Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

16.03.2008 sai hageja juhuslikult ajakirja sirvides teada artikli sisust ning avastas, et hageja poolt tehtud määrangud ja interpretatsioonid V matmispaiga kohta nagu ka K ja T matmispaiga osteoloogilised määrangud on ilma hageja nõusolekuta avaldatud nimetatud artiklis. Hagejal puudus kostjatega kokkulepe tema teoste avaldamiseks Määrangute Artiklis. Artiklis on lisaks hageja poolt V , K ja T leidude kohta antud määrangutele ja interpretatsioonidele kasutatud ka V matmispaiga kohta antud ülevaate põhjal loodud joonist. Artiklis on viidatud vaid joonealuse märkusena sellele, et hageja on koostanud V ja K määrangud ja interpretatsioonid ning et ta on jooniste üheks loojaks. Vaid ühel juhul on ka T määrangute puhul viidatud hagejale. Samas ei ole hagejat tähistatud artikli autorina, kuigi teadusartiklite avaldamisel tuleks vastavalt väljakujunenud tavale kajastada selle autoritena kõiki teadlasi, kes on selle sisu osas andnud oma panuse. Kostja ML poolt kohtule esitatud joonise väidetava joonestaja RR puhul on tegemist tehnilise töötajaga, kellel ei tekkinud AutÕS § 30 lg 6 alusel autoriõigust joonisele. RR tegevus ei mõjuta kuidagi hageja autoriõigusi. Luustike määrangud ning nende üksteisest eristamise on teostanud hageja ehk hageja on joonisel kujutatu autoriks. Kuna V s kohapeal viibinud isikutel puudusid vajalikud kogemused ning teadmised, oli nende tegevus luustike väljakaevamisel samuti puudulik. Juhul, kui luustike väljapuhastamine ei oleks toimunud hageja juhiste kohaselt, oleks väidetavalt RR poolt koostatud joonis olnud ka teistsugune. Hageja ei puutunud RR V kokku, kuna viibis kohapeal 07.06.2006. Lisaks sellele, ML poolt 16.02.2011 seisukohtadega kohtule esitatud joonis erineb Määrangute Artikli lk 88 asuvast joonisest, kuivõrd esimesel ei esine hageja poolt tehtud eristusi luustike osas. Määrangute Artiklis on samuti kasutatud MO 2006 magistritöös “Merevaiguleiud Baltimaade kivi- ja pronksiaja muististes” asuvas tabelis nr 11 kajastatud määranguid. MO magistritöö juhendajaks oli kostja AK. Hageja teostas MO palvel mitmete T luustike soo ja vanuse määranguid ning lubas määrangute tulemusi MO oma magistritöös kasutada. MO väljendas selgelt oma magistritöös, et selle tabelis 11 kajastatud soo- ja vanusemäärangud on teostatud hageja poolt. Sellega on nõustunud ka kostjad. Ka MO magistritöös kajastatud hageja määrangud moodustavad eraldiseisvad teosed, mille autoriõigused kuuluvad samuti hagejale. Määrangute Artiklis on T matmiskoha osas kasutatud korduvalt hageja poolt loodud määranguid (lk 92, 95, 97 ja 98). Samas on vaid Määrangute Artikli lk 95 tehtud ühes viites märgitud, et tabelis 11 sisalduva vastava määrangu on teinud hageja. Kõigil teistel juhtudel on tegeliku autori nimi jäetud üldse mainimata, viidatud on ainult MO magistritöö tabelile 11. Hageja leiab, et olukorras, kus hageja teoseid (määrangud ja/või interpretatsioonid) on kasutatud kolmanda isiku teoses, ei ole õiguspärane ega kooskõlas hea usu põhimõttega viidata autorina sellele kolmandale isikule, kuivõrd kolmandal isikul ei saa tekkida autoriõigusi teise autori teosele, mida ta oma teoses kasutab või millele viitab. Kostjate II-VI sellise käitumise eesmärgiks on antud juhul olnud soov varjata hageja panust ja tema teoste kasutamise tegelikku ulatust Määrangute Artiklis. Käesoleval juhul ei kasutanud kostjad mitte MO magistritööd, vaid hageja teoseid. Seda asjaolu ei ole ka ükski kostja eitanud. Lisaks sellele ei ole MO magistritöö sisu teadusüldsusele teada, kuivõrd MO ei ole seda ise teadusartiklina määratlenud ega seda oma publikatsioonide nimekirjas avaldanud. Selliselt ei saa MO magistritööd pidada ka teadusüldsusele avaldatuks. Veelgi enam, hageja poolt loodud teoseid sisaldav magistritöö lisa (tabel 11) ei ole ka internetis avaldatud. Kuigi Määrangute Artiklist endast tuleneb, et AK, LL, ML, KM ja KJ peavad hagejat Määrangute Artikli osade autoriks/kaasautoriks (vt Määrangute Artikli viidet 7, lk 87 ja 8, lk 89, aga samuti Luustik VII analüüsi, lk 95 ning tänuavaldust, lk 112), ei ole hagejat sellele vaatamata tähistatud selgelt artikli ühe autorina samaväärselt koos teiste autoritega.

16.03.2008 pöördus hageja seoses Määrangute Artikliga meili teel LL ja ML poole. ML vastas hageja pöördumisele 27.03.2008. ML saatis ka 21.10.2008 hagejale meili, milles sisuliselt möönis hageja autoriõiguste teadlikku rikkumist. Kuivõrd tegemist oli hageja autoriõiguste rikkumisega, pöördus hageja 17.04.2008 Teaduste Akadeemia K poole nõudega selline rikkumine lõpetada. 25.04.2008 keeldus Teaduste Akadeemia Kirjastus lõpetamast õiguste rikkumist ning soovitas pöörduda kostja AK poole. Hageja poolt loodud määrangute, interpretatsioonide ja ülevaadete näol on tegemist iseseisvate teostega autoriõiguse seaduse tähenduses (§ 4 lg 3 p 2 ja 4, § 11 lg 1). Antropoloogiliste interpretatsioonide ja määrangute puhul ei ole tegemist faktidega. Need rajanevad mitmetel eeldustel, asjaoludel, analüüsil ja konkreetse antropoloogi poolt tehtud loomingulistel järeldustel. Muistsete matmispaikade ja arheoloogiliste luustike puhul on puudu palju sellist materjali ja andmeid, mis võimaldaksid teha nendest ainult üheseid järeldusi. Tavainimesele, nagu ka tavaarheoloogile, on matmispaiga antropoloogiline materjal üldjuhul arusaamatu, sest materjali analüüsimeetodeid ei vallata. Kuigi antropoloogi poolt antav hinnang võib muuhulgas väljenduda mingites numbrites või kirjeldustes, ei tähenda see seda, et tegemist ei oleks teosega. Oluline on see, et erinevad antropoloogid võivad jõuda (ja üldjuhul jõuavadki) oma interpretatsioonide ja määrangute tulemusena erinevatele järeldustele. Interpretatsioonide ja määrangute tegemine on loominguline prOess, mille tulemusena tekibki igal teadlasel oma käsitlus uuritud asjaoludest. Sellest tulenevalt on interpretatsioonid ja/või määrangud originaalsed ning täidavad teose kriteeriumi. Hageja on Eesti Vabariigis käesoleval hetkel tegutsevatest antropoloogidest teinud kiviaegsetele skelettidele soo ja vanuse määranguid kõige enam. Hagejale arusaadavalt puuduvad kostjatel IIVI sellised oskused ja kogemused, et luua Määrangute Artiklis kasutatud antropoloogilisi määranguid Määrangute Artiklis esitatud viisil. Teadusartikkel peab selle avaldamiseks sisaldama uudseid tulemusi, mis annavad sellele originaalväärtuse. Määrangute Artiklis kirjeldatud 15-st luustikust on hageja poolt tehtud vanuse ja soo määrangud 9-le luustikule ning kõigil nimetatud juhtudel on maetute vanus määratud esmakordselt. Samuti avaldati Määrangute Artiklis esmakordselt V matuse leiusituatsioon, mille esmane lahtimõtestamine toimus hageja poolt. Seega olid just hageja poolt loodud määrangud ja interpretatsioonid oma olemuselt uudsed ning ei olnud teadusavalikkusele varasemast teada (ei olnud varasemalt ka avaldatud). See oli ka ilmselt üks põhjustest, miks hoolimata hageja keelust Oustati vastavad määrangud ja kirjeldused kostjate II-VI poolt lisada Määrangute Artiklisse. Hageja ei ole kostjatele andnud luba oma käesolevas hagiavalduses märgitud teoste kasutamiseks Määrangute Artiklis (AutÕS § 46 lg 1). ML väide nagu oleks hageja kostjatele vastava suulise loa andnud, ei vasta tõele. Käesoleva kohtuasja materjalid tõendavad vastupidist, nimelt, et sellist luba ei ole ning et tegelikult keelas hageja oma teoste kasutamise Määrangute Artiklis. Määrangute Artikkel sisaldab järgmisi hageja poolt loodud teoseid: -

-

-

Määrangute Artikli lk 87 – määrangud seoses V matusekoha luustiku I vanuse, luustiku II vanuse ja soo, luustiku III vanuse ning luustiku IV vanusega (hageja autorsusele on viidatud Määrangute Artikli viites nr 7); Määrangute Artikli lk 88 – hageja tuvastas ja määratles käesoleval juhul luustike arvu, asendid, paiknemise ja üksteisega põimumise ehk määratles matmispaiga leiusituatsiooni (joonis 2) (hageja autorsusele on viidatud Määrangute Artikli tänuavaldustes, lk 112); Määrangute Artikli lk 89 – määrangud seoses K matusekoha soo ja vanusega (hageja autorsusele on viidatud Määrangute Artikli viites nr 8);

-

Määrangute Artikli lk 92 – määrangud seoses T I luustiku soo ja vanusega (Määrangute Artiklis tehtud viide M.O magistritöö tabelile 11); Määrangute Artikli lk 95 – määrangud seoses T III luustiku soo ja vanusega (Määrangute Artiklis tehtud viide M.O magistritöö tabelile 11); Määrangute Artikli lk 95 – määrangud seoses T VII luustiku vanusega (Määrangute Artiklis tehtud viide hageja autorsusele ja M.O magistritöö tabelile 11); Määrangute Artikli lk 97 – määrangud seoses T VIII luustiku soo ja vanusega (Määrangute Artiklis tehtud viide M.O magistritöö tabelile 11); Määrangute Artikli lk 98 – määrangud seoses T XIX luustiku soo ja vanusega (Määrangute Artiklis tehtud viide M.O magistritöö tabelile 11).

Kostjad on käesolevas menetluses paljasõnaliselt väitnud, et hageja poolt teostatud määrangud ja interpretatsioonid ei ole autoriõigusega kaitstud (AutÕS § 4 lg 6, § 6). Hageja on seisukohal, et kostjad on käesoleval juhul hageja teoste lubamatu kasutamisega muuhulgas rikkunud järgmisi hageja autoriõigusi, mis on sätestatud AutÕS § 12 lg 1 p 1, 2, 4, 5, lg 6, § 13 lg 1 p 1, 2, 4, 91. Kostjate poolt menetluses tehtud viited AutÕS § 19 kohaldamisele seoses hageja teoste vaba kasutamisega on ebaõiged. Osade hageja teoste puhul on tegemist varasemalt avaldamata teostega (nt V matusekohaga seoses teostatud määrangud ja interpretatsioonid), millele vaba kasutus ei saa ühelgi juhul isegi laieneda. Määrangute Artiklis hageja teoste kasutamisel ei ole samuti tegemist refereeringu ega tsiteeringuga (AutÕS § 19 p 1). Käesoleval juhul on tegemist hageja kui teadlase teadusliku töö lõpptulemuse avaldamisega teadusartiklis, mis ei täidaks antud juhul ka seadusest tuleneva motiveeritud mahu kriteeriumit. Teadusartiklites avaldataksegi üldjuhul teadlaste teadustöö lõpptulemusi. Autoriks on aga sellisel juhul teadlane, kes teadustöö on teostanud. Käesoleval juhul ei ole samuti tegemist hageja teoste kasutamisega illustreeriva materjalina (AutÕS § 19 p 2). Kõne alla ei tule ka AutÕS § 19 p 3, kuivõrd hageja teoseid ei ole mitte ainult reprodutseeritud, vaid ka tõlgitud, levitatud ning tehtud üldsusele kättesaadavaks. Kõigi kostjate tegevus hageja õiguste rikkumisel on käesoleval juhul omavahel seotud ja läbipõimunud. Määrangute Artikli koostamisel ja avaldamiseks esitamisel rikkusid hageja õigusi kostjad II-VI. Peale seda on aga kasutanud Määrangute Artiklit ning selles sisalduvaid hageja teoseid lubamatult edasi kostja I. Teadusartiklite avaldamine erineb artiklite avaldamisest tavaajakirjanduses. Teadusartikli avaldamisele eelneb k poolt sisuline eelkontroll. Kuna asjaolu, et Määrangute Artiklis on kasutatud hageja teoseid (sh teoseid, mille varasema avaldamise kohta viited puudusid) oli artiklis selgelt tuvastatav ja äratuntav, pidi ETA hageja arvates enne Määrangute Artikli kasutamist veenduma, et tal on olemas õigus hageja teoste kirjastamiseks ja kasutamiseks. Vastavat õigust oleks saanud tuvastada hageja poolt antud loa alusel, mida samas ei eksisteeri. AutÕS § 49 lg 1 tuleneb, et hageja vastav luba oleks pidanud olema antud kirjalikus vormis. Kostjate tegevus hageja teoste lubamatul kasutamisel on õigusvastane ja hagejale kahju tekitav vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8, mille kohaselt on kahju tekitamine muuhulgas õigusvastane juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5) või heade kommete vastase tahtliku käitumisega (p 8). Hageja teoste lubamatu kasutamise puhul on tegemist kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse (intellektuaalomandi/-õiguse) rikkumisega. Teise isiku teose või selle osa kasutamine on võimalik ainult läbi teadliku ja tahtliku tegevuse, kuivõrd teose kasutaja peab enne iga kasutamist veenduma selles, et ta oleks saanud vastavaks kasutuseks autoriõiguste omajalt seaduses nõutud loa (AutÕS § 46). Kostjad ei ole oma käitumises muuhulgas lähtunud ka headest kommetest (Arheoloogide

eetikakoodeksi p 20, 21 ja Eesti Teadlaste Eetikakoodeksi p 2.2, 2.4, 3.1, 3.6). Ülaltoodud eetikakoodeksid kirjeldavad teadusvaldkonnas välja kujunenud kõlblusnorme ning hea usu põhimõtteid. Eetikakoodeksites kajastatud põhimõtete vastane käitumine on käsitletav VÕS § 1045 lg 1 p 8 tuleneva heade kommete vastase käitumisena. Kostjate vastav käitumine olnud tahtlik, kuivõrd kostjad II-VI on olnud Määrangute Artikli koostamisel teadlikud hageja autoriõigustest ja eiranud seetõttu eetikanorme ja hea usu põhimõtteid samuti teadlikult. Kostja I tahtlik käitumine väljendub antud juhul selles, et vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja I hageja õiguste rikkumist kõrvaldanud ega seda kuidagi piiranud või takistanud. Hageja arvates on käesolevas hagis märgitud asjaoludel ilmne, et kostjate tegevus on olnud hagejale kahju tekitav. Juhindudes AutÕS § 817 lg 1 p 2, VÕS § 1055 lg 1, lg 3 p 1 nõuab hageja kõigilt kostjatelt hageja teoste lubamata kasutamise lõpetamist ja sellest hoidumist tulevikus. Hageja leiab, et käesoleval juhul on võimalik kõige mõistlikumalt ja lihtsamalt saavutada AutÕS § 817 lg 2 p 2 märgitud tagajärg sellega, et hageja tähistatakse Määrangute Artikli ühe kaasautorina samaväärselt teiste autoritega. Selleks peavad kostjad lisama hageja nime teose autorite loetelusse (sh vastavatesse registritesse). Juba levitatud koopiate puhul peavad kostjad saatma kasutajatele vastava õiendi. Elektroonilistes väljaannetes ja registrites on hageja nime lisamine Määrangute Artikli autorite hulka tehniliselt lihtne. Teadaolevatele väljaannete tellijatele või asutustesse, kuhu vastav väljaanne on saadetud paberkandjal, on võimalik saata vastav kirjalik õiend. Juhul, kui kõiki paberkandjal trükitud väljaannete asukohti ja nende kasutajaid ei ole võimalik kindlaks teha, oleks iseenesest võimalik avaldada vastav õiend selle territooriumi üleriigilise levikuga väljaandes, kuhu ajakirja on levitatud. Hageja kahju seoses hageja teoste lubamatu kasutamisega seisneb nii mittevaralises kahjus (hingeline valu ja kannatused seoses üleelamiste, tagakiusamise, töövõimekuse vähenemise jms) kui ka varalises kahjus (sh VÕS § 128 lg 3 sätestatud mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, aga samuti saamata jäänud tulu). Hageja teoseid on käesoleval juhul ilma hagejat autorina tähistamata ja hageja loata reprodutseeritud, tõlgitud, avaldatud, levitatud ja tehtud üldsusele kättesaadavaks, samuti on nendele lisatud muid teoseid. Lisaks sellele on hagejalt ära võetud õigus kohustada, millal tema teosed on valmis üldsusele esitamiseks ning kuidas tähistada tema nime teose kasutamisel. Hageja ei oska samas nimetada talle tekitatud kahju täpset suurust ning leiab, et selle tuvastamine on antud juhul äärmiselt keeruline ja raskendatud, mistõttu hageja palub selle kindlaks määrata kohtul (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1). Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel palub hageja kohtul pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: hageja õigusi on rikutud teadlikult ja tahtlikult, hoolimata sellest, et hageja oli selgesõnaliselt keelanud tema teoste kasutamise Määrangute Artiklis; kostjad ei ole lõpetanud hageja teoste õigusvastast kasutamist ka peale seda, kui nende tähelepanu oli õigusrikkumistele juhitud, mistõttu jätkub hageja õiguste rikkumine ka käesoleval hetkel; kostja 1 on avalikõiguslik isik, mille seadusest tulenevaks ülesandeks on muuhulgas kaasa aidata teadlaste loomingulise potentsiaali realiseerimisele ja nende õiguste kaitsmisele (ETA seaduse § 2 lg 2 p 12); käesoleval juhul on pikaajaliselt rikutud hageja ühte põhiõigust (PS § 39); ükski kostjatest pole teinud omapoolseid mõistlikke pingutusi selleks, et õigusrikkumine lõpetada ja olukorda kohtuväliselt lahendada. Käesolevaks hetkeks on hageja käesoleva vaidlusega seonduvalt kandnud varalist kahju õigusabikuludena enne kohtumenetlust kokku summas 1 121,43 eurot (17 546,50 krooni), mida hageja palub kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel samuti arvesse võtta. Nimetatud õigusabikulusid tuleb pidada mõistlikeks kuludeks kahju vähendamiseks, sealhulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja kulutused on seotud korduvate pöördumistega kostjate poole kohtuväliselt selleks, et lõpetada kostjate õigustrikkuv käitumine ja seeläbi kahju jätkuv tekitamine hagejale. Mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik tõendada ühegi füüsilise tõendiga. Mittevaralist kahju soovib hageja tõendada oma vande all antavate ütlustega. Vastavalt Riigikohtu varasemale praktikale õigustab kahjuhüvitist asjaolu, kui rikkumine pannakse toime eelnevast keelust hoolimata. Kostjad on rikkunud teadlikult hageja autoriõigusi (sh autorsust). Kuigi hageja keelas oma teoste kasutamise Määrangute Artiklis, on seda siiski tehtud. Selliselt võeti hagejalt muuhulgas ära esmaavaldamisõigus enda määrangute avaldamiseks teadusartiklis nende autorina, samal ajal kui teadlaste tegevus ja kompetents väljendubki just teadusartiklite kirjutamises. Hageja elas ning elab sellist olukorda raskelt üle. Riigikohtu praktikast nähtub samuti, et ka meeleolu langus on asjaolu, millega tuleb mittevaralise kahju hüvitamisel arvestada. Kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks on samuti see, et ükski kostjatest ei lõpetanud hageja õiguste rikkumist ka peale seda, kui hageja oli neid sellest teavitanud. Hageja õiguste rikkumine kestab edasi ka praegusel hetkel. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostjate käitumine ja suhtumine hagejasse on olnud ja on ka käesoleval hetkel eirav, üleolev ning diskrimineeriv. Hageja leiab, et ka nimetatud asjaolusid peab kohus mittevaralise kahju hindamisel arvestama. Kuivõrd kostjate tegevus on olnud teadlik ja tahtlik ning kostjad on jätkanud hageja õiguste rikkumist ka peale hageja poolt nõuete esitamist, esineb käesoleval juhul ka kostjate süü. Hageja ei pea samas kostjate süü olemasolu tõendama. Teadusmaailmas omavad teadusartiklid olulist tähtsust teadlase taseme ja tema töötulemuste määratlemisel. Sisuliselt hinnatakse teadlase töö tulemusi just läbi avaldatud teadusartiklite. Kuivõrd teadust tehakse enamuses projektipõhiselt ja sihtfinantseeringute kaudu, suurendab teadusartiklite hulk teadlase võimalusi saada järgmisi finantseeringuid oma projektide jaoks, mis annab teadlasele omakorda võimaluse osaleda paremates, huvitavamates ja paremini finantseeritud projektides. Mida rohkem on teadlane avaldanud oma teadustöid, seda konkurentsivõimelisem on ta ka tööturul. Seega omab hageja autoriõiguste rikkumine käesoleval juhul otsest rahalist mõju ka hageja edasisele tegevusele. Hageja poolt teostatud määrangute kasutamisega võeti temalt sisuliselt ära võimalus avaldada selle kohta eraldi teadusartikkel (sellel puuduks vajalik uudsus). Vastavalt VÕS § 137 lg 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna käesoleval juhul on tegemist kahju tekitamisega kõigi kostjate poolt ühiselt seoses hageja poolt loodud teoste lubamatu kasutamisega, esitab hageja oma nõuded kostjate vastu solidaarnõudena. Hageja loeb talle tekitatud mittevaraliseks kahjuks muuhulgas oma üleelamisi, aga ka kindlustunde puudumist. Hageja ei pea õigeks ka seda, et ETA üritab ennast käesolevast vaidlusest distantseerida ega soovi sisuliselt tegeliku olukorra tuvastamist ega rikkumiste tõkestamist. Samas peab hageja ETA just selliseks asutuseks, kes peaks maksimaalselt seisma teadlaste autoriõiguste kaitse eest. Kuivõrd hageja autoriõiguste rikkumised jätkuvad, tunneb hageja ennast kaitsetuna ning käesolev vaidlus on vähendanud hageja usaldust tuleviku ning ka teiste teadlaste käitumise suhtes, mis omakorda on rikkunud normaalseid töösuhteid ning vähendanud hageja erinevaid tööalaseid võimalusi. Hagejale on selliselt muuhulgas avaldatud survet hagist loobumiseks, talle on tehtud takistusi preemia väljamaksmisel, tema poolt ETA kirjastamiseks esitatud artikkel on tagastatud arusaamatute etteheidetega ning kostjate II-VI ja hageja omavaheline tööalane suhtlus on samuti

pingeline. Kuna vastava ala teadlaste ringkond on Eestis väike, on käesolev vaidlus tekitanud pingeid ja umbusku erinevatel suhtlustasanditel, sh kostjate II-VI kolleegidega. Hageja kohta levitatakse suuliselt negatiivseid hinnanguid, mis samuti tekitavad hagejale hingelisi üleelamisi. Hageja tunnetab endal olulist psüühilist survet, mis pärsib tema võimekust ja loovust. Kuna hageja koostas Määrangute Artiklis kasutatud määrangud ja interpretatsioonid omast vabast ajast, usaldades oma kolleege, tunneb hageja ennast ka petetuna ning ärakasutatuna. Hageja taotleb hagi rahuldamist - kohustada kostjaid lõpetama hageja autoriõigusi rikkuv tegevus seoses hageja teoste lubamatu kasutamisega artiklis “NEW AMS Dates From Estonian Stone Age Burial Sites” ning muutma kõiki artikli koopiaid ja sellega seotud registreid selliselt, et hageja oleks tähistatud nimetatud artikli autorina samaväärselt teiste autoritega ning määrata kindlaks kostjate poolt hagejale seoses tema teoste lubamatu kasutamisega tekitatud kahju suurus ning mõista nimetatud kahjuhüvitis kostjatelt solidaarselt välja ja menetluskulude jätmist kostjate kanda. Kostjate vastuväited ETAl puudub mis tahes seos hagis käsitletava artikli kirjastamisega. Mitmeid teadusajakirju kirjastab ETA Kirjastus. Seonduvalt vaidluse esemeks oleva artikli avaldamisega Eesti Arheoloogia Ajakirjas on hageja esitanud kohtuväliselt nõude õigele adressaadile, so K le. Kostja I leiab, et ETA ei ole kohane kostja ja ainuüksi sellest tulenevalt tuleb hagi tema vastu jätta rahuldamata. Olenemata eelkäsitletud menetluslikust küsimusest ja põhjusel, et kohus on hagimaterjalid ETAle edastanud ja kohustanud kostjat hagiavaldusele vastama, esitab kostja I oma vastuväited hagile. Kostja I on seisukohal, et tema ei ole hageja õigusi rikkunud. Hagi ei ole põhistatud, põhjendatud ega hageja väited tema õiguste rikkumises tõendatud, mis välistab hagi rahuldamise ka teiste kostjate, so vaidlusaluse artikli autorite suhtes. Kostja I ei ole arheoloogilisi väljakaevamisi korraldanud ja talle ei ole ka muudest allikatest teada, kas hagiavalduses kirjeldatud hageja osalemine märgitud väljakaevamistel on aset leidnud või mitte ning, kas sellega seonduvad faktilised asjaolud vastavad tegelikkusele. Hageja väide TA K 25.04.2008 vastusele on ebaõige interpreteeringu tulemus. Viidatud kirjas on hagejale selgitatud, et K l puudub pädevus ja õigus avaldamiseks esitatud artiklite muutmiseks ja kontrolli teostamiseks selle üle, millise osa üks või teine autor on kirjutanud, ning et artikli eest vastutab autor või autorite kollektiiv, keda esindab üks autoritest, kellega kirjastaja suhtleb. K le anti kirjastamiseks teaduslik artikkel, mille käsikirjas ei olnud hagejat autorina märgitud. Mitte ükski õigusnorm ei anna K le pädevust autoritevaheliste vaidluste lahendamiseks (AutÕS § 29 lg 1). Hagejal puudus ka teoreetiliselt alus nõuda K lt vaidlusalusele teadusartiklile kui teosele K initsiatiivil hageja nime lisamist teiste autorite nimedele. Juhul, kui Kirjastus oleks oma õigusi ning pädevust ületanud ja märkinud teosele ka hageja nime, oleks selline tegevus olnud kindlasti hinnatav artikli avaldamiseks andnud autorite õiguste teadva rikkumisega K poolt. Hagist jääb üheselt määratlematuks, milliseid loometegevuse tulemusi on hageja silmas pidanud öeldes, et iseseisvate teostega autoriõiguse seaduse tähenduses on tegemist hageja poolt loodud määrangutega, interpretatsioonidega ja ülevaadetega. Samuti ei nähtu hagist ega selle lisadest, millist joonist ja millisel õiguslikul alusel hageja seda oma teoseks peab. Hageja on ka märkinud, et ta nõuab kostjatelt õigustrikkuva käitumise lõpetamist, mis muu hulgas seisneb hageja kaasautorina tähistamata jätmises (AutÕS § 30 lg 2). Hageja väitest

nähtuvalt on hageja seisukohal, et ta on vaidlusaluse teadusartikli kaasautor, st isik, kes on osalenud vaidlusaluse artikli loomisel ja teinud seda ühiselt teiste autoritega. Hagi põhjendustest ega hageja tõenditest ei nähtu, et vaidlusaluse teadusartikli, mida hagis nimetatakse Määrangute Artikliks, loomises oleks hageja osalenud. Samuti ei nähtu hagist seda, milline osa teadusartiklist moodustab iseseisvat kasutamist võimaldava osa ega seda, et selle iseseisva osa oleks loonud hageja. Hageja on loetlenud autori viis isiklikku õigust ja neli varalist õigust, mida olevat väidetavalt kostjad rikkunud. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, milles seisnes iga konkreetse õiguse rikkumine ja kas hageja on seisukohal, et kõiki viidatud õigusi on rikkunud kõik kostjad ühiselt või mõned neist ühiselt. Kostja ei ole ka mitte teoreetiliselt võetuna saanud rikkuda ei hageja isiklikke ega varalisi õigusi. Kuna hageja ei ole üheselt määratlenud, mida ta on pidanud oma teoste (määrangud, interpretatsioonid, ülevaated, joonis) all silmas ja hagi lisadest ei nähtu, et hageja poolt oleks leidnud tõendamist teose loomine ja selle kasutamine teiste isikute poolt, siis puudub kostjal esmalt võimalus nn vaba kasutamise võimalusi täpsemalt selgitada ja teisalt oleks see ka otstarbetu juhul, kui ebamääraselt nimetatud määrangud, interpretatsioonid ja ülevaated ei ületa teose künnist. Kostjal puudub vajadus ja alus vastu vaielda faktile, et vaidlusalune teadusartikkel on avaldatud K poolt paberkandjal ja tehtud kättesaadavaks ka Interneti vahendusel. Kuid nagu kostja juba korduvalt on rõhutanud, siis ETA-l ei ole mitte mingit puutumust ei kirjastustegevusega ega teadusartiklite avaldamisega. Hageja väidab, et Kirjastus pidi vaidlusaluse teadusartikli kasutamiseks omandama kasutusõigused kõigilt autoritelt, ning et kuivõrd artikli alusel on selgelt tuvastatav, et hageja näol on tegemist artiklis sisalduvate teoste autoriga, siis pidi Kirjastus samuti kontrollima, et tal oleks õigus hageja teoseid kasutada. Kostjal I ei ole ülevaadet K igapäevasest professionaalsest tegevusest, kuid kostja I eeldab, et ükski kirjastaja ei asu kontrollima talle avaldamiseks esitatud teoste sisu. Autoriõiguse seadus kaitseb teose vormi, mitte sisu. Kui kirjastajale on esitatud autorite poolt avaldamiseks teaduslik artikkel, millel on näidatud autorite nimed, siis kirjastaja nendest andmetest ka lähtub. Kirjastajal on õigus vaid teostada keelelist toimetamist, kuid tal ei ole õigusi teose sisuliseks muutmiseks ega täiendava autori nime märkimiseks. Lähtudes eeldusest, et hagi on põhjendatud ja tõendatud, nõuab hageja vaidlusaluse artikli koopiate muutmist AutÕS § 817 lg 2 p 2 alusel selliselt, et hageja oleks tähistatud selle ühe kaasautorina samaväärselt teiste autoritega. Hageja on esitanud nõude muuta kõik artikli koopiad selliselt, et RA nimi oleks tähistatud nimetatud artikli autorina samaväärselt teiste autoritega. Hageja selgituse kohaselt peavad kostjad selleks lisama hageja nime teose autorite loetelusse ja juba levitatud koopiate puhul peavad kostjad saatma kasutajatele vastava õiendi. Mida peab hageja silmas artikli koopia kasutajate all, see hagist ei selgu. ETA ei ole kursis tehniliste ja muude asjaoludega hageja nõude täitmise võimalikkuses, kuid loogiliselt ta eeldab, et niisugune nõue ei ole reaalselt täidetav. Hagist endast nähtuvalt oli vaidlusalune artikkel avaldatud teadusajakirjas ja mitte eraldi väljaandena; teadusajakiri ilmus 2007.aastal ja küsitav on võimalus teadusajakirja omandanud isikute väljaselgitamiseks, nii nagu on ka küsitav kõigi koopiate säilimine käesolevaks hetkeks. Üheks selliseks õiguskaitsevahendiks on mittevaralise ja varalise kahju hüvitamine. Hageja märgib oma hagis, et kostjate tegevus on õigusvastane vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8. Kui hagis on põgusalt viidatud, et tema teose õigusvastane kasutamine on hinnatav kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, siis milles seisneb heade kommete vastane tahtlik käitumine, jääb kostjale hagist selgusetuks.

Hageja märgib õigesti, et VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise kohustusele peab aga obligatoorselt eelnema õigusvastane tegevus, põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel, aga samuti väidetavalt kahju tekitanud isiku süü. Hageja ei ole nimetatud eelduste esinemist tõendanud. Seoses kohtuväliselt kantud õigusabikuludega märgib kostja, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja palunud kahel erineval advokaadibürool esitada kirjalik nõue. Esimene neist oli adresseeritud K le ja teine autoritele. Hageja ise on kohtuväliselt olnud paari kostjaga vaid ekirjavahetuses. Ilmselgelt on summa 17 546,50 põhjendamatu kulu kahe kirjaliku nõude koostamise eest, sest faktilistelt asjaoludelt ja õiguslikelt põhjendustelt on nõuded samad. Asjaolu, et hageja otsustas ainult talle teadaolevatel põhjustel nõustajat vahetada, mis tingis uue esindaja poolt asja materjalidega tutvumise, ei saa lugeda piisavaks ja põhjendatud aluseks, et kostjad oleksid kohustatud need õigusabikulud hüvitama. Lisaks on kostja ETA seisukohal, et oma õiguste väidetava rikkumise kohta oleks olnud magistrikraadi omav isik ja mitmete teadusartiklite autor (kostja ei räägi siinkohal vaidluse esemest) võimeline ka iseseisvalt nõudekirjad koostama. Kindlasti ei saa nõustuda ka sellega, et kostjad oleksid solidaarselt vastutavad. Autoriõiguse seaduse mõttes hageja väidetavaid teoseid ETA ja ülejäänud kostjad ühiselt ei ole kasutanud. Hagis ka ei selgitata ühiskasutust ja seetõttu solidaarse vastutuse tekkimise faktilisi aluseid. Piirdutud on vaid viitega õigusliku alusena VÕS §-le 137. Kostja arvates on hageja otsitult viidanud Põhiseaduse § 39 väidetavale rikkumisele kostjate poolt. Milles seisneb kostjate poolt viidatud Põhiseaduse sätte rikkumine, jääb ETA-le sügavalt arusaamatuks. Eeltoodule tuginedes on ETA seisukohal, et ta ei ole kohane kostja, ja lisaks sellele on hagi alusetu ja tõendamata. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad I ja II leiavad, et käesoleva vaidlusega ei oma mingit puutumust see, kas käsitletavad määrangud on MO töös tervikuna ja sellega võrreldes eraldiseisvad teosed, mille suhtes väidetavalt tekkinud autoriõigus kuulub hageja sõnul temale, või mitte. Vaidlus puudub selles, et MO oma magistritöös märkis, et tabelis 11 kajastatud soo- ja vanusemäärangud on teostatud RA poolt. Vaidluse esemesse puutub MO magistritöö niivõrd, kuivõrd sellele on kostjad vaidlusaluses artiklis viidanud. Hageja kinnitas 14.12.2010 korraldaval istungil, et kostjad kasutasid oma artiklis MO tööd. Sellega kostjad nõustuvad. Lisaks tegid kostjad viite kasutatud allikale, so MO tööle. Hageja on põhjendanud talle mittevaralise kahju tekitamist dokumentaalse tõendiga (hagi lisa 8, tlk 64-65), millest nähtuvat, et teda väidetavalt diskrimineeriti, koheldi ebaõiglaselt ja kuidas temaga käituti; samuti nähtuvat tõenditest, et talle ei makstud preemiat selle tõttu, et ta nõudis oma autorsuse tähistamist (14. 12. 2010 istungi protokoll). Hageja väitis 14. 12. 2010 kohtuistungil, et autori isiklike õiguste rikkumine seisneb selles, et 1) hagejat ei näidatud kaasautorina, 2) hageja teosele lisati lubamatult kostjate teosed, 3) jäeti märkimata autorinimi. Kohtuistungil 14. 12. 2010 kinnitas hageja, et ta jääb väite juurde, et kostjad on käitunud heade kommete vastaselt ning et selline rikkumine osaliselt kattub ka seaduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8). Kostjatele jääb arusaamatuks, millises osas väidetav heade kommete vastane tahtlik käitumine ei kattu väidetava seaduserikkumisega, ning milles see mittekattuv osa väljendub. Lisaks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud kostjate tahtlust. VÕS § 1045 lg 1 p 8 rakendamise eelduseks on kostjate tahtlik käitumine, mille puhul

peab hageja tõendama, et kostjate tahtlik käitumine oli suunatud hagejale kahju tekitamisele. Kostjatele I ja II jääb arusaamatuks, kas pettus ja ebaausus on eraldi nn rikkumise koosseisud ja milles need seisnevad; milline kostjatest ja millise hageja teose on andnud välja enda nime all, so omastanud autorsuse; hageja ei ole selgitanud, kuidas on kostjad seda soovitust rikkunud ja millise oma teose kaitstust ei ole kostjad järginud; milline nõue ja millisel alusel hagejal sellest tulenevalt kostjate vastu on; milles seisneb kostjate poolne rikkumine ja millisele alusele hageja nõue seoses sellega tugineb ja milline vastutus sellest tuleneb; vaidlusaluse artikli koostamisel olnud kõik ühisautorid on ära näidatud. Hageja ei osalenud artikli loomisel, seega on ka hageja viide, et autoritena tuleb ära näidata kõik töös osalenud isikud käesolevas vaidluses asjakohatu. Hageja ei teostanud kaevamisi. Samuti ei ole hageja teostanud laborianalüüse. Vastupidist ei ole hageja ka ise väitnud ega tõendanud. Lisaks on käsitletavad eetikanormid soovituslikud ning isegi juhul, kui nende vastu oleks kostjad II-VI eksinud, siis ei ole teadlaste eetikanormid samastatavad heade kommetega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Tegemist on soovituslike, mitte kohustuslike normidega ning nende mittetäitmise korral saaks menetlus toimuda kas näiteks teadlaste aukohtus (kui niisugune institutsioon on loodud ja tegutseb) või siis juhul, kui tegemist oleks heade kommete vastase tahtliku käitumisega või mistahes seaduse rikkumisega, kohtus ja vastavuses seaduses sätestatud õiguslike alustega. Dokument „Arheoloogi eetilised põhimõtted“ on vastu võetud 2010.aastal, so pärast vaidlusaluse artikli loomist ja väljaandmist. Seega ainuüksi sellest tulenevalt ei ole asjakohane nimetatud dokumenti käsitleda. Hageja on vaid paljasõnalisena märkinud, et kostjad ei ole eelpoolnimetatud põhimõtete järgi käitunud. Hageja on esitanud solidaarse nõude ka kostja I vastu. Kostjale I on jäänud arusaamatuks ja põhistamatuks, kas ka kostja I on hageja viidatud eetikanõudeid rikkunud, milles see rikkumine seisnes ja millisel alusel nendest väidetavatest rikkumistest kostja I vastutus tuleneb. Asjassepuutumatu on küsimus sellest, kas MO magistritöö sisu on teadusüldsusele avatud või mitte. Hageja eksib, kui peab MO magistritööd avaldamata teoseks, sest magistritööd ei ole MO oma publikatsioonide nimekirjas ise avaldanud. MO töö on õiguspäraselt avaldatud ja kostjatel II-VI oli õigus selle kasutamiseks oma töös. Lisaks ja olenemata eeltoodust, ei ole käesoleva vaidluse esemeks see, et kostjad oleksid oma artiklis kasutanud MO avaldamata teost. MO mingeid nõudeid ühegi kostja vastu ei ole esitanud ka väljaspool käesolevat vaidlust. Vaidlus puudub selles, et MO on oma töös viidanud hagejale, et MO magistritöö on õiguspäraselt avaldatud ning et MO magistritööle on kostjas II-VI vaidlusaluses artiklis nõuetekohaselt viidanud. Vaidlus puudub selles, et teadusartiklitelt eeldatakse uudsust, kuid see ei ole kohustus. Iga teadusartikkel, et seda teoseks pidada, peab olema autori(te) originaalse loomingulise tegevuse tulemus. Autoriõigus kaitseb vormi, mitte sisu, mistõttu annab teadusartiklile teose mõõdu selle uus vorm, mis tuleneb uuest analüüsist, uutest selgitustest ja uutest mõtetest, mitte aga sisus kasutatud andmed ja faktid (Hageja poolt nimetatuna määrangud), mis võivad olla ka varem avaldatud ja kasutatud teistes teaduslikes artiklites. Hageja väidab, et vaidlusalused määrangud on tema interpretatsioon ja lahtimõtestatus. Hageja väidab samuti, et luustikega seonduvad määrangud ei olnud varem teadusavalikkusele laiemalt teada. Viimasega võib nõustuda, sest tegemist oli uue väljakaevamisega ja uute leidudega, mis iseenesest ei anna aga alust väita, et tegemist oleks teosega ja selle lubamatu kasutamisega. Kohtuväliste menetluskulude väljamõistmine on absoluutselt põhjendamatu ja alusetu. Hagiavalduses on hageja väitnud viitega VÕS-i üldnormile seda, et kahjuhüvitisena võib kohus määrata kindla summa, lähtudes muuhulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.

Kostjad I ja II leiavad, et teoreetiliselt võetuna eeldusel, et kostjad olid kasutanud hageja teost, siis seda, millise summa oleksid pidanud kostjad maksma, kui nad oleksid hagejalt nõusoleku teose kasutamiseks küsinud, peab selgitama, nimetama, põhistama ja tõendama hageja. Kohtul ei ole oma sisetundele tuginedes võimalik õhust võtta summat, mida ta saaks hinnata tekitatud varalise kahjuna. Taas vaid teoreetiliselt võetuna eeldusel, et vaidlusaluses artiklis oleksid kostjad II-VI kasutanud hageja teost (või teoseid), siis tulenevalt sellest, et kostjad kasutasid teost teaduslikel eesmärkidel ja ärilist eesmärki omamata, andsid AutÕS § 19 lg 1 p 2-3 õiguse ja võimaluse autori teost kasutada kas siis illustreeriva materjalina motiveeritud mahus või siis teost reprodutseerides, samuti motiveeritud mahus. Milline viidatud sättest võiks olla asjakohane, seda ei ole võimalik kostjatel I ja II öelda põhjustel, et kostjad II-VI ei ole kasutanud hageja teos(eid); hageja ei ole tõendanud, et tegemist on teos(t)ega; hageja ei ole siiani piiritlenud ega tõendanud, milline oli väidetava(te) teos(t)e maht ja kostjate II-VI poolt kasutamise maht. Kogu eelnev käsitlus on olnud vajalik selleks, et isegi juhul, kui kostjad II-VI oleksid kasutanud hageja teost, siis ei pidanud nad selleks eelnevalt hageja nõusolekut küsima ega tasu maksma. Seega on absoluutselt välistatud hagejal varalise kahju tekkimine ka tulenevalt hageja väitest, et temalt nõusoleku saamisel oleksid kostjad II-VI pidanud maksma litsentsitasu. Ka see hageja väide, et tema õiguste rikkumisel on otsene rahaline mõju ka hageja edasisele tegevusele on absoluutselt alusetu. Lisaks on hageja esitanud selle paljasõnalise ja põhistamatuna. Hageja väited seoses mittevaralise kahjuga on paljasõnalised. Kui hageja ei usu tulevikku ja kui ta enda isikuomadustest tulenevalt kõiki teisi kahtlustab, siis võib see tõepoolest olla suhtlemistakistuseks tänaste ja tulevaste kolleegidega, kuid sellise suhtumise muutmine on hageja enda võimuses. Käesoleva hagi on Hageja esitanud asjaoludel, et tema õigusi on rikutud. Seega sai hagejal mittevaraline kahju teoreetiliselt tekkida vaid konkreetsest väidetavast õiguserikkumisest, mitte aga sellest, kas kostja I midagi ette võtnud on või mitte. Väidetava õiguserikkumisega tekkida võinud mittevaraliseks kahjuks ei ole väidetav (kuid alusetu ja tõendamata) hageja survestamine hagist loobumiseks ja preemia maksmisest keeldumine. Selge piir tuleb tõmmata õiguserikkumise ja seetõttu tekkinud mittevaralise kahju ning teiselt poolt selle vahel, milline on olnud kostjate väidetav käitumine pärast kahju tekitamist. Hagejale on preemia välja makstud ning selle lühiajaline viibimine ei olnud tingitud hageja väidetava teose väidetava õigusvastase kasutamise erimeelsustest. Paljasõnalised on ka hageja väited tema kohta suusõnaliselt levitatavatest negatiivsetest hinnangutest ning psüühilisest survest, mis pärssivat tema võimekust ja loovust. Kostjate I ja II arvates tuleneb see väide hageja enda kartustest ja eeldustest (`a la küllap kolleegid nii arvavad), mitte teiste teadlaste tegelikust suhtumisest. Mistahes kohtuvaidlus on alati menetlusosaliste endi jaoks emotsionaalne, kuid seda emotsiooni ei ole alust seostada vaidluse esemeks oleva väidetava õiguserikkumise tagajärgedega. See, kas hageja oma väidetavad teosed on loonud oma vabast ajast või mitte, ei oma mingit tähendust teose loomise, väidetava õiguserikkumise ega selle tagajärjel väidetavalt tekkida võinud mittevaralise kahju suhtes. Mis puutub hageja poolt väidetavalt loodud joonisesse, siis hageja väide on alusetu ja tõendamata. Kostjad I ja II viitavad siinkohal kostja IV 16. 02. 2011 seisukohtadele ja toetavad seda. Kostja I ei ole kunagi väitnud, et hageja oleks olnud kostjaga I või mõne teise kostjaga töölepingulises suhtes ning et sellest tulenevalt läksid hageja varalised õigused üle kellelegi (?).

Mis puutub kokkuleppesse hagejaga väidetava suulise teosena esitatud V luustike määrangu kasutamiseks, siis on kostja IV kinnitanud, et hageja lubas tal määrangut kasutada. Kostjad II-VI on artikli lk 112 avaldanud hagejale tänu (mis ei tee aga hagejat veel artikli ühisautoriks); lk 87 – viidatud hagejale kui esialgse antropoloogilise identifitseerijale (identifitseerimine = äratundmine, määramine), seejuures ei ole luustike arvu ja asendit määranud mitte hageja, nagu ta ise ebaõigesti märgib, vaid kaevamistöödel osalenud spetsialistid. V matusesituatsiooni lahtimõtestamine ei toimunud hageja poolt, vaid seda tegid kohapeal arheoloogid. Ka ülejäänud kostjad vaidlevad hagile vastu. Nõue on vastuoluline ja arusaamatu. AutÕS § 5 p 7 järgi fakt ei ole käsitletav teosena. Kostjad ei ole oma artiklis hageja poolt suuliselt esitatud faktide kasutamisega V matmispaigast leitud luustike kohta AutÕS rikkunud. Viitamine ei anna alust lugeda viidatavaid andmeid teoseks või andmete esitajat teadustöö kaasautoriks. Vastavalt senisele traditsioonile on artiklis viidatud viite andmete esitajale ja artikli lõpus avaldatud tänusõnad. Materjale artiklist „Archaelogical investigation at the settlement and burial site of Kivisaare“ oli kostjatel õigus kasutada teaduslikel eesmärkidel oma teoses AutÕS § 19 p 2 alusel. Samal alusel oli õigus kasutada T kohta tehtud määranguid, kuna need on avaldatud MO magistritöös. Õige ei ole hageja väide, et kostjad ise on teda kaasautorina tunnistanud. Viited ja tänusõnad seda ei ole. Jooniste vormistamise eest tänatakse vaid Kristel Külljastineni. Lause viimane pool ei laiene Muinsuskaitseametile ega hagejale. Kostja IV oli V kaevamisi juhtinud arheoloog. Hageja õigusi ei ole rikutud viidete tegemisega magistritööle. Tööle on juurdepääs olemas, tööle on tehtud nõuetekohane viide. Hageja viited seoses eetikakoodeksiga arusaamatud. V nelikmatuse joonise autoriks ei ole hageja. Joonise tegi RR. Joonisel fikseeritud olemasolev avatud leiukoht, so objekti üks-ühele paberile kandmine. Joonis ei ole joonestaja originaalne loominguline tegevus, vaid tehniline töö. Joonise aluseks olevat matust ei mõtestanud lahti hageja vaid kaevamisi läbiviinud arheoloogid, kes iseseisvalt eristasid neli luustikku. Tõendab väljakaevamiste aruanne. Hageja viibis kaevandis 08.06.2006 umbes 2 tundi. Luustike joonis lõpetati 09.06.2006, mil hagejat kaevandis ei olnud. V luustike esialgsed määrangud esitati vaidluslauses artiklis hagejaga kokkuleppel ja tema nõusolekul. 2006 sügisel viis kostja V luustikud ja kaevamisel tehtud fotod hagejale antropoloogiliste määrangute tegemiseks. Arheoloogide poolt oli eelnevalt tehtud luustike eraldamise töö. 2007 veebruariks, kui kostja IV uuris hageja soovi teha koostööd üksnes V materjalide analüüsimiseks ja selle kohta ühisartikli koostamiseks, ei olnud hageja luustikega veel midagi teinud. 26.04.2007 kostja IV ja hageja kokkusaamisel, kus arutati analüüside võimaliku sisu ja oodatavate tulemuste üle, ütles hageja kostjale IV laste esialgsed vanusemäärangud. Et lõplik analüüs ei olnud teostatud jäi ka kavatsetud ühisartikkel 2007 kirjutamata. Luustikud jäid hageja valdusesse kuni 2010 juunini. Need saadi tagasi kolmandate isikute vahendusel, fotodokumentatsiooni ei ole hageja siiani tagastanud. V luustike antropoloogiliste analüüside tulemused ei ole kalmistut kaevanud arheoloogideni jõudnud. Seetõttu on seni Muinsuskaitseametile esitamata uurimistöö kompleksaruanne. 2007 sügisel kirjutasid kostjad ühiselt vaidlusaluse artikli Eesti kiviaegsete matuste raadiosüsiniku vanustest. Kuna teada oli ka V matuse vanus, oli võimalik need andmed artiklis ära näidata. 2007 novembris küsis kostja hagejalt telefoniteel, kas V esialgseid määranguid võib artiklis kasutada. Hageja vastas, et kasutada võib laste vanusemääranguid, kuid märkida ei tohi täiskasvanute sugu. Nii ka tehti. Samuti märgiti artiklis, et V laste vanusemäärangute autoriks on

hageja. Kohtutsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avalduste ja kostjate poolt esitatud vastustega, asjas esitatud kirjalike tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, sh hageja ning kostjad IV ja VI vande all, ülekuulanud tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja IV ja hageja plaanisid avaldada ühist artiklit V matustest, kuid artiklit ei ole kirjutatud ega avaldatud siiani; 2) 2007 avaldas Teaduste Akadeemia Kirjastus ajakirjas “Estonian Journal of Archaeology” artikli pealkirjaga “NEW AMS Dates From Estonian Stone Age Burial Sites”, mille autorina on märgitud kostjad II- VI, autorina ei ole hagejat märgitud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on artikli “NEW AMS Dates From Estonian Stone Age Burial Sites” kaasautor või mitte. Ka vaidlevad pooled selle üle, kas viidatud artiklis kajastatud hageja poolt tehtud määrangud ja interpretatsioonid on teoseks autoriõiguse seaduse (AutÕS) mõttes või mitte. Sellest, kuidas kohus nimetatud vaidlusalused küsimused lahendab, sõltub hageja nõuete lahendamine kostja kohustamiseks hageja autoriõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks, artiklite koopiate muutmiseks hageja kui autori nime tähistamise teel, kahjuhüvitise suuruse määramiseks ja väljamõistmiseks. AutÕS § 4 määratleb teosed, millele tekib autoriõigus. § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt loetakse teoseks seaduse tähenduses mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, mille kaudu teos on tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoriõiguse objektiks on ainult sellised teosed, mis omavad autoriõiguse seaduses ettenähtud tunnuseid. Sellisteks tunnusteks on teose loominguline iseloom, väljenduse objektiivne vorm ja selle objektiivse vormi kaudu peab teos olema tajutav ja reprodutseeritav. Käesoleval juhul võib küsitavust tekitada hageja teose loominguline iseloom, mitte selle objektiivne vorm, tajutavus ja reprodutseeritavus. Hageja poolt väljendatud tulemuse saamiseks rakendas ta teatud süsteemi, omandatud teadmisi ja kogemusi, kategooriaid, metoodikat. Kõiki neid rakendades jõudis ta tulemuseni, mis väljendub nn määrangutes. Seega eelnes hageja poolt määrangutes väljendatud tagajärjele jõudmiseks loominguline tegevus. Nimetatust teeb kohus järelduse, et hageja poolt tehtud määrangute näol on tegemist suulise teosega. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus – autori mõttetegevuse tulem. Hageja poolt V väljakaevamispaigas kostjatele suuliselt esitatud määrang on hageja intellektuaalse loomingu tulemus, kuid see asjaolu iseenesest ei muuda hageja suuliselt väljendatut teoseks. Lisaks peaks hageja suuliselt väljendatul olema objektiivne vorm, see peaks olema tajutav ja reprodutseeritav. Hagiavalduses märgitu kohaselt kasutasid kostjad ülalviidatud artiklis hageja poolt loodud teoseid, millele tekib autoriõigus AutÕS § 4 lg 3 p-de 2 (teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed /monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms/) ja 4 (kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt /suulised teosed/) kohaselt. Hageja seisukoha kohaselt on tema teosteks kaks suulist teost: 1) hageja poolt V matmispaigas tehtud määrangud indiviidide vanuse ja soo kohta ning 2) leiusituatsiooni lahtiseletamine (kohtuistungi protokolli lk 4).

AutÕS § 30 (ühine autorsus) lg 1 sätestab, et autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ühise loomingulise tegevusega loodud teos moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest. Vaidlusaluse artikli loomisse puutuva väljaselgitamiseks kuulas kohus ära hageja ning kostjad IV ja VI vande all. Hageja ütluste kohaselt ta ei lubanud kostjal IV enda poolt tehtud määranguid ja interpretatsiooni kasutada artikli kirjutamisel tema autorsust märkimata. Hageja ütlustest tuleneb, et vaidlusaluse artikli kirjutamises ta ei osalenud. See artikkel, mille kirjutamisest koos kostjaga IV oli juttu, jäi kirjutamata, seda pole tänaseni. Kostja IV vande all antud ütluste kohaselt oli tal kokkulepe ühisartikli avaldamisest koos hagejaga V materjalist. Artikkel jäi avaldamata, kuna 2007 I poolel, teatas hageja, et on olnud hõivatud teiste projektidega ja tal pole olnud aega tegeleda V luustikega. 26.04.2007 hagejaga kohtudes kirjutas kostja IV üles hageja ütluste järgi laste esialgsed vanusemäärangud. Nimetatud määranguid lubas hageja novembri 2007 telefonivestluses artiklis kasutada, kuid mitte täiskasvanu soomäärangut, sest selle luustikuga ei jõudnud hageja selleks ajaks tegeleda. Artikli kirjutamisel peeti sellest kokkuleppest kinni. Andmete päritolule hagejalt on artiklis viidatud. Kuna nimetatud andmed ei muuda artikli sisu ja tõlgendusi, ei märgitud hagejat autorina. Vaidlusalune artikkel käsitleb kokku 17 kiviaegset matmispaika Eestis. Vaidlusaluse artikli põhja kirjutas kostja IV, hilisem arutelu toimus kõigi 5 autori osavõtul. Iga autor andis panuse kostja IV poolt kirjutatud artiklipõhja parendamisse ja täiendamisse kirjalikult pärast ühist arutelu. Kostja VI vande all antud ütluste kohaselt kirjutas vaidlusaluse artikli esialgse struktuuri kostja IV, seejärel toimus ühine arutelu kõigi autorite osavõtul. Seejärel saadeti artikkel kõigile autoritele kommenteerimiseks. Iga autor kirjutas omapoolsed täiendused. Täiendatud artiklit lugesid kõik autorid pidevalt üle, et stiili ühtlustada. Kostjate IV ja VI artikli loomise kohta antud ütlustest järeldub, et vaidluslause artikli näol on tegemist ühisautorsusega AutÕS § 30 lg 1 ja 2 mõistes – iga autori osa ei ole võimalik kindlaks teha tegemist on ühise loominguga. Kostja artikli loomisest osa ei võtnud. Vaidlusaluse artikli (I kd tlk 15-53) pikkus ajakirjas oli 38 lehekülge (leheküljed 83-121). Artikli leheküljel 87 (tlk 19) on viidatud, et arheoloogilise identifitseerimise (kolm last ja üks täiskasvanu) on teinud hageja; leheküljel 89 (tlk 21) on samasisuline viide hagejale. Kohtu arvates mahub hageja suulise teose artiklis kasutamine AutÕS § 19 sätestatud teose vaba kasutamise teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel piiridesse. Kooskõlas AutÕS § 19 lg 1 on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust (p 1); õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (p 2); õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (p 3). Kostjad on ümber lükanud hageja väite, et ta on artiklis kasutatud joonise autor. Joonise tegi kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud RR. Tegemist ei ole teosega, vaid tehnilise tööga, millele autoriõigus ei laiene. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta vaidlusaluse joonise iseseisvalt püüdes olukorda fikseerida nii hästi kui võimalik seda, mis oli näha. Tunnistaja ei saanud saada hagejalt joonise tegemiseks mingeid juhendeid, sest hageja ei viibinud kaevamiskohas ajal, mil tunnistaja seal joonistajana oli (protokolli lk 11).

Tunnistaja Arnold Unt andis ütlusi selle kohta, et oli V kaevamiskohas 06.06.2006 umbes 1,5 tundi, mille tagajärjel tekkis tal mulje, et kaevamistele on vaja kutsuda eriala spetsialist, kes aitaks keerukat leiusituatsiooni lahti seletada ja edaspidises kaevamises õigeid Ouseid teha. Tunnistaja ütlustest võib järeldada hageja poolt tehtud määrangute teoseks pidamise põhjendatust, mitte aga hageja artikli kaasautoriks pidamise põhjendatust. Kuna kostjad ei ole hageja autoriõigusi rikkunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seoses kostja I vastuväitega, mille kohaselt ta ei ole asjas õige kostja, märgib kohus, et nõustub kostjaga. Tulenevalt TsMS § 201 lg 1 on tsiviil kohtumenetlus õigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Ajakiri, milles vaidlusalune artikkel avaldati, on ETA K ajakiri. ETA K põhimääruse p-ga 18 alapunktiga 2 on k direktorile antud õigus ilma erivolituseta esindada Kirjastust muuhulgas asjaajamisel kohtus. Seega isegi juhul, kui kohus oleks tuvastanud hageja autoriõiguste rikkumise, tulnuks hagi kostja I vastu jätta rahuldamata põhjusel, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kuna kohus jõudis ülalmärgitu alusel järeldusele, puudub vajadus analüüsida asjaolusid: 1) selle kohta, kas Kirjastus oleks saanud muuta avaldatud artikli autorite koosseisu või mitte ja 2) hageja rahaliste nõuete põhjendusi. 03.06.2099 kohtumäärusega (I kd tlk 75) määras kohus TsMS § 132 lg 1, § 136 lg 1 ja § 134 lg 1alusel hagihinnaks 75 000 krooni (4 793,37 eurot), millelt hageja tasus riigilõivu 8 500 krooni (I kd tlk 14, 82). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.