Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-11-30731/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 08.12.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 909

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Lacerta10714410

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-11-30731

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2011. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv

Kohtuasi

OÜ Lacerta avaldus Evgeny pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. oktoobri 2011. a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evgeny Olekhnevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja OÜ Lacerta (registrikood 10714410, asukoht Poska 34 - 9, Tallinn), seaduslik esindaja Hannes Tuur ja lepinguline esindaja Ervin Nurmela

Olekhnevi

Võlgnik Evgeny Olekhnev (IK 36804160313, elukoht Aia 3/Vana-Viru 10 – 4, Tallinn), lepinguline esindaja adv. Madis Päts Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Evgeny Olekhnevi määruskaebus Harju Maakohtu 25. oktoobri 2011. a. määruse peale läbi vaatamata.

2.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

30.juunil 2011. a. esitas OÜ Lacerta Harju Maakohtusse avalduse Evgeny Olekhnevi pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue võlgniku vastu kokku

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

4.oktoobril 2011. a. esitas võlgnik taotluse lubada tal tegutseda kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtjana, juriidilise isiku juhtorgani liikmena, juriidilise isiku likvideerijana või prokuristina. Võlausaldaja vaidles taotlusele vastu ja märkis, et taotluse rahuldamisel võib võlgnik kahjustada pankrotivara. Esimese astme kohtu määrus Maakohus kuulutas 25. oktoobri 2011. a. määrusega Evgeny Olekhnevi pankroti välja ja nimetas pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Kohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. novembri 2011. a. algusega kell 14. 00 Tallinnas, Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr. 416. Kohus kohustas võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 16. novembril 2011. a. kell 13. 50. Kohus märkis, et kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lõikele 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kohus määras ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsniku tasuks 1710 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ning pankrotihalduribüroole Mägi&Partnerid vajalike kulutuste suuruseks 141, 07 eurot. Kohus mõistis nimetatud summad välja võlgnikult. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjendused Võlgnik palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis rahuldamata tema taotluse vabastada ta PankrS § 91 lg. 1 järgsest ärikeelust ja teha uus määrus, millega lubada võlgnikul tegutseda kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtjana, juriidilise isiku juhtorgani liikmena, juriidilise isiku likvideerijana ja prokuristina. Kuigi maakohus kaevatava määruse resolutsiooniga võlgniku taotlust ei lahendanud, nähtub taotluse rahuldamata jätmine määruse põhjendavast osast. Määruskaebuses esitas võlgnik ka sisulised motiivid, miks on tema ärikeelust vabastamata jätmine põhjendamatu. Pankrotihalduri seisukoht Haldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Füüsilise isiku pankroti korral kaasneb pankroti väljakuulutamisega seaduse alusel automaatselt ka ärikeeld ja vaid erandkorras kohtu igakordsel loal võib ta tegutseda ettevõtjana või juriidilise isiku juhtorganite liikmena. Taotluses lubada võlgnikul tegutseda ettevõtjana või juriidilise isiku juhtorgani liikmena ei ole võlgnik toonud esile mitte ühtegi asjaolu, mispärast kohus peaks tema suhtes tegema erandi seadusest tuleneva ärikeelu kohaldumisest. Kohtul ei olnud alust põhistamata taotlust rahuldada. Edasine menetlus Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg. 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. 2(3)

Tsiviilkolleegiumi põhjendused TsMS § 664 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuses ei vaidlusta võlgnik pankrotimäärust osas, millega kohus kuulutas välja võlgniku pankroti ja lahendas resolutsiooniga muud pankroti väljakuulutamisega seotud küsimused. Võlgnik on esitanud määruskaebuse pankrotimääruse põhjenduse peale osas, milles kohus on jätnud rahuldamata võlgniku taotluse lubada tal tegutseda kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtjana, juriidilise isiku juhtorgani liikmena, juriidilise isiku likvideerijana või prokuristina. Seega saaks ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 659 ja TsMS § 651 lõikega 1 kontrollida pankrotimääruse põhjenduse õigsust üksnes osas, millega on lahendatud võlgniku taotlus jätta tema suhtes seaduse alusel kohalduv ärikeeld kohaldamata, määruskaebust tuleb aga käsitleda kui kaebust ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liikme, likvideerija või prokuristina tegutsemise loa andmisest keeldumise peale. Kolleegium leiab, et selles osas ei ole maakohtu määrus määruskaebusega vaidlustatav. Nii kohaldatakse PankrS § 3 lg. 2 lause 1 kohaselt pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. PankrS § 5 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse PankrS-s ettenähtud juhtudel. Ärikeelu kohaldamist reguleeritakse PankrS §-s 91. Osundatud paragrahvi lg. 4 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada määruskaebuse. Vaidlusaluses asjas ei ole tegemist ärikeelu kohaldamisega osundatud lõike mõttes, sest füüsilisest isikust võlgniku suhtes kohaldub ärikeeld pankroti väljakuulutamisega seaduse alusel automaatselt, kohtu otsustuseta (PankrS § 91 lg. 1). Vaid erandkorras, kaalunud igal üksikul juhul asjaolusid, võib kohus lubada füüsilisest isikust võlgnikul olla pankrotimenetluse vältel ettevõtjaks või muuks PankrS § 91 lõikes 1 märgitud isikuks. PankrS-s ei nähta ette võlgniku õigust esitada määruskaebus kohtumääruse peale, millega kohus taolise loa andmise üle otsustab. Et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, tuleb see TsMS § 664 lg. 2 alusel jätta läbi vaatamata.