Harju Maakohus
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-17882
Tsiviilasi
OÜ AT hagi OÜ RV ja ES vastu võla nõudes
Hagi hind
10 016,19 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ AT(registrikood XXX, aadress XXX); Hageja esindaja: Tiia R (XXX);
esindajad
Kostja I: OÜ RV(registrikood XXX, aadress, XXX); Kostja II: ES(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjate esindaja. vandeadvokaat Andres Simson (AB Simson ja Variku, E-post: [email protected]) Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
tamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas tasumata võlasummalt. Kostjate vastuväited Kostjad on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles tunnistavad põhivõlga summas 10 016,19 eurot. Kostjad ei vaidle hagile vastu põhinõude osas ning on nõus selle graafiku alusel tasuma. Kostjad on vastuses märkinud, et soovivad hagejaga sõlmida kompromissi viiviste osas, kuna viiviste määr on ebamõistlikult suur ning koormav. Hageja esitas seisukoha kostjate vastusele. Hageja on seisukohal, et viivised on kokkulepitud poolte poolt vabatahtlikult ja arvestades kostjate pahatahtlikku venitamist oma kohustuste täitmisel ning Eesti senist õiguspraktikat ei ole ühtegi alust ega põhjust viiviste vähendamiseks. 17.11.2011.a toimunud kohtuistungil teatasid kostjad, et on nõus viiviseid tasuma, aga mitte nii suures summas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja OÜ RV ja hageja vahel on sõlmitud 12.10.2009 koostööleping, mille alusel hageja asus osutama kostjale OÜ RV kokkulepitud teenust, mille sisuks oli laevadel kohtade broneerimine vastavalt kostja OÜ RV tellimustele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostja ES vahel on sõlmitud 12.10.2009 käendusleping, mille kohaselt kostja ES vastutab kõigi lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas OÜ RV kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt OÜ-ga RV. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 15 000 eurot. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja ES ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingute p 1 kohaselt käendaja vastutab kõigi lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas OÜ RV kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt OÜ-ga RV. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ RV on jätnud hageja ees täitmata kohustuse summas 10 016,19 eurot.
Kostja OÜ RV on jätnud (osaliselt) tasumata arved nr 191650, 191688, 191745 ja 191774. Kostjad tunnistavad hageja nõuet tasumata arvete osas summas 10 016,19 eurot. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 10 016,19 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostjate võlgnevuselt viivist summas 4 573,79 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Broneerimislepingus (p 4.2) on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,2 %. Lisaks füüsilise isikuna käenduslepingu sõlmimisele on kostja ES allkirjastanud kostja OÜ RV esindajana ka broneerimislepingu. Seega olid kostjale ES käenduslepingu sõlmimisel broneerimislepingu tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks kostjatelt välja mõista viivised summas 4 573,79 eurot. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,2% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjatelt välja põhivõlalt 10 016,19 eurolt viivised määraga 0,2% päevas alates hagi esitamisest 15.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.