Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

OÜ Pondeli ja Kalvi Kahi vahel sõlmiti 18.01.2006 tööleping nr 18010617, mille alusel töötaja asus hageja juures tööle mööblipaigaldaja-viimistlejana. Töölepingu p 4.3. kohaselt pidi tööandja maksma töötasu üks kord kuus hiljemalt töötasu arvestuse aluseks olevale kuule järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. Töötaja avalduse kohaselt on tööandja seda kokkulepet oluliselt rikkunud. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on töötaja välja toonud kõik rikkumised alates jaanuarist 2008. Töötaja poolt avaldatu kohaselt on tööandja viivitanud töötasu maksmisega 1-16 päeva kokku 27-l kuul. Töövaidluskomisjoni istungil avaldas K. Kahi, et on pöördunud korduvalt tööandja poole saamata töötasu ja hilinenud maksete pärast. Tööandja tahtis saata avaldajat 16.05.2011 jälle komandeeringusse, kuigi aprillikuu töötasu ei olnud välja makstud. 16.05.2011 esitas töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel, sest tööandja on jätnud korduvalt töötasud ja komandeeringurahad tähtaegselt tasumata või on nende maksmisega oluliselt viivitanud, sealhulgas on täielikult kätte saamata 2011 aprillikuu töötasu. Pärast ülesütlemisavalduse saamist kandis tööandja üle eelmise välislähetuse päevarahad ja aprillikuu töötasu. OÜ Pondeli pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega tuvastada K. Kahi poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja välja mõista töötaja poolt tema töökohustuste mittetäitmisest põhjustatud kahju, mis seisnes töötajale 16.05.2011 töölähetusse saatmiseks ostetud laevapileti maksumusest 26 eurot; tööandja seadusliku esindaja laevapileti maksumusest Soome sõiduks 54 eurot, tagasi Eestisse tuleku laevapilet 82 eurot, laevapilet Soome tööandja teise töötaja jaoks 10.99 eurot ja Eesti-sisene transport teise töötaja jaoks 6.71 eurot, kokku 179.70 eurot. Töövaidluskomisjoni 14.07.2011 otsusega rahuldati töötaja nõuded. Töövaidluskomisjon luges töötaja ülesütlemisavalduse kehtivaks ja mõistis tööandjalt välja hüvitise töötaja 1,5 kuu keskmise töötasu, so 554.27 euro ulatuses ning maikuu saamata töötasu 289.99 eurot. OÜ Pondeli nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks jäeti rahuldamata. OÜ Pondeli pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud ulatuses, ja hagiga tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning välja mõista töötajalt kahjuhüvitis. Töötaja pidi 16.05.2011 (esmaspäeval) minema Soome lähetusse. 15.05.2011 õhtul saatis töötaja tööandja seaduslikule esindajale sõnumi, et ta on nikastanud jala, see on paistes, tööle tulla ei saa ja töötaja läheb järgmisel hommikul arstile. Järgmisel päeval esitas ta arstitõendi asemel hoopis avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. OÜ Pondeli on seisukohal, et töötajal ei olnud mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisnes töölepingu oluline rikkumine kostja poolt. Pikaajalise töösuhte tõttu oleks töötaja pidanud olema lojaalne ja arvesse võtma mõlema poole huve. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamistähtaega järgimata peaks olema äärmuslik vahend ja seda ei tohiks kergekäeliselt kasutada. Selle asemel, et täita tööandjaga sõlmitud kokkulepet ja minna tööle Soome, ütles töötaja töölepingu üles, tekitades sellega tööandjale varalise kahju. Hageja on seisukohal, et töötaja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Töötaja ei ole varem tööandja tähelepanu probleemidele juhtinud, mistõttu OÜ Pondeli ei osanud oodatagi, et töötaja töösuhte päevapealt lõpetab. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli pahatahtlik. Eeltoodud põhjustel on OÜ Pondeli seisukohal, et esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu on töötaja põhjendamatult jätnud täitmata töösuhtest tuleneva kohustuse: ta ei läinud Soome töölähetusse, mistõttu hagejal tekkis kahju kasutamata laevapileti, tööandja seadusliku esindaja sõidukulude ja järgmise töötaja sõidukulude tõttu summas 179.70 eurot. OÜ Pondeli vaidles vastu töötaja õigusele saada maikuu eest töötasu 289.99 eurot, kuid nõustus menetluse käigus töötajal saamata töötasu summaga ja ei vaidlusta enam selles osas töövaidluskomisjoni otsust. Muudes nõuetes jäid pooled kohtumenetluses oma seisukohtade juurde. K. Kahi nõustus tööandja poolt esile toodud asjaoluga, et kõigepealt teatas ta enda haigestumisest. Töövõimetuslehte ei võtnud, sest seda ei olnud kellelegi esitada. Palgapäevast oli möödunud nädal, mistõttu töötaja ei

saanud komandeeringusse minna. Töötasust oli juttu nädal varem, lubati maksta. Töötasu kanti töötaja kontole pärast lahkumisavalduse esitamist. Töötasu maksti kogu aeg hiljem. Mais otsustas töötaja, et esitab lahkumisavalduse. Töötasu õigeaegne laekumata jäämine on töötajale palju probleeme tekitanud. Ta hilines arvete maksmisega, oli sunnitud laene võtma. Kord ei olnud tööandjal raha, kord oli arvuti katki. Töötaja ütles töölepingu üles, sest tööandja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Kostja esindaja oli seisukohal, et see ei ole probleem, kui paar päeva jääb töötasu maksmata. Ülesütlemisavalduse esitamine oli tööandja suhtes ebaõiglane. Töötaja oleks pidanud vähemalt etteteatamise mõistlikku tähtaega järgima. Kohtu seisukoht ja põhjendused Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. OÜ Pondeli ja Kalvi Kahi vahel 18.01.2006 sõlmitud töölepingu nr 18010617 (TVK 4.2-2/1601-2011 tl 6-8) p 4.3. kohaselt maksab tööandja töötajale palka üks kord kuus, kandes töötasu üle töötaja pangaarvele hiljemalt (kohtu allakriipsutus) töötasu arvestuse aluseks olevale kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. K. Kahi poolt esitatud avalduse ja tema pangakonto väljavõtte kohaselt (TVK 4.2-2/1699-2011 tl 1-2, 9-11) kohaselt on tööandja maksnud K. Kahile töötasu 12.01.2011, 14.02.2011, 17.03.2011, 16.04.2011 ja 16.05.2011, seega ei ole kinni pidanud töölepingus kokkulepitud hiliseimast tähtajast. Töötaja on teinud tööd, täites omalt poolt töölepingut. Ühtegi etteheidet seoses varasemalt tööle mitteilmumisega või töö tegemata jätmisega ei ole kohtule tööandja poolt esitatud. Tööandja ei ole oma kohustust täitnud. Välja arvatud jaanuarikuu makse, on tööandja hilinenud mitte paar päeva, vaid kuni 7 päeva töötasu maksmisega. Kohus on seisukohal, et tööandja on oluliselt viivitanud töötajale töötasu maksmisega ja seda kahel asjaolul: 1) töötasu maksmisega on viivitatud süstemaatiliselt, kusjuures töötasu väljamaksmisel puudub süsteem, kord makstakse seda 2 päeva hiljem, kord 4 päeva hiljem, kord 7 päeva hiljem; sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et toimis mingi pooltevaheline kokkulepe töötasu väljamaksmise aja hilisemaks muutmiseks ning töötaja õigused ei olnud oluliselt rikutud; hageja väitel olid tööandjal hilinemise kohta kogu aeg erinevad põhjendused: kord ei olnud raha, kord oli arvuti katki; 2) igakuise töötasu väljamaksmisega on viivitatud pikk ajaperiood; tegemist ei ole tööandja esindaja poolt kohtuistungil väidetud paaripäevaste hilinemistega, vaid kolmel viimasel kuul järjest ca nädalase hilinemisega. Töötaja ei pidanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. OÜ Pondeli ei ole ümber lükanud K. Kahi väidet, et lähetuse aruande nr 26 järgi tasumisele kuulunud päevaraha ja aprillikuu töötasu laekusid tema arvele pärast ülesütlemisavalduse saatmist tööandjale. Kui tööandja oleks enne töötaja ülesütlemisavalduse esitamist olnud tasunud, küll hilinemisega, aprillikuu töötasu, võiks kohus asuda seisukohale, et töötaja oleks pidanud esitama korralise ülesütlemisavalduse 30 päeva enne töölt lahkumist (TLS § 98 lg 1) või vähemalt teatama töölepingu erakorralisest ülesütlemisest mõistliku etteteatamistähtajaga. Kuivõrd töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks ei olnud töötajale tema töötasu laekunud, rikkus tööandja jätkuvalt töölepingut, so töötaja õigust saada töötasu kokkulepitud ajal ning töötajal oli õigus tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Kohtule on tõendatud, et töötaja pidi 16.05.2011 minema tööandja korraldusel välislähetusse, kusjuures eelmise välislähetuse päevaraha (lähetuse aruanne nr 26 TVK 4.22/1699-2011 tl 44) summas 156.80 eurot ja aprillikuu töötasu olid töötajale välja maksmata. TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töövaidluskomisjoni otsusega on töötaja kasuks välja mõistetud hüvitis tema 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja on nõudnud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kuid ei ole töövaidluskomisjoni otsust nõude rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitis töötaja 1,5 kuu keskmise töötasu, so 554.27 euro ulatuses on mõistliku suurusega ja põhjendatud, arvestades töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tööandja võis ja pidi ette nägema seda, et tema poolt töölepinguga võetud kohustuse täitmisega igakuiselt mitmepäevane viivitamine võib kaasa tuua töötaja poolt töölepingu ülesütlemise. Enne töölepingu ülesütlemist ei olnud tööandja maksnud töötajale aprillikuu töötasu. Samuti oli töötajale 16. maiks 2011 hüvitamata 03.05.-09.05.2011 välislähetuse päevarahad, kuigi aruanne oli allkirjastatud juba 09.05.2011. Samas nõudis tööandja töötajalt uuesti välislähetusse minekut. Töötajal ei ole tööandja ees kahju hüvitamise kohustust, sest töötaja ei rikkunud töölepingut, kui ütles selle antud asjaoludel üles erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata. OÜ Pondeli hagi kahjuhüvitise 179.70 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata. TVK 4.2-2/1699-2011 tl 24 on OÜ Pondeli tõend Kalvi Kahile makstud tasude kohta, mille kohaselt on K. Kahi maikuu töötasu 289.99 eurot. Tööandja ei vaidle, et ta on jätnud nimetatud summa välja maksmata (teatis kohtule 18.11.2011). OÜ-lt Pondeli tuleb välja mõista töötajale välja maksmata jäetud töötasu 2011 maikuu eest. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kalvi Kahi hagi rahuldamise ja OÜ Pondeli hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud OÜ Pondeli kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.