2-11-27132/29 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

02.12.2011.a.kl 15.00. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 10.06.2011.a. esitas hageja Irina Kuznetsova Viru Maakohtule hagi kostjate Yury Kalashnikov ja Aleksei Iovlevi vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara tagasivõitmise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 05.08.2011.a. Viru Maakohtu 05.08.2011.a. määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning arestiti kostjale II Aleksei Iovlevile kuuluv sõiduauto Audi A6 Avant (reg.märk XXX), ning selle alusel kanti vararegistrisse sõiduauto käsutamise keelumärge Irina Kuznetsova kasuks. Kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele. Kohtumäärust ei vaidlustatud. Hagiavalduses ja seisukohas esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 22.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25594 kostjalt Yury Kalashnikovilt hageja ja kostja ühise tütre Milana Kuznetsova kasuks välja elatis summas 139,01 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära) alates 28.05.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. 01.06.2011.a. seisuga on elatise võlgnevus 1680,04 eurot. Kostja Yury Kalashnikov ametlikult ei tööta, kuid faktiliselt töötab taksojuhina. Taksoteenust osutab ta sõiduautoga Audi A6, reg.märk XXX. Sõiduauto oli hagi esitamise ajal- 28.05.2010.a. kostja I Yury Kalashnikovi omandis, kuid oktoobris 2010.a. võõrandas ta sõiduauto kostjale II Aleksei Iovlevile. Hageja leiab, et kostja I võõrandas sõiduauto kostjale II eesmärgiga hoiduda kõrvale elatise maksmiseks. Kostjal Yury Kalashnikovil puudub vara elatise tasumiseks, kuid sõiduautot Audi A6 kasutab ta jätkuvalt taksoteenuse osutamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna kostja I ja kostja II on sõbrad, on nad kokku leppinud laenulepingus ning sõiduauto võõrandamises. Kostja saades 11.10.2010.a. maakohtust hagiavalduse tsiviilasjas on koheselt võõrandanud sõiduauto elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks.

Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse ka käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TäitemenS § 187 lg 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Hageja on esitanud nõude tunnistada kehtetuks tehing kostja I ja kostja II vahel sõiduki Audi A6 võõrandamisest ja tagastada sõidu kostja I omandisse. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid kohtutäituri Krista Järveti õiend elatise maksmise kohta ( tl 3), Viru Maakohtu 22.03.2011.a. otsus (tl 4- 11), sünnitõend (tl 12), fotod sõiduautost Audi A6 (tl 14), Kostja vastuväited Kostja I hagi õigeks ei võta ja palub jätta see rahuldamata. Kostja I leiab, et hagi on põhjendamata. Kostjal puudub vara elatise tasumiseks. Hageja seaduslik esindaja esitas hagi kohtusse 28.05.2010.a., hagi rahuldati osaliselt 22.03.2011.a. Sõiduauto võõrandati 29.10.2010. a. Kostja I ei võõrandanud sõiduautot eesmärgiga kahjustada teadlikult hageja huve. Sõiduauto võõrandmise tehingu eesmärgiks oli laenu tagastamise tagamine. Kostja I laenas kostjalt II 35 000 krooni (2 236,90 eurot). Kostja I sõnul tagastab kostja II pärast laenu tagastamist sõiduauto kostjale I. Juhul kui laenu tagastamine osutub võimatuks, jääb sõiduauto kostja II omandisse. Kostja II Aleksei Iovlev ei ole kostja I lähikondne ega sugulane ja ta ei teadnud, et tehinguga saavad kellegi huvid kahjustatud. Kostja tugines vastuses Täitemenetluseseadustik (TMS) § 188 lg 1, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kostja II hagi õigeks ei võta ja palub jätta see rahuldamata. Kostja II sõnul ei olnud tema teadlik sõiduauto võõrandamise ajal käimasolevast kohtumenetlusest. Sõiduauto võõrandmise tehingu eesmärgiks oli laenu tagastamise tagamine. Kostja I laenas kostjalt II 35 000 krooni (2 236,90 eurot). Kostja I sõnul tagastab kostja II pärast laenu tagastamist sõiduauto kostjale I. Juhul kui laenu tagastamine osutub võimatuks, jääb sõiduauto kostja II omandisse. Aleksei Iovlev ei ole kostja I lähikondne ega sugulane ja ta ei teadnud, et tehinguga saavad kellegi huvid kahjustatud. Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Ta esitas täitemenetluse läbiviimist tõendava dokumendi, mille kohaselt kostjal I Yury Kalashnikovil elatise sissenõudmiseks vara ja sissetulekud puuduvad.

Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et sõiduauto müügilepinguga kahjustas kostja I teadlikult hageja huvisid ning see tehing on kehtetu TMS § 188 alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja sissenõudjana on esitanud Viru Maakohtu otsuse kohtutäiturile täitmiseks, kuid täitedokumenti ei ole õnnestunud täita, kuna kostjal I Yury Kalashnikovil puudub vara ja ta ei oma sissetulekuid, millele sissenõuet pöörata. Vaidlust ei oma ka asjaolu, et kostja I võõrandas 29.10.2010 sõiduauto Audi A6 kostjale II. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja I poolt sõiduauto võõrandamisega kahjustati sissenõudja huvisid. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 22.03.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25594 on kostjalt Yury Kalashnikovilt hageja ja kostja ühise tütre Milana Kuznetsova kasuks välja mõistetud elatis summas 139,01 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära) alates 28.05.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri tõendi kohaselt on täitedokument menetlusse võetud 30.03.2011.a. Kostja I Yury Kalashnikovil puudub vara, Maksu- ja Tolliameti andmetel tal sissetulekud puuduvad. Kostja I pangakontod on alates 25.04.2011.a. arestitud, raha sinna laekunud ei ole. Elatise võlgnevus on suurenenud. 01.09.2011.a. seisuga on elatise võlgnevus 2103,07 eurot. Sissenõudja võib TMS § 187 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda vara tagasivõitmist (tunnistada kehtetuks tehingu, mis kahjustab tema huvisid) juhul, kui tal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tehingu tagasivõitmise üldised alused sätestab TMS § 188. Selle paragrahvi

rahuldamise võimatuks. Kostjal I puudub vara, millele sissenõuet pöörata, pangakontod on arestitud, rahalisi laekumisi ei toimu. Kostja I on sõiduauto võõrandanud tsiviilasja nr nr 2-1025594 kohtumenetluse ajal, so 29.10.2010.a., sh kuus kuud enne täitemenetluse algust. Kohus ei arvesta kostjate väited, et sõiduauto võõrandati laenu tagastamise tagamiseks, kuna kostjad ei suutnud nimetatud asjaolu veenvalt tõendada. Kohus loeb kostjate väited paljasõnalisteks, kuna kostjad ei esitanud oma väidete tõenduseks vastavat laenulepingut või väljavõtet pangakontolt vastava summa laekumise kohta Yury Kalashnikovi arveldusarvele. Kohtule eelpool esitatud tõendite alusel võib tõsikindlalt väita, et sõiduauto Audi A6, reg.märk XXX, oli kostjale väärtuslik vara, mida ta asus elatise nõude tõttu peitma. Kohus tuvastas, et vara müük kahjustas sissenõudja huvisid, sest selle tõttu ei ole võimalik täitemenetluses hageja sissenõuet rahuldada. Kostja I väide, et huvide kahjustamisena saab arvestada võõrandamistehingut, mille väärtus ei vasta turuhinnale, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuna kostja I ei võõrandanud sõiduautot raha eest vaid enda väidetel laenu tasumise tagamiseks. Kohus on veendunud, et kostja I ei saanud mingit vastusooritust – tasu sõiduauto võõrandamise eest, mistõttu tuleb see tehing kui sissenõudja huvisid kahjustav tehing tunnistada kehtetuks. Kohus on veendunud, et kui tehingut ei oleks sooritatud oleks kohtutäitur täitedokumenti täites arestinud kostja I sõiduauto. Sõiduauto võõrandamise hetkel oli kostjal I teada, milline nõue, millises ulatuses on hagejal lapse seadusliku esindajana tema vastu esitatud. Kuivõrd kostja I tegi tehingud teadlikult eesmärgiga välistada elatise sissenõudmist (mis kahjustab hageja huve) ning tehing on tehtud TMS § 188 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis kehtib eeldus, et ka kostja II oli sissenõudja huvide kahjustamisest teadlik. Kostja II pidi tõendama, et see eeldus tema suhtes ei kehti. Kohus leiab, et kostja II ei tõendanud, et ta ei olnud teadlik sissenõudja huvide kahjustamisest. Kohus tuvastas, et Kostja I ja kostja II olid head tuttavad, kes läbisid nii perekonniti kui tööalaselt. Kostja II kinnitas, et kostja I aitab teda ehitusel, tuues ehitusmaterjale. Sõiduautot kasutab tema ise ja ka kostja I. Kostja II ei soovinud kinnitada, et kostja I kasutab sõiduautot taksoteenuseks, kuid kinnitas, et sõiduautot kasutab tema abistamise eest kostja I. Kostja II väide sõiduauto kasutamise kohta abi eest ehitusmaterjalide veol on väheusutavad, kuna kostja ei esitanud ühtegi tõendit poolelioleva ehituse osas. Kuivõrd kõik TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise eelduseks olevad asjaolud on tuvastatud, on hagi rahuldamine põhjendatud. Kohus tunnistab kehtetuks 29.10.2010.a. sõiduauto Audi A6 Avant (reg.märk XXX) võõrandamise tehing Yury Kalashnikovi (isikukood 36607183719) ja Aleksei Iovlevi (isikukood 36503123714) vahel. Aleksei Iovlevil (isikukood 36503123714) tuleb tagastada sõiduauto Audi A6 Avant (reg.märk XXX) Yury Kalashnikovi omandisse. Hagi tagamine TSMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.