Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

lg-ga

ei

anna

kohus

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2007. aasta lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva teenuse osutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2008.a. kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes 31.12.2010.a. kell 24.00. Seadme ostu-müügilepingu tuleneva nõude korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa. Seetõttu tuleb kohaldamisele TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja kohustus 28.09.2006.a. seadme ostu-müügilepingu (t/l 11) tasuma seadme eest 12 osamaksena summas 45,00 krooni. Seega algas seadme ostu-müügilepingust tulenevate nõuete osas hagi aegumistähtaeg samuti 01.01.2008.a. ning kuna need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg järgi kolme aastaga, lõppes aegumistähtaeg 31.12.2010.a. kell 24.00. Hageja on arvestanud viivist 0,2 % päevas ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast ning nõuab kostjalt viivist summas 1 316,53 krooni lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Viivise korral on tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2010.a. kell

tagastamata S kuuluvate seadmete eest (t/l 18). Seadme ostu-müügilepingu p 6 järgi jääb seade S i omandisse kuni seadme hinna tasumiseni kliendi poolt (t/l 11). Seega on kostja väited lepingu lõpetamise kohta paljasõnalised ning tõendamata ega ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Asjaolu, et kostja väidetel ei ole hageja talle arveid esitanud ega teda võlgnevusest teavitanud, ei vabasta kostjat käesoleval juhul põhivõla tasumisest.

hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 84,21 eurot. Menetluskulude jaotamine

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.