lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-44569/8

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-44569/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 15.00

Tsiviilasja number

2-11-44569

Tsiviilasi

MGA OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata

Menetlusosalised ja nende

Võlgnik MGA OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Avaldaja esindaja juhatuse liige AL(ik XXX, XXX ) Ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar (Causa Õigusbüroo OÜ, Raudtee 83, 11613 Tallinn, e-post [email protected], tel 56 641968)

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

03.11.2011.a. võlgniku esindaja AL, ajutine pankrpotihaldur Rein Vaiksaar

Resolutsioon

1.Lõpetada Osaühing MGA OÜ (registrikood XX, asukoht XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Rein Vaiksaar ́el likvideerida MGA OÜ ja kustutada äriregistrist.
3.Peale MGA OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Rein Vaiksaar pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata MGA OÜ dokumentide hoidjaks AL(ik XXX) ;

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.
Avaldada teade MGA OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Saata jõustunud kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonda ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
7.Jätta kõik menetluskulud võlgniku MGA OÜ kanda.
8.Kinnitada ajutise halduri tasuks ja kuludeks kokku 1170,40 eurot.
9.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks Causa Õigusbüroo OÜ pangakontole . Ülejäänud halduritasu 773.40 eurot mõista välja võlgnikult. Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. MGA OÜ esitas 21.09.2011.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 07.10.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt käesoleval ajal ettevõttes majandustegevust ei toimu. Halduri küsimusele majandustegevuse peatumise või lõppemise kohta vastas võlgniku juhatuse liige, et äriühingu majandustegevus otsustati lõplikult lõpetada augustis 2011. Aktiivne majandustegevus peatus sisuliselt koos BKOÜ (registrikood XXX, kustutatud) majandustegevuse lõppemisega ja viimase äriregistrist kustutamisega 18.03.2010.a. pankrotimenetluse raugemise tõttu. Alates sellest hetkest toimus aktiivselt uute projektide otsimine ja analüüs, mille eesmärgiks oli jätkata äriühingu majandustegevust, likvideerida BKOÜ kui võlgniku kohustuste täitmata jätmisest tekkinud kahjum ning täita laenulepingust tulenevad võlakohustused võlausaldaja MGA OÜ (registrikood XXX) ees. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Aasta

Äritulud (käive)

Kasum/kahjum

Omakapital

10.2011*

- 4 024 132 - 3 334 - 9 953.86

- 3 550 372 -3 553 706 -249 681.40

Võlgniku tegevusaastate majandustulemustest nähtub, et majandustegevus ettevõttes on olnud kahjumlik kogu ettevõtte eksisteerimise vältel. Väärib märkimist, et majandustegevust kui niisugust ei ole ettevõtte mitte kunagi toimunudki. 06.06.2007 andis võlgnik emaettevõttelt saadud raha arvelt laenu summas 2 000 000 krooni BKOÜ , kes aga pankrotistus. See tehing oli ka võlgniku ainsaks märkimisväärseks äritehinguks, kusjuures laenu summa anti laenusaajale üle otse MGA OÜ kontolt ja kirjendati võlgniku 2007.a. bilansis käibevarana. Pangakonto analüüsist selgub, et osakapital 40 000 krooni kanti kontole 01.06.2007 ning maksti selle rahasumma arvelt S OÜ raamatupidamisteenuste eest igakuiselt 1 180 krooni kuni 22.04.2010.a., mil osakapital rahalises vääringus ammendus. Rohkem majandustehinguid läbi pangakonto ei käinud. Seega võib väita, et omakapital muutus negatiivseks juba asutamisjärgselt, 2007.a. juulis! Seda kuupäeva võib lugeda ka alalise maksejõuetuse tekkimise ajaks. Majandusaasta aruanne 2010.aasta kohta on võlgnik äriregistrile esitanud.. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud jooksva bilansi ja kasumiaruande seisuga 07.10.2011, millest nähtub, et 2011. majandusaasta jooksvaks tulemuseks (perioodil aasta algusest kuni 07.10. 2011) oli puhaskahjum summas 9 953,86

eurot, müügitulu puudus. Oma seletuses halduri teabenõudele selgitas võlgnik, et peale BKOÜ majandustegevuse lõppemist ja äriregistrist kustutamist pankrotimenetluse raugemise tõttu 18.03.2010.a. tegeles juhatus erinevate projektide otsimisega ja läbirääkimiste pidamisega, et teenida projektides osalemise kaudu rahalisi vahendeid MGA OÜ laenulepingust tulenevate rahaliste nõuete rahuldamiseks või vähendamiseks. Haldur selle selgitusega ei nõustu, pidades seda paljasõnaliseks. Võlgniku 2010 majandusaasta aruandes puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhtkond ja omanikud oleksid toiminud kooskõlas seadusega ja võtnud tarvitusele abinõud, millega ettevõtte majanduslikku seisukorda parandada ja/või lõpetada kahjumliku ettevõtte tegevus. Samuti ei ole võlgniku esindaja ajutise menetluse käigus vastavaid tõendeid haldurile esitanud. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et juhtorgani liige on äriühingu juhtimisel kahjustanud äriühingu huve, jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse kohtule ja kasutamata jõukohased võimalused võlgniku kui äriühingu eesmärkide realiseerimisel. Võimalik, et see seisukoht on ennatlik, kuna see tugineb halduri poolt ajutises menetluses kogutud infole ja võib muutuda sedavõrd, kuivõrd juhtorgani liige esitab edaspidise menetluse käigus täiendavaid tõendeid. Võlgniku bilansis on real „vara“ 0.00 eurot. SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXon jääk summas 0,34 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega ehitisi. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Seega kokku vara 0.34 eurot, mis ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul maksuvõlad puuduvad, lühiajalisi kohustusi on 51 810.94 eurot ja laenukohutusi 197 870.46 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 249 681.4 eurot. Ajutise halduri arvates ei ole antud asjas võimalust majandustegevust jätkata ega ettevõtet tervendada. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 249 681.4 eurot. Juhtimisvigadena võib käsitleda juhtorganite passiivsust ettevõtte tegevuse parendamisel ja kahjumlikkust põhjustavate tegurite kõrvaldamisel. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega tuleks lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2007.a. juulis, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Kooskõlas PankrS § 30 lg 1 sätetele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Sama sätte 2.lõike kohaselt kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Menetluse läbiviimiseks vajalik täiendav rahasumma on halduri hinnangul vähemalt 4 000 eurot. Kui kohtu deposiiti raha asjast huvitatud isikutelt ei laeku, tuleb OÜ MGA pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alustel. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Käesolevas asjas on haldur teinud töötunde 880 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks 290.4 eurot), seega kokku töötasu koos maksudega 1 170.4 eurot.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, § 39 lg 1, § 150 lg 1 p 2, 5 ja § 157 p 2 palub haldur juhul kui kohtu deposiitarvele ei kanta kohtu poolt määratud rahasummat pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada OÜ MGA pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks määrata AL (isikukood XXX) elukoht Tallinn, Harjumaa. Määrata ajutise halduri töötasuks 1 170.4 eurot (koos maksudega) Causa Õigusbüroo OÜ kasuks (SEB arveldusarve nr ), millest 397 eurot kaetakse riigi vahenditest ja 773.4 eurot kohustada tasuma viidatud kontole juhatuse liiget A.L . Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 249 681.4 eurot ja vara on võlgnikul kokku 0.34 eurot, seega on võlgnik maksejõuetu. Juhtimisvigadena võib halduri hinnangul käsitleda juhtorganite passiivsust ettevõtte tegevuse parendamisel ja kahjumlikkust põhjustavate tegurite kõrvaldamisel. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Üheks maksejõuetuse põhjuseks peab haldur PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2007.a. juulis, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 03.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ MGA võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab MGA OÜ dokumentide hoidjaks AL ́i (ik XXX ). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub ajutise pankrotihalduri tasu 1170.40 eurot välja mõista Causa Õigusbüroo OÜ kasuks, millest 397 eurot riigi vahenditest ja 773,4 eurot võlgnikult, mille tasub ALCausa Õigusbüroo OÜ arvele nrXXXXXXXXX . Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu 1170,40 eurot, sealhulgas riigi vahenditest tuleb välja mõista 397 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks ning ülejäänud võlgnikult.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja