Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Sampo Pank vahel 16.10.2007 sõlmitud limiidilepingu alusel põhivõlgnevuse 912.12 eurot (14 271.60 Eesti krooni) ja viivise 141.88 eurot (2220.03 Eesti krooni), kokku 1054.00 eurot (16 491.52 Eesti krooni). Nõue on loovutatud hagejale. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise 16% aastas põhivõlgnevuselt 912.12 eurot (14 271.60 Eesti krooni) alates 09.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud 432.44 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750.00 Eesti krooni, hagimenetluses tasutud riigilõivu 3000.00 Eesti krooni, õigusabikulu 180.00 eurot (2816.34 Eesti krooni) ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.78 eurot. Kostja vastuväited Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 5 alusel 14.10.2011. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, hagimenetluses tasutud riigilõiv, hageja lepingulise esindaja kulud ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Antud tsiviilasjas on hagihind 912.12 eurot, millelt on RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel hageja tasunud lõivu 191.73 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli CIOÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus JS vastu (tsiviilasi nr 2-09-52914). Nimetatud avaldus jäeti 20.04.2010 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 08.07.2010. Kohtul ei ole õnnestunud tuvastada, mis kuupäeval hagejale eelnimetatud määrus kätte toimetati, mistõttu tuleb eeldada, et hagiavaldus on kohtule esitatud varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega kohus rahuldab hageja taotluse kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47.93 euro (750.00 Eesti krooni) väljamõistmise osas. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1

tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 Eesti krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.