Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2792,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479; lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja: Y.M, isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.M vastu osaliselt.
2.Välja mõista Y.M-ilt (Y.M, isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 20.12.2023 sõlmitud laenulepingust nr L89014629634 tulenev kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 242,92 eurot ja intress 9,39 eurot, s.o kokku 252,31 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõla summalt s.o 242,92 eurot lepingus sätestatud määras s.o 21,90% aastas alates käesoleva otsuse tegemise kuupäevst kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa (s.o 242,92 eurot).
Mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr L89014629634 osas uuesti määratud põhiosa ja intressi maksed vastavalt alljärgnevale maksegraafikule: Maksepäev 24.04.2026 24.05.2026 24.06.2026 24.07.2026
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).
6.Jätta rahuldamata hageja lepingust nr L89003411882 tulenev põhinõue 1284,77 eurot, intress 20,91 eurot, haldustasu 2,96 eurot ja viivisenõue 253,40 eurot. Jätta rahuldamata hageja lepingust nr L89014629634 tulenev põhinõue 136,86 eurot, intress 34,74 eurot, haldustasu 15,87 eurot ja viivisenõue 146,21 eurot.
7.Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 2
2-25-21684 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 12.12.2025 hagi Y.M vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 21.02.2020 tarbijakrediidilepingust nr L89003411882 ja 20.12.2023 tarbijakrediidilepingust nr L89014629634 tuleneva põhivõlgnevuse 1924,54 euro, intressi 66,88 euro, haldustasu 18,83 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 399,61 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Laenuleping nr L89003411882 alusel väljastati kostjale laenu 3911 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kokku 5294,18 eurot. Laenuleping nr L89014629634 alusel väljastati kostjale laenu 700 eurot ning kostja tegi tagasimakseid 238,35 eurot. Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingud 26.11.2024 üles ja loovutas nõuded 14.03.2025 hagejale.
2.Hageja esitas 13.01.2026 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse ning selgitab, et lepingu nr L89003411882 ümberarvestuse kohaselt ei ole lepingu ülesütlemine kehtiv ning kostja on kogu laenu tasunud. Laenuleping nr L89014629634 ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine samuti kehtiv ning kostja on võlas alates 24.04.2025. Hageja selgitab, et 13.01.2026 seisuga on kostja võlgnevus kokku 193,43 eurot, millest 186,86 on põhisosa võlgnevus ja 6,57 intressivõlgnevus. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 24.04.2025-13.01.2026 summas 186,86 ja intressid summas 6,57 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt 21,90% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
3.Kohus võttis 14.01.2026 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagivastuse 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostja on hagimaterjalid, hageja 13.01.2026 vastuse ja 14.01.2026 menetlusse võtmise määruse kätte saanud e-posti teel 29.01.2026. Kostja tähtajaks, s.o 12.02.2026 vastust hagile esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
5.Hageja esitas 23.03.2026 nõuetele vastava ümberarvestuse. 3
2-25-21684
6.Kostja seisukohta hageja 23.03.2026 esitatud menetlusdokumendile esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
8.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.
9.Vaidlust ei ole, et AS Inbank Finance ja kostja vahel 21.02.2020 lepingu nr L89003411882 ning 20.12.2023 sõlmitud lepingu nr L89014629634 puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).
10.Hageja on seisukohal, et lepingute sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingute sõlmimise eelselt on kontroll teostatud kostja poolt laenutaotluses märgitud info, Pensioniregistrist ja maksehäireregistrist saadud info põhjal (dtl 8-10). Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 222-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on 4
2-25-21684 küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Samuti ei ole võimalik hagis oleva Maksu-ja Tolliameti ning Pensioniregistri kuvatõmmistest järeldada, et nimetatud päringud on tehtud enne lepingute sõlmimist ja et andmed on kostja sissetulekute kohta. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingu puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestused esitanud 23.03.2026 menetlusdokumendis. Kostja ei ole vastuväiteid ümberarvestuse osas esitanud.
11.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. 11.1 Laenuleping nr L89003411882 alusel väljastati kostjale laenu summas 3911 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus L89003411882 kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 21.02.2020 – 20.02.2026. Kostja on leping nr L89003411882 alusel teostanud tagasimakseid kokku 5294,18 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 1383,18 eurot rohkem kui laenuandja oleks õigustatud saama. Kostjal oleks õigus enamtasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi nõuda. VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt on hageja nõue lõppenud, st kostjal ei ole lepingu nr L89003411882 alusel tagastamata laenu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa ilmselt lugeda lepingut ülesöelduks. Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõuded lepingu nr L89003411882 osas põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 11.2 Laenuleping nr L89014629634 alusel väljastati kostjale laenu summas 700 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus nr L89014629634 kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 24.01.2024 – 24.12.2026. Kostja on leping nr L89014629634 alusel teostanud tagasimakseid summas 238,35 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine kehtiv. Vastavalt ümberarvestusele on kostja viivituses alates 24.04.2025 osamaksest, mis on tasutud osaliselt, ning kostja on võlas alates 24.04.2025. 13.01.2026 seisuga on kostja võlgnevus kokku 193,43 eurot, millest 186,86 on põhisosa võlgnevus ja 6,57 intressivõlgnevus. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 24.04.2025-13.01.2026 summas 186,86 ja intressid summas 6,57 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt 21,90% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis VÕS § 113
5
2-25-21684 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: Maksepäev Põhiosa Põhiosa Intressi Igakuine jääk summa summa osamakse 24.03.2026 259,99 € 24,30 € 0,47 € 24,77 € 24.04.2026 235,69 € 24,29 € 0,42 € 24,71 € 24.05.2026 211,40 € 24,87 € 0,38 € 25,25 € 24.06.2026 186,53 € 25,21 € 0,33 € 25,54 € 24.07.2026 161,32 € 25,79 € 0,29 € 26,08 € 24.08.2026 135,53 € 26,17 € 0,24 € 26,41 € 24.09.2026 109,36 € 26,67 € 0,20 € 26,87 € 24.10.2026 82,69 € 27,22 € 0,15 € 27,37 € 24.11.2026 55,47 € 27,68 € 0,10 € 27,78 € 24.12.2026 27,79 € 27,79 € 0,05 € 27,84 € Kohus mõistab kostjalt välja otsuse tegemise kuupäevani s.o 09.04.2026 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse perioodil 24.04.2025 kuni 09.04.2026 kokku 242,92 eurot. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt ning peab põhjendatuks välja mõista tuleviku osamaksed vastavalt ümberarvestusele ja hageja esitatud maksegraafikule. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja edasised maksed alates 24.04.2026 kuni 24.12.2026 vastavalt uuesti määratud maksegraafikule on TsMS § 369 alusel põhjendatud. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud intressinõude põhivõla osamaksetelt VÕS § 94 toodud intressimääras perioodi 24.04.2025 kuni 09.04.2026 osas kokku 9,39 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja taotluse TsMS § 369 alusel ja määrab kindlaks tulevikus tasumisele kuuluvatelt põhiosa osamaksetelt ja nende tasumata jätmisel tasumisele kuuluva intressi VÕS § 94 määras, s.o perioodi 24.04.2026 kuni 24.12.2026 osas vastavalt uuesti määratud maksegraafikule.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). 6
2-25-21684 Antud juhul on hageja esitanud sissenõutavaks muutunud põhivõla osas ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivise nõude lepingust nr L89014629634 tulenevas määras 21,90% aastas. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingut ei ole kehtivalt ülesöeldud (vt otsuse p 11.2), on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates käesoleva otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 21,9% aastas (dtl 12). Seega rahuldab kohus hageja ümberarvestuse korras laenulepingu nr L89014629634 osas esitatud viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 242,92 eurolt viivise lepingus sätestatud määras 21,9% aastas alates käesoleva otsuse tegemisest s.o 09.04.2026 kuni põhinõude tasumiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). Samuti rahuldab kohus hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamaksete osas viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kostjal tuleb tasuda viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).
13.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt, s.o ümberarvestatud nõuete osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89014629634 tuleneva 09.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 242,92 eurot, intressi 9,39 eurot ning viivise lepingus sätestatud määras 21,9% aastas alates käesoleva otsuse tegemisest s.o 09.04.2026 kuni põhinõude tasumiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). Samuti rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja edasised maksed, s.o põhiosa ja intressi alates 24.04.2026 kuni 24.12.2026 vastavalt uuesti määratud maksegraafikule. Kostjal tuleb tasuda põhiosa osamaksetega viivitusse sattumisel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning kostjal tuleb tasuda viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).
14.Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr L89003411882 tuleneva põhinõude 1284,77 eurot, intressi 20,91 eurot, haldustasu 2,96 eurot ja viivisenõude 253,40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr L89014629634 tuleneva põhinõude 136,86 eurot, intressi 34,74 eurot, haldustasu 15,87 eurot ja viivisenõude 146,21 eurot.
15.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja esindaja kulud 676 eurot, s.o kokku 1061 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7
2-25-21684
19.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Täpsemalt märkis ringkonnakohus: „Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.“ Käesolevas asjas on asjaolud eeltoodud olukorraga samasugused. Samuti on kohus jätnud hageja lepingust nr L89003411882 tulenevad nõuded täies ulatuses rahuldamata.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.