2-11-51453/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 24.10.2011 esitas OÜV kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik maksejõuetu ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 03.11.2011 määrusega algatas kohus OÜV pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on varasid bilansilises väärtuses 40 731,07 eurot ja teadaolevaid kohustusi 110 839,99 euro ulatuses. Ajutine haldur märgib aruandes, et OÜ V põhiliseks tegevusalaks oli pagari-ja kondiitritoodete transpordi- ja logistikateenuste osutamine. 2008.a ja 2009.a tegi äriühing olulisi muudatusi majandusstrateegias, mis väljendus autopargi seisukorra parandamises. Selleks kasutas ettevõte vabu käibevahendeid, mis vaatamata 2008.a majanduskriisile tagas veomahtude suuruse säilitamise. Seetõttu tuleks lugeda 2009.a majandustegevust üldiselt edukaks. Äriühing pakkus 2009. a põhimõtteliselt uut täisteenust pagari- ja kondiitritoodete tootjatele. Kasutati laopindasid ja jaotusmeeskonda Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Jõhvis. 2009.a käive kasvas 8%, tööjõukulud kasvasid ligikaudu samas tempos, muud tegevuskulud vähenesid. Probleemid tekkisid 2009.a lõpus, mis kandusid edasi 2010.a ja 2011.aaastasse. Seetõttu on ajutine haldur andnud ülevaate 2010.a. ja 2011.a. põhiliste majandusnäitajate osas, millest selguvad võlgniku makseraskuste tekkimise põhjused. Käive, kulud, kasum, kahjum 2010.a. ja 2011.a. majandustegevuse perioodil (eurodes)

maksejõuetuse ajaks oktoobrit 2011.a, märkides samas, et 31.12.2010 seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne -36 915 eurot, kuid võlgnik oli 2011.a esimese poolaasta jooksul võimeline täitma jooksvaid kohustusi teenitud käibevahendite arvelt. Arvestades äriühingu finantsmajanduslikku seisundit, on ajutine haldur seisukohal, et edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Teadaolevalt on töölepingud töötajatega lõpetatud 22.11.2011. Kokkuvõtval märgib ajutine haldur, et võlgniku kohustused 110 839,99 eurot ületavad varade bilansilise väärtuse 40 731,07 eurot 2,72 kordselt. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Esialgselt kindlad õiguslikud võimalused tehingute tagasivõitmiseks puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on saanud alguse ettevõtte finantsvahendite vähesusest. Ajutine haldur hindab püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ettevõtte juhatuse juhtimisvigu kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel, mis põhjustas Maksu –ja Tolliameti ettekirjutise ja hilisemalt makseraskuste tekkimise. Ajutine haldur ei ole võlgniku majandustegevuses tuvastanud kuriteo tunnustele viitavaid tegusid. Kohtuistung Kohtuistungil 23.11.2011 jäi võlgniku esindaja avalduse juurde ja tal ei ole vastuväiteid ajutine halduri aruandele. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestusega ja väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜV pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku varade mahuks on 40 731,07 eurot ja kohustuste mahuks 110 839,99 eurot. Arvestades võlgniku majanduslikku seisundit, edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Küll aga hindab ajutine haldur püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ettevõtte juhatuse juhtimisvigu kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel. Ajutises menetluses ei ole haldur tuvastanud tehingute tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimalustele ja juhatuse tegevusele. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige UE (ik XXX). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud