Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
8. detsember 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-17956
Tsiviilasi
OÜ I hagi OÜ EET vastu võla väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ I (registrikood XXX asukoht XXX), hageja
esindajad
esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste kostja OÜ EET(registrikood XXX asukoht XXX), kostja esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma 5488,36 eurot (85 874,15 krooni)
Hagi hind
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt tegutseb hageja ESET viirusetõrjetarkvara edasimüüjana. 2007.a tekkis hagejal vajadus koostada erinevates keeltes (sh soome keeles) mitmesuguseid erialaseid tekste. Soome keelseid tekste soovis hageja kasutada kodulehekülgede, tarkvara reklaammaterjalide ja muu müügitegevuse tarbeks seoses ESET tarkvara müümisega Soomes. Kostja poolt tõlgitud tekstid võeti kasutusele alates 2007.a augustist, pärast mida hakati tarbijate poolt esitama kaebusi kostja poolt tõlgitud teksti arusaadavuse ja korrektsuse suhtes. 30.08.2007.a saatis tõlkebüroo BTHOY seoses tõlgetega hagejale vastuse, milles selgitas, et tõlgitud kodulehekülg ja dokumendid on vigu täis. Kuna kostja poolt teostatud tõlked soome keelde olid ebakvaliteetsed ja kasutud, siis on hagejal õigus alandada hinda. Hageja on kostjale tõlgete eest soome keelde tasunud 27 444 krooni. Kokku on kostja esitanud hagejale arveid tõlgete eest soome keelde summas 29 063,50 krooni. Hageja alandab hinda 27 444 krooni võrra ja nõuab kostjalt ülemäära makstu tagastamist summas 27 444 krooni. Samuti nõuab hageja, et kostja hüvitaks talle ebakvaliteetset tõlget sisaldanud reklaammaterjalide maksumuse, kuna hagejal ei ole võimalik selliseid reklaammaterjale oma tegevuses kasutada. Hageja on tasunud ADOÜ-le soome keelsete brošüüride ja mappkaante valmistamise eest kokku 23 950 krooni. Hageja soovib nimetatud summa hüvitamist. Lisaks nõuab hageja, et kostja hüvitaks temale kulutused, mida hageja tütarettevõte I F Oy oli sunnitud kandma seoses ebakvaliteetse tõlke asendamisega. I F Oy on seoses uue tõlke tegemisega kandnud kulutusi summas 63 543,65 krooni. Selles summas on I F Oy esitanud nõude hageja vastu. Juhul, kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud, oleks tõlketeenuse maksumuseks kujunenud 29 063,50 krooni. Eeltoodust järeldub, et tõlketeenuse maksumus kujunes hageja jaoks 34 480,15 krooni võrra kallimaks (63 543,65 krooni – 29 063,50 krooni). Seega on hageja saanud kahju 34 480,15 krooni. Ebaõige on kostja väide, et tsiviilasjas nr 2-07-33814 tehtud kohtuotsusega on tuvastatud kostja poolt tehtud tõlke vastavus lepingutingimustele. Selles tsiviilasjas vaidluse all olnud arved ei olnud esitatud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva tõlke eest. Tsiviilasjas nr 207-33814 viidi läbi lihtmenetlus, milles tulenevalt ei järgitud kõiki menetluspõhimõtteid ega võimaldatud hagejal esitada vastuhagi. Sellest tulenevalt ei ole kohus seotud tsiviilasjas nr 207-33814 tehtud kohtulahendiga. Samuti ei ole hagi aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista seoses hinna alandamisega ülemäära makstud summa 27 444 krooni ja ebakvaliteetsete tõlgete teostamisega tekitatud kahju 58 430,15 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kostja poolt lepingu mitterikkumine on üheselt tuvastatud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-07-33814. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Vaidlusalune tõlge on kvaliteetne. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et kostja peab algteksti või vaidlusalust tõlget kohendama
või toimetama turunduslikust aspektist lähtuvalt. Sellekohase väite esitas hageja alles oma 14.11.2011 menetlusdokumendis ja kostja vaidleb sellisele hagiavalduse hilinenud muutmisele vastu. Kostja on valmis vaidlusalust tõlget parandama, kui hageja osundab, mis on eestikeelsest tekstist valesti tõlgitud. Hageja ei ole täitnud tõlke viivitamata ülevaatamise ja väidetavate vigade piisavalt täpse kirjeldamise kohustust. Kostjale on ka mõistetamatu, miks peaks kostja hüvitama menetlusosaliseks mitteoleva I F Oy tehtud kulud ingliskeelsest tekstist tehtud tõlkele. Hagi on ka aegunud, kuna hageja poolt vaidlusaluse tõlke vastuvõtmisest kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud rohkem kui kolm aastat. Hagiavalduse rahuldamine oleks lisaks ülaltoodule vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kostja on pakkunud mitmeid kompromisse, millega hageja ei ole nõustunud. Hageja ise pole teinud kostjale ühtegi kompromissiettepanekut, vaid on kasutanud advokaatide vahel toimunud läbirääkimisi kohtuvaidluse lõpetamiseks vastuväitena aegumisele. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et hageja tellis kostjalt 2007.a tõlketeenust soome keelde. Kostja on esitanud hagejale arved nr 7366, 7402, 7207, 7448, 7391 ja 74361, millistest nähtuvalt on soome keelde tehtud tõlgete maksumus kogusummas 29 063,50 krooni (käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud (tõlke kvaliteet on halb) ning hageja on alandanud hinda 27 444 krooni võrra, s.o arvete nr 7366, 7402 ja 7207 alusel tõlgete eest soome keelde tasutud summa võrra. Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist, mis on tekitatud seoses ebakvaliteetsete tõlgetega soome keelde. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-07-33814 25.10.2007.a Harju Maakohtule hageja vastu hagi, milles palus arvete nr 7391, 7448 ja 7461 tasumist kogusummas 6135,40 krooni. Arved olid esitatud nii tõlgete eest soome keelde kui ka tõlgete eest teistesse keeltesse. Hageja vaidles tsiviilasjas nr 2-07-33814 arvete tasumisele vastu põhjendusega, et tõlked soome keelde on ebakvaliteetsed. Tsiviilasjas nr 2-07-33814 25.11.2008.a peetud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja väitnud, et „meil on pretensioonid kõikide soome keelsete tõlgete osas“. Samuti märkis hageja sellel kohtuistungil, et „Pretensioonid on ka laiemad, mitte ainult hagiavalduses olevad arved. Teenust ei saa osadeks jagada“. Sellest nähtuvalt tugines hageja tsiviilasjas nr 2-07-33814 asjaolule, et kõik tõlked soome keelde on ebakvaliteetsed. Harju Maakohus rahuldas 12.12.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-33814 OÜ EET hagi ja mõistis OÜ I välja 6135,40 krooni. Maakohus leidis, et OÜ I ei ole tõendanud, et töö ei vasta lepingutingimustele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2009.a otsusega maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja nõude lahendamisel tsiviilasjas nr 2-07-33814 oli vaidluse all kõikide kostja poolt teostatud soome keele tõlgete kvaliteet, kuna hageja tugines oma vastuväidetes sellele, et kõik soome keele tõlked on ebakvaliteetsed. Maakohus leidis tsiviilasjas nr 2-07-33814 tehtud otsuses, et OÜ I ei ole tõendanud, et töö ei vasta lepingutingimustele. Seega on OÜ EET nõude rahuldamisel hinnatud, kas tõlked soome keelde vastasid lepingutingimustele. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-07-33814 tehtud jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles tuvastati, et OÜ EET ei ole soome keelde tõlgete tegemisel lepingut rikkunud. Asjaolul, et tsiviilasja nr 2-07-33814 menetleti lihtmenetluses puudub tähtsus, kuna TsMS § 457 lg 1 ei tee lihtmenetlusele erandit. Seega puudub hagejal õigus nõuda hinna alandamist ja kahju hüvitamist, kuna mõlema
nõude esitamise eelduseks on kostja poolt lepingu rikkumine. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja on leidnud, et hagi on aegunud. Hoolimata sellest, et nõue ei kuulu rahuldamisele, ei ole kohus nõus väitega, et hagi on aegunud. Kostja 11.04.2007.a e-kirjast nähtuvalt on kostja andnud kõige varasema töö hagejale üle 11.04.2007.a. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas hagi kohtusse 19.04.2010.a. Samas sätestab TsÜS § 167 lg 1, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Tsiviilasjas olevatest e-kirjadest selgub, et pooled on alates 18.04.2008.a kuni 11.12.2008.a pidanud läbirääkimisi pooltevaheliste erimeelsuste lõpetamiseks. Seega oli sellel ajal aegumine peatunud ja hagi ei ole aegunud. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluse lõpetamiseks on alusetu. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Tsiviilasjas nr 2-07-33814 ja käesolevas tsiviilasjas olevad hagi esemed ei ole samad. Kostja on vastuväidetes märkinud, et ta ei nõustu hagi muutmisega, mis seisneb 14.11.2011.a esitatud hageja seisukohas, et kostja pidi algteksti või vaidlusalust tõlget kohendama või toimetama turunduslikust aspektist lähtuvalt. Kohus leiab, et hageja ei ole oma 14.11.2011.a täiendavates seisukohtades esitanud väiteid, mida saaks pidada hagi muutmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.