Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud M S esitas 26.08.2011 avalduse OÜMPSG pankroti väljakuulutamiseks. 31.08.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 26.09.2011 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde. 26.09.2011 määrusega kohustas kohus võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 500 eurot. 06.10.2011 on eelmärgitud summa tasutud kohtu deposiitkontole. 10.10.2011 määrusega nimetas kohus OÜMPSG ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 07.11.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse alustamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgniku raamatupidamiskorraldust ei ole võimalik hinnata, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2008 kohta. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul varad puuduvad, kohustusi on aga kokku 6 379,81 euro eest. Sissenõudja MS nõude 5 730,46 euro alusel on täitemenetluses 12.10.2010 avatud toimik nr XXX. Arvestades asjaolu, et võlgnikul vara olemasolu ei ole tuvastatud ja kohustuste kogusumma moodustab 6 379,81 eurot, on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Kogutud andmetest järeldub, et võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid töötajale M. S tema koondamisega seoses ettenähtud väljamaksete tegemiseks. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur tuvastas pangakontot kontrollides, et pangaautomaatide kaudu on välja võetud sularaha vähemalt 78 000 krooni (4 985 eurot). Kuna puudub juurdepääs raamatupidamisdokumentidele, ei ole võimalik kindlaks teha, kas väljavõetud raha kasutati võlgniku majandustegevuses või see omastati. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maanteeameti andmetel registreeriti võlgnikule kuulunud maastur Nissan Pajero Wagon, väljalaskeaasta 1998, 18.11.2009 EH nimele. Pangakontol ei kajastu raha laekumist. Tegemist on tehinguga lähikondsega. Kuna vajalikke raamatupidamisdokumente ei ole esitatud, ei ole käesolevas menetluse staadiumis võimalik osundatud tehingut tagasivõitmise aspektis hinnata. OÜMPSG on alaliselt maksevõimetu. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole, samuti puudub raha ajutise pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et kohtul on alus pankrot välja kuulutada PankrS § 29 lg 3 alusel juhul, kui tasutakse kohtu poolt määratud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustavad 2 300 eurot. Kohtu põhjendused Võlausaldaja tehinguline esindaja ja ajutine pankrotihaldur palusid istungit pidada ilma nende osavõtuta. Ajutine haldur jääb oma aruande juurde ja palub välja mõista halduri tasu ja hüvitada tehtud kulutused. Võlausaldaja on halduri aruandega nõus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades asjaolu, et võlgnikul vara olemasolu ei ole tuvastatud ja kohustuste kogusumma moodustab 6 379,81 eurot, on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Kogutud andmetest järeldub, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜMPSG vastu esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.11.2011 määrusega tegi kohus OÜMPSG pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 300 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

OÜMPSG

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜMPSGei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜMPSG pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks täiendavat tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜMPSG pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele EH (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 744 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 245,52 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 119,99 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutav tasu 989,52 eurot ja kulutuste hüvitis 119,99 eurot on käesolevas asjas mõistlik, põhjendatud ja kooskõlas tehtud töö mahuga. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 06.10.2011 kohtu deposiiti tasutud rahasumma 500 euro arvelt. Ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜMPSGpankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Eeltoodu alusel tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tasuda Peeter Sepperile 500 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) H OÜ poolt 06.10.2011 deposiiti tasutud tagatise arvelt ja riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasust 397 eurot.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.