Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks teatavaks maakohtu kantselei kaudu 23. 23.novembril 2011 kell

Edasikaebe kord Otsusele Otsusele on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Otsuse ärakiri kätte toimetada ka Rahandusministeeriumile (Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006, e-post: [email protected] ) ning jõustunud otsus - Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.08.2011 esitas E S Viru Maakohtule hagi K T`a vastu võlgnevuse summas 2663.24 eurot nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 21.01.2010 sõlmisid hageja E S ja kostja K T kokkuleppe, mille kohaselt andis hageja kostjale üle kaupa 44 800 krooni väärtuses. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja tema poolt saadud kauba eest tasuma 01.detsembriks 2010. Vaatamata asjaolule, et kokkulepe on vormistatud vara üleandmise aktina, on hageja arvates VÕS § 208 lg 1 tulenevalt tegemist müügilepinguga. Vara üleandmise aktist nähtuvalt on kostja vastu võtnud 200 erinevat toodet koguväärtusega 44 800 krooni (2863.24 eurot). Seega saab lugeda asjad kostjale üleantuks. Samuti on kokku lepitud saadud kauba eest tasumise summa ja tähtaeg. Kostja on oma kohustust kauba eest tasumisel täitnud vaid osaliselt, s.o. 200 euro ulatuses. Nimetatud summa on kostja poolt kantud üle hagejale 12.02.2011. Seega on kostja poolt veel hagejale tasumata summas 2663.24 eurot. Kostja on kohustuse täitmisega viivitanud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja tal on õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmist. Võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja sunnitud esitamata käesoleva hagi, kuna kostja ei ole, vaatamata hoiatustele, kogu võlgnevust tasunud. Vastav e-kirjavahetus on lisatud. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu veel VÕS § 76 lg 1; 82 lg 2 ja 4; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks summas 2663.24 eurot. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras alates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

II Kostja vastuväited Kostja teatas oma kirjalikus vastuses hagile 16.09.2011, et on pakkunud hagejale lahenduseks tasuda võlgnevust osadekaupa (50 eurot kuus). Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja tal ei ole võimalik rohkem hagejale korraga maksta. Kostja märkis ka, et ta saab aru, et on ise selle kohustuse endale võtnud ja peab seda täitma.

Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks ning tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja kostja poolt pakutud summas kompromissi sõlmima ei nõustunud. Hageja kirjalikus seisukohas 20.10.2011 märgib hageja, et tema teada on kostjal võimalik tasuda ka suuremaid summasid, sest kostja töötab ja tema laste ülalpidamisel toetab teda ka abikaasa. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. III Kohtuistungil 22.11.2011 22.11.2011 tuvastatud asjaolud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas eelnevalt, et ei saa kohtusse ilmuda ja on nõus, et hagi lahendataks tema osavõtuta. Hageja esitatud võlanõudele tal vastuväited puuduvad. Samas ei nõustu ta hageja väidetega tema varalistest võimalustest, sest alates aprillist 2011 kostja enam ei tööta ning septembris 2011 toimunud avarii tagajärjel on käesoleva ajani töövõimetu ka tema abikaasa. Hageja jääb 22.11.2011 kohtuistungil hagiavalduses esitatud võlanõude hüvitamise juurde. Hageja kinnitab, et kostja ei ole hagiavalduses märgitud võlanõuet käesoleva ajani tasuma asunud. Kostja on ka varem lubadusi andnud, kuid ei ole neid täitnud, mistõttu hageja palub hagi rahuldada hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostja on vastu võtnud (ostnud) 200 erinevat toodet (riietuseset) ning kirjalikult kinnitanud, et kohustub saadud kauba eest hagejale tasuma hiljemalt 01.12.2010 ostuhinna summas 44 800 krooni. Tegelikult on kostja enne hagi esitamist maksnud vaid 200 eurot. Hageja palub kostjalt alates otsuse jõustumisest välja mõista ka põhinõudelt (2663.24 eurolt) seaduses sätestatud määras viivis ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 383.46 eurot. IV Kohtu otsustus otsustus ja selle põhjendused.

Kohus leiab, et hageja esitatud võlanõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kohustused hageja ees tulenevad tema ja hageja vahel sõlmitud vara üleandmise aktis sätestatust, s.o. kohustus tasuda hagejalt vastu võetud 200 toote eest nende ostuväärtus summas 44 800 krooni hiljemalt 01.12.2010. Vastav leping on kohtule esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja maksekorraldus kostja poolt ostuhinna osalise tasumise kohta (summas 200 eurot). Kohus nõustub hagejaga, et kuigi pooled on allkirjastanud kokkuleppe vara üleandmise aktina, on tegemist poolte vahel sõlmitud müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et kostja on vastu võtnud hageja poolt üle antud asjad (omand on üle läinud), samuti puudub vaidlus ostuhinna tasumise kohustuses ja selle tähtajas. Kostja on tasumata võlakohustust tunnistanud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut, jättes tasumata tema poolt saadud kaupade ostuhinna.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seoses kostja poolt hagile sisuliste vastuväidete puudumisega kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele kokku summas 2663.24 eurot. Põhjendatud on ka hageja taotlus TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud vastavalt esitatud maksekorraldusele 08.08.2011 riigilõivu summas 383.46 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõivuga on hagi kohtu poolt menetlusse võetud. Tegelikult on hageja ekslikult maksnud riigilõivu ettenähtust vähem. Nimelt, vastavalt riigilõivuseadusele kuulub hagihinnalt summas 2663.24 eurot tasumisele riigilõiv täismääras summas 479.33 eurot, mistõttu on vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu summas 95.87 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulusid, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis. Seega, TsMS § 162 lg 1 ja 179 lg 1 tulenevalt mõistab kohus vastavalt menetluskulude jaotusele käesoleva otsusega hagihinnalt tasumisele kuuluva riigilõivu katteks täiendavalt riigi kasuks kostjalt välja riigilõivu summas (479.33 - 383.46) = 95.87 eurot. TsMS § 179 lg 4 ja lg 6 sätestavad, et riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Vastavalt TsMS § 461 sätestatule täidetakse kohtuotsus pärast selle jõustumist sissenõudja avalduse alusel. Kohus peab vajalikuks selgitada, et pooltel on võimalik kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetava summa tasumise osas kokku leppida ka enne väljamõistetava summa täitmisele pööramist, samuti täitemenetluse käigus. TsMS § 632 kohaselt võib apellatsioonkaebuse otsusele esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Irma Külavee Tea Toming

Viru Maakohtu 08.12.2011

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kohtuotsus tehakse tehakse avalikult teatavaks teatavaks maakohtu kantselei kaudu 23. 23.novembril 2011 kell

Edasikaebe kord Otsusele on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva apellant lant soovib asja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apel kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7).” 7).”

Kohtuotsus jõustus 24.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.