit parandanud ja arvestades asjaolu, et võlgnik on likvideerimisel, pole perspektiivi edasise majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutise halduri arvates oli äriühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist. Äriühingu omakapital oli 31.12.2010 negatiivne 3 657,21 eurot, järelikult pidi äriühingu majandusolukord, makseraskused ja maksejõuetus juhatusel selge olema hiljemalt 31.12.2010. ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

sätestab, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega), seega selles osas on juhatuse liige hoolsuskohustust rikkunud. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 1 500 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Ajutine haldur on pöördunud AS Swedbank poole, informeerides võlgniku majanduslikkust olukorrast ja seda, et võlausaldajad võivad pankrotimenetluse lõpetamist raugemisega vältimiseks kanda raha kohtu deposiiti. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga on võlgnikul kohustusi 3 291 eurot ja vara 25,04 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 24.11.2011 määrusega OÜPI(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜPI(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul olid võlgnikul likviidsusprobleemid juba pikema aja vältel ja äriühingu majandusolukord, makseraskused ja maksejõetus pidi juhatusele olema selge juba hiljemalt 31.12.2010. Kuid

alles 17.10.2011 esitas osaühingu likvideerija pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmisega võib juhatuse liiga olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Kohus nõustub ajutise halduriga, et juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil omakapital muutus negatiivseks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldaja suhtes. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 18,50 eurot. Ajutine haldur palub kanda ajutise halduri tasu ja kulud Õigusbüroo Edikte OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust ja kuludest tuleb 738,50 eurot välja mõista võlgnikult OÜPI(likvideerimisel) ja 397 eurot riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele AT (ik XXX).