Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS E loovutas 28.12.2008 kostja vastase nõude põhisummas 1250,00 krooni hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS-i E lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist alates 18.04.2007 kuni hagi esitamiseni 1249,00 krooni ja vastavalt TsMS § 367 alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivis 0,15%. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt 750 krooni suuruses summas, muus osas palub ta jätta nõude rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on viiviste arvestus ebaselge ja põhjendamata; kostja ütles liitumislepingu nr. XXX üldtingimuste p 8.2 alusel üles avaldusega alates 28.02.2007, mistõttu pärast seda puudus AS E alus arveid esitada; avaldus esitati AS E koos SIM kaardiga; hageja väited, et tema lõpetas ühepoolselt liitumislepingu nr. XXX on tõendamata; hageja ei ole tõendanud teate kättesaamist või postitamisest. Kohtuotsuse põhjendused AS E ja kostja sõlmisid 24.11.2006 liitumislepingu nr XXX, mille alusel AS E kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooni teenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul(tel) kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise ja lepingu tingimuste üle. Pooltel on vaidlus lepingu lõpetamise ning põhivõla ja viiviste suuruse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võttis omaks põhivõla 750 krooni, mistõttu tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja põhivõlgnevuse väljamõistmine 750 krooni ulatuses täiendavat tõendamist. Kostja on väitnud, et ta lõpetas liitumislepingu nr. XXX alates 28.02.2007 ülesütlemisavaldusega posti teel, mistõttu puudub hagejal pärast seda kuupäeva alus arvete maksmist nõuda. Kostja esitas kohtule tõendina EAS-ile adresseeritud avalduse koopia, mille ta väidetavalt saatis teenusepakkujale kirja teel. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega, lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vaidluse korral peab tahteavalduse saatja tõendama, et tahteavaldus on saaja mõjusfääri saabunud. Kostja ei ole kohtule esitatud avalduse ja SIM-kaardi saabumist EAS-i mõjusfääri tõendanud, hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul oleks kostja pidanud kohaste tõenditena esitama kohtule kirja saatmist postiasutuse kaudu tähitult, väärtkirjana või muul viisil tõendavad dokumendid. Kostja taotletud tõendi, tunnistaja ülekuulamisest keeldus kohus põhjusel, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna üksnes lihtkirja postiasutusele üleandmisega ei saa tõendada kirja saabumist tahteavalduse saaja mõjusfääri. Seega ei ole liitumislepingu lõpetamine kostja avalduse alusel 28.02.2007 tõendatud. EAS-i liitumislepinguga nr. XXX, millest nähtub kostja liitumine hinnapaketiga E 500, hinnakirjaga, millest nähtub, et pakett E 500 miinimumarve on 500 krooni kuus ka miinimumarve summast väiksema kulu korral, saldoväljavõttega 27.09.2011 ja arvega nr 0018351092 1.04.2007 on tõendatud, et kostjale väljastati mobiilteenuste arve 2007.a märtsikuu eest summas 500 krooni, millele lisandus võlgnevus eelnevast perioodist 750 krooni, kokku 1250 krooni. Kostja ei ole lepingut ja selle lisasid vaidlustanud ja on tasunud arved kahel korral - 20.12.2006 111.62 krooni ja 23.03.2007 750 krooni. Kostja vaidlustas arvete kättesaamise pärast 28.02.2007, sellele eelneval perioodil võttis ta arvete kättesaamise omaks. Hageja ei ole arvete

kättetoimetamist tõendanud. Kohus leidis, et viimase arve kättesaamisest hoolimata oli kostjal kohustus tasuda EAS-ile teenuste kasutamise eest üldtingimuste punktide 7.5 – 7.7 alusel arveldusperioodile järgneva kuu 18.-ndaks kuupäevaks. 2007.aasta märtsikuu teenuste eest tasu sissenõudmist ei välista asjaolu, et kostja ei ole hageja saadetud lepingu lõpetamise teadet kätte saanud. Seega tuleb kostjalt põhivõlg 1250 krooni/ 79.89 € VÕS § 101 lg 1 ja 108 lg 1 alusel välja mõista. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. EAS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 7.9 nähtuvalt on viivis makse mittetähtaegsel tasumisel 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvutas viivise alates 18.04.2007, mis oli 2007.aasta märtsikuu eest tasumise tähtaeg, kuni 10.06.2010 põhivõla 1250 krooni jäägist lähtudes 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest kokku summas 2154,38 krooni ja vähendas selle põhivõla suuruseni - 1249 kroonini/ 79,83 €. Kohus leiab, et viivise arvestus on selge, kontrollitav ja vastab VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste punktis 7.9 sätestatule. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele täies ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 79,89 € eurot 0,15 % päevas alates 13.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on menetluskulude kandjaks kostja. Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista riigilõiv 1000 krooni/ 63,91 € ja põhjendatud tasu õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 1500 krooni/ 95,87 €, kokku 159,78 €.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.