Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-10-51398

10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 AS-is Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; pankade viitenumbrile 2900078583, selgitusse kindlasti märkida tsiviilasja number 2-1051398. Kohtu selgitus kostjale: kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5 ja 6).

MENETLUSKULUD

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

2(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

Swedbank AS esitas 19.10.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 975,32 euro saamiseks. Kohus tegi 01.11.2010 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 18.01.2011. Võlgnik Ülle Saharov esitas 24.01.2011 nõudele vastuväite. 14.02.2011.a määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.02.2011.a esitas Swedbank AS oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingu nr 08-065997-VL võlgnevus 1 715,63 eurot; lepingu nr 08-065997-VL viivis protsendina põhinõudelt (1 319,19 eurot) alates 17.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,061% päevas; lepingu nr 10-043259-KE võlgnevus 304,06 eurot; lepingu nr 10-043259-KE viivis protsendina põhinõudelt (283,89 eurot) alates 17.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); kõik menetluskulud jätta Ülle Saharov kanda. Viru Maakohus võttis 01.03.2011.a määrusega hagi menetlusse. Kostja Ülle Saharov esitas 05.04.2011.a. Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi seotud taotleja kui kostja õiguste kaitsega hageja vastu võlanõudes (hagile vastamine, viiviste võimalik vähendamine, kompromissi sõlmimine jne). Viru Maakohtu 16.05.2011 määrusega Ü. Saharov riigi õigusabi taotlus rahuldati ning anti Ülle Saharov’ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 17.02.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 10-15) 15.06.2007 sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja Ülle Saharov (edaspidi kostja) Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-104692-EG (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga 221036639253 ning arvelduskontoga nr 1104365886 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000,00 Eesti krooni ulatuses. Lepingu 1 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 160,00 Eesti krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2009. 10.12.2009-10.06.2010 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu 1 p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras (EKP intress +7% aastas). 05.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 08-065997-VL (edaspidi leping 2) summas

000,00 EEK, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.05.2013. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu 2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20.kuupäeval. 3(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

Kostja jäi lepingu 2 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.11.2009. 20.11.2009 kuni 20.07.2010 kostja laenu ulatuses tagasi viivituses 9 (üheksa) üksteisele järgneva laenusumma põhiosa maksega.

ei

maksnud,

olles

Lepingu 2 p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. Hinnakirja kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist põhiosalt EKP intress + 7% aastas (0,022% päevas) kuni lepingu ülesütlemiseni ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingu 2 intress oli 22% aastas ning viivisemääraks on alates 05.08.2010 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061 % päevas). 19.07.2010 saatis hageja kostjale lepingu 1 ja 2 ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 03.08.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 04.08.2010 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 18.06.2010 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 10-043259-KE alla. 19.10.2010 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldust. 14.02.2011 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ts.asjas nr 2-10-51398 ja andis asja üle hagimenetlusse, sest kostja esitas vastuväite. 16.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2 019,69 EUR:

Tsiviilasi nr 2-10-51398

7% aastas); kõik menetluskulud jätta Ülle Saharov kanda; välja mõista Ülle Saharovilt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 383,46 Eurot; välja mõista Ülle Saharovilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (383,46 Eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (tl 67-70) Ülle Saharovil ei ole vastuväiteid selles osas, et kohus võttis tsiviilasja menetlusse. Kostja võtab hagi õigeks osaliselt ja tunnistab tema vastu esitatud põhivõlgnevuste nõuet, kõrvalnõudeid ei tunnista. Kostjal puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid võla tasumiseks. Ülle Saharov on nõus asja lahendama kompromissiga või muul viisil kokkuleppega, kui hageja on omapoolselt kompromissiks valmis ning on nõus tunnistama ka kostjapoolseid tingimusi. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Menetluskulude osas leiab kostja, et kumbki menetlusosaline peaks kandma ise oma menetluskulud. Kostja on nõus ka kirjaliku menetlusega. Ülle Saharov selgitab, et sattus rahalistesse raskustesse 2009 sest oli võtnud lisaks AS-ilt Swedbank laene ka mitmetelt teistelt võlausaldajatelt (SMS-laen, Krediidipanga laen) seoses millega oli arestitud kostja ASi Swedbank konto. 2009 vähenesid kostja sissetulekud oluliselt, samal ajal laenude ning intresside ja viiviste summad kuhjusid. Omalt poolt pakkus kostja hagejale võimalust muuta AS-ga Swedbank sõlmitud maksegraafikut. Pank ei tulnud kostjale vastu. Osaliselt ka sellest tingitult tekkisid laenu tagasimaksmisel raskused. Kostja leiab, et hageja vastutulematus temale on samuti põhjuseks, miks kostja on sattunud kohustuste täitmisel raskesse olukorda. Hageja ei otsinud paremaid võimalusi olukorrast väljatulemiseks ja kostja abistamiseks, soovis kostja pealt teenida kasu. Ülle Saharov leiab, et kuna temal puuduvad vastavad kogemused ja majandusalased teadmised, nagu on seda panga spetsialistidel, ei pidanud kostja ette nägema olukorda millesse ta võib raha laenamisel sattuda. Hageja oleks pidanud enne laenulepingu sõlmimist kostjaga tegema riskianalüüsi, kuid pank pakkus ja andis kostjale 2008 kaks korda järjest väikelaenu. Kostja hinnangul oleks pank pidanud enne laenu andmist kontrollima kostja majanduslikku olukorda ja seda ka arvesse võtma ning mitte vastutustundetult raha välja laenama. Ülle Saharovi hinnangul peab AS Swedbank samuti jagama ebaõnnestunud laenuprojektist tulenevat äririski ja kandma mingis osas ärikahju vaatamata sellele, et on sõlmitud laenulepingud ja et kostja oli kõikide hagejapoolsete tingimustega nõustunud. Praeguses olukorras tundub Ülle Saharovile, et kogu vastutus lasub kostjal. Ülle Saharov leiab, et pank kasutab ära tema rasket majanduslikku olukorda ning üritab selle pealt veel kasu teenida nõudes lisaks põhivõlgnevusele ka viiviseid ja intresse kuni võla lõpliku tasumiseni. Ülle Saharov leiab, et temalt intresside ja viiviste nõudmisega teenib pank puhtalt kasumit ja suurendab oma vara, samas kui kostja on laostumise äärel. Ülle Saharov palub kohtul jätta tsiviilasja kohtulikul läbivaatamisel rahuldamata hageja nõue kostjalt viiviste ja intresside sissenõudmiseks. VÕS § 54 sätestab tarbija teavitamise kohustused, mida hageja ei ole täitnud. VÕS § 54 lg 1 kohaselt tarbijale tuleb mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha: 1) pakkuja nimi ja aadress, 2) asja või teenuse põhitunnused; 3) lepingu jõustumise eeldatav aeg, 4) asja või 5(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

teenuse hind, sh maksud ja muud hinna koostisosad ning suurus; 1) tarbija õigus taganeda krediidilepingust vastavalt VÕS § 57 sätestatule, kui asi omandatakse või teenused kasutatakse krediidiga. Sama lg 1 ́ kohaselt lisaks eeltoodule tuleb finantsteenuse pakkumisel teatada tarbijale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist ning lg 4 kohaselt Finantsteenuse pakkumisel telefoniside kaudu võib tarbija selgesõnalisel nõusolekul esitada üksnes järgmise teabe: 1) helistaja nimi ja tema seotus teenuse pakkujaga; 2) finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus; 3) hind, mille tarbija peab teenuse osutajale finantsteenuse eest tasuma, sealhulgas kõik teenuste osutaja vahendusel tasutavad maksud või, kui täpset hinda ei ole võimalik näidata, hinna arvutamise alus, mis võimaldab tarbijal hinda kontrollida; 4) viide võimalikele maksudele ja kuludele, mis ei ole hinna sisse arvestatud ja mida ei tasuta pakkuja vahendusel; 5) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või selle puudumine, taganemistähtaeg, taganemise tingimused, sealhulgas tarbija kohustus maksta käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud summa. Hageja kui vastaval tegevus- või kutsealal tegutsenud isik oleks pidanud arvestama, et kostja ei pruugi ega peagi mõistma lepingus kasutatavatele mõistetele ja väljenditele antavat tavalist tähendust. Veelgi enam: hageja ei tutvustanud kostjat sisuliselt uue lepingu üldtingimustega ega teavitanud kostjat arusaadavalt kostja vastu esitatavate nõuete võimalikkusest. Hageja tegeleb krediidi- ja laenuandmisega oma kutsetegevuse piirides, mis seab hagejale erinõuded, sh kohustuse taasesitataval ja arusaadaval kujul teavitada lepingupartnerit kõikidest lepingu tingimustest ja lepingu sõlmimise tagajärgedest, nagu ka lepingupartnerile võimalikud muudatused (sh ülesütlemisteatise ja ettepaneku võlgnevus tähtajaks tasuda) isiklikult kätte toimetama. Hageja ei ole seda teinud. Seega puudub kostjal võimalikus kohustuse rikkumise süü VÕS § 104 lg 1 tähenduses ning kostja ei vastuta kohustuse võimaliku rikkumise eest. Kostja leiab, et panga poolt on tema suhtes pahatahtlik nõuda kostjalt lisaks viiviseid ja intresse kuni võla lõpliku tasumiseni. Ülle Saharov on nõus sõlmima käesolevas tsiviilasjas kokkuleppel tagasi maksma võla põhisumma, kuid soovib võlasumma ajatamist pikemale perioodile, et kuumaksed oleksid talle jõukohased. Kõrvalnõudeid hindab kostja liigkasumlikuks ja ebamõistlikuks ega nõustu selles määras intresse tasuma. Kostja on nõus antud tsiviilasjas sõlmima ka kompromissi, kui hageja arvestab tema tingimustega, seega loobub viiviste ja intresside sissenõudmisest kostjalt. Maksegraafiku alusel oleks kostjal võimalik hakata põhivõlga hagejale tagastama käesoleva aasta novembris või detsembris.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 81-85) 30.06.2011 saatis kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus võttis asja menetlusse, ta tunnistab hagi osaliselt s.t põhiosa osas, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kumbki pool peab kandma ise oma menetluskulud. Kostja põhistab hagi osalist omaksvõttu asjaoluga, et tal puuduvad rahalised vahendid võla tasumiseks. Kostja teatab, et 2009 aastal vähenesid tal sissetulekud ning ta pakkus, et muuta maksegraafikut, kuid pank ei tulnud talle vastu, mistõttu tekkisid tagasimaksmisel raskused ning hageja ei otsinud paremaid võimalusi olukorrast välja tulemiseks ja kostja abistamiseks, vaid soovis kostja pealt kasu teenida. Kostja leiab, et pank kasutab ära kostja rasket majanduslikku olukorda ja üritab selle pealt veel kasu teenida , nõudes lisaks põhivõlgnevusele ka viiviseid ja intresse kuni võla lõpliku tasumiseni. 6(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

Kostja ei ole oma vastusele lisanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema poolt vastuses esitatud vastuväiteid. Kostja teatab oma vastuses, et on nõus sõlmima ka kompromissi, kui hageja arvestab tema tingimustega s.t loobub viiviste ja sissenõutavaks muutunud intressi sissenõudmisest. Hageja ei ole nõus loobuma sissenõutavaks muutunud intressi ja viiviste nõudest. Kostja ei ole võlgnevust kustutanud alates novembrist 2009. Hageja teeb kostjale ettepaneku lahendada asi muul viisil kokkuleppel s.t saata kohtule vastus hagile - kostja tunnistab hagi täies ulatuses, vastuväiteid ei ole, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kui kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, loobub ka hageja apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning sel juhul kuuluvad menetluskulud kostja poolt tasumisele 50% ulatuses. Hageja ei ole valmis sõlmima maksegraafikut enne otsuse tegemist, sest kostjal puudub sissetulek ning ta on võimeline hakkama tagastama põhiosa käesoleva aasta novembris või detsembris. Kostja ei selgita, mis vahenditest ta võlgnevust kustutab. Eeltoodust lähtudes palus hageja lahendada asi kohtuotsusega kirjalikus menetluses.

KIRJALIKU MENETLUSE MÄÄRAMINE

Viru Maakohus saatis pooltele 05.10.2011.a kirjaliku menetluse teade, millega teatas, et lahendab tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Pooltele anti asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumentide ning seisukohti esitamiseks tähtaja. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus samuti teatas pooltele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 21.11.2011 kell 16.00. Samuti kohus teatas poolte esindajatele TsMS § 452 lg 3 kolmandas lauses sätestatud nõudest lähtudes, et lükkab kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise edasi 23. novembriks 2011 kl 16.00.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  nende vahel oli 15.06.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 07104692-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega kaardi, mis oli seotud limiidikontoga 221036639253 ning arvelduskontoga nr 1104365886 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000,00 krooni ulatuses  lepingu nr 07-104692-EG p 6.2 järgi arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas  lepingu NR 07-104692-EG 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 160,00 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev 7(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

  

    

 

 

kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2009. 10.12.2009-10.06.2010 kostja püsimakseid ei tasunud lepingu nr 07-104692-EG p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras (EKP intress +7% aastas) 05.05.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 08-065997-VL summas 25 000,00 krooni, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.05.2013. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole lepingu nr 08-065997-VL kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20.kuupäeval kostja jäi lepingu nr 08-065997-VL laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.11.2009 20.11.2009 kuni 20.07.2010 kostja laenu ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 (üheksa) üksteisele järgneva laenusumma põhiosa maksega lepingu nr 08-065997-VL p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates hinnakirja kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist põhiosalt EKP intress + 7% aastas (0,022% päevas) kuni lepingu ülesütlemiseni ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas lepingu nr 08-065997-VL intress oli 22% aastas ning viivisemääraks on alates 05.08.2010 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061 % päevas) 19.07.2010 saatis hageja kostjale lepingute nr 07-104692-EG ja nr 08-065997-VL ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 03.08.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult 18.06.2010 ütles hageja lepingu nr 07-104692-EG seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 10-043259-KE alla 04.08.2010 ütles hageja lepingu nr 08-065997-VL seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles.

Hageja palub mõista tema kasuks kostjalt välja lepingu nr 08-065997-VL võlgnevus 1 715,63 eurot (põhiosa 1 319,19 EUR, intress 233,21 EUR perioodi 20.11.2009 kuni 04.08.2010 eest ja põhiosa viivis 163,23 Eesti krooni ajavahemiku 20.11.2009-16.02.2011 eest) ja lepingu nr 10043259-KE võlgnevus 304,06 eurot (põhiosa 283,89 EUR, intress 1,28 EUR perioodi 18.06.2010-18.06.2010 eest, menetlustasu 3,20 EUR võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest ja põhiosa viivis 15,69 EUR perioodi 10.12.2009-16.02.2011 eest). Kostja kohe hagi vastuses võttis hageja nõue võlgnevuse osas õigeks ja ei vaielnud vastu selle suurusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Vastavalt TsMS § 206 lg 1 lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused. 8(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Lähtudes ülatoodust rahuldab kohus hagi lepingust nr 08-065997-VL tuleneva võlgnevuse summas 1 715,63 eurot ja lepingust nr 10-043259-KE tuleneva võlgnevuse summas 304,06 eurot väljamõistmise osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, välja jättes otsuse põhjendavat osa selle nõue kohta. Järgmiselt vaatab kohus viiviste väljamõistmise ja selle suuruse põhjendatust. Hageja palub välja mõista Ülle Saharovilt Swedbank AS kasuks lepingu nr 08-065997-VL viivis protsendina põhinõudelt (1 319,19 eurot) alates 17.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,061% päevas ning lepingu nr 10-043259-KE viivis protsendina põhinõudelt (283,89 eurot) alates 17.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vaidles sellele vastu, selgitades, et sattus rahalistesse raskustesse 2009 sest oli võtnud lisaks AS-ilt Swedbank laene ka mitmetelt teistelt võlausaldajatelt (SMS-laen, Krediidipanga laen) seoses millega oli arestitud kostja ASi Swedbank konto. 2009 vähenesid kostja sissetulekud oluliselt, samal ajal laenude ning intresside ja viiviste summad kuhjusid. Omalt poolt pakkus kostja hagejale võimalust muuta AS-ga Swedbank sõlmitud maksegraafikut. Pank ei tulnud kostjale vastu. Osaliselt ka sellest tingitult tekkisid laenu tagasimaksmisel raskused. Kostja leiab, et hageja vastutulematus temale on samuti põhjuseks, miks kostja on sattunud kohustuste täitmisel raskesse olukorda. Hageja ei otsinud paremaid võimalusi olukorrast väljatulemiseks ja kostja abistamiseks, soovis kostja pealt teenida kasu. Ülle Saharov leiab, et kuna temal puuduvad vastavad kogemused ja majandusalased teadmised, nagu on seda panga spetsialistidel, ei pidanud kostja ette nägema olukorda millesse ta võib raha laenamisel sattuda. Hageja oleks pidanud enne laenulepingu sõlmimist kostjaga tegema riskianalüüsi, kuid pank pakkus ja andis kostjale 2008 kaks korda järjest väikelaenu. Kostja hinnangul oleks pank pidanud enne laenu andmist kontrollima kostja majanduslikku olukorda ja seda ka arvesse võtma ning mitte vastutustundetult raha välja laenama. Ülle Saharovi hinnangul peab AS Swedbank samuti jagama ebaõnnestunud laenuprojektist tulenevat äririski ja kandma mingis osas ärikahju vaatamata sellele, et on sõlmitud laenulepingud ja et kostja oli kõikide hagejapoolsete tingimustega nõustunud. Praeguses olukorras tundub Ülle Saharovile, et kogu vastutus lasub kostjal. Ülle Saharov leiab, et pank kasutab ära tema rasket majanduslikku olukorda ning üritab selle pealt veel kasu teenida nõudes lisaks põhivõlgnevusele ka viiviseid ja intresse kuni võla lõpliku tasumiseni. Ülle Saharov leiab, et temalt intresside ja viiviste nõudmisega teenib pank puhtalt kasumit ja suurendab oma vara, samas kui kostja on laostumise äärel. Ülle Saharov palub kohtul jätta tsiviilasja kohtulikul läbivaatamisel rahuldamata hageja nõue kostjalt viiviste ja intresside sissenõudmiseks. VÕS § 54 sätestab tarbija teavitamise kohustused, mida hageja ei ole täitnud. Hageja kui vastaval tegevus- või kutsealal tegutsenud isik oleks pidanud arvestama, et kostja ei pruugi ega peagi mõistma lepingus kasutatavatele mõistetele ja väljenditele antavat tavalist tähendust. Veelgi enam: hageja ei tutvustanud kostjat sisuliselt uue lepingu üldtingimustega ega teavitanud kostjat arusaadavalt kostja vastu esitatavate nõuete võimalikkusest. Hageja tegeleb 9(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

krediidi- ja laenuandmisega oma kutsetegevuse piirides, mis seab hagejale erinõuded, sh kohustuse taasesitataval ja arusaadaval kujul teavitada lepingupartnerit kõikidest lepingu tingimustest ja lepingu sõlmimise tagajärgedest, nagu ka lepingupartnerile võimalikud muudatused (sh ülesütlemisteatise ja ettepaneku võlgnevus tähtajaks tasuda) isiklikult kätte toimetama. Hageja ei ole seda teinud. Seega puudub kostjal võimalikus kohustuse rikkumise süü VÕS § 104 lg 1 tähenduses ning kostja ei vastuta kohustuse võimaliku rikkumise eest. Kostja leiab, et panga poolt on tema suhtes pahatahtlik nõuda kostjalt lisaks viiviseid ja intresse kuni võla lõpliku tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab paljasõnalisteks kostja väited, et:  kostja pakkus hagejale võimalust muuta AS-ga Swedbank sõlmitud maksegraafikut kuid pank ei tulnud kostjale vastu  hageja vastutulematus kostjale on samuti põhjuseks, miks kostja on sattunud kohustuste täitmisel raskesse olukorda  hageja ei otsinud paremaid võimalusi olukorrast väljatulemiseks ja kostja abistamiseks  hageja soovis kostja pealt teenida kasu. Lähtudes TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit oma sõnade tõendamiseks. Kohus peab vajalikuks pöörama kostja tähelepanu Krediidiasutuste seaduse § 3 lg-le 1, mille kohaselt krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Kohus loeb iseenesest põhjendatuks kostja väited, et: 10(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

  

temal puuduvad vastavad kogemused ja majandusalased teadmised, nagu on seda panga spetsialistidel hageja oleks pidanud enne laenulepingu sõlmimist kostjaga tegema riskianalüüsi, kuid pank pakkus ja andis kostjale 2008 kaks korda järjest väikelaenu pank oleks pidanud enne laenu andmist kontrollima kostja majanduslikku olukorda ja seda ka arvesse võtma ning mitte vastutustundetult raha välja laenama.

Hageja ei esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit kostja väidete ümberlükkamiseks. Samas kohus leiab, et iga mõistlik inimene peab aru saama, et laenu võtmisega tekkib temal finantskohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad lepingu pooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tulenevalt VÕS § 7 lg-st 1 võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi lg 2 järgi mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Mõistliku inimesena pidi kostja enne kui panna oma allkirja finantsdokumendile alla, kaaluma kas isiklikult või asjatundja abil:  kas laenu võtmine on selge vajadusega põhjendatud ning tegemist ei ole lihtsalt hetketujude rahuldamisega?  kas ta on veendunud, et just väljavalitud rahastamislahendus on talle kõige sobivam ning arvestab tema elustiili, sissetulekute, tarbimisharjumuste ja muu sellisega?  kas ta on oma majanduslikke võimalusi reaalselt hinnanud ning kas ta on valmis laenu tagasi maksma ka siis, kui tema sissetulek väheneb või kulud suurenevad?  kas ta on täpselt välja arvestanud, kui palju saab laenu kõrvalt kulutada igal kuul toidule, rõivastele, erinevatele teenustele?  kas tal jääb laenu kuumakse kõrvalt piisavalt raha üle?  kas ta on kõik laenutingimused endale selgeks teinud nii, et tal ei ole ühtegi vastuseta küsimust ega arusaamatuks jäänud tingimust?  kas ta on hoolega läbi mõelnud, milline maksegraafik (intressimaksed laenujäägilt või laenusummalt, maksetähtaeg jms) on tema sissetulekute puhul kõige mõistlikum?  kas ta teab kindlalt, kui kalliks kogu laen talle lõppkokkuvõttes läheb ja kas see hind on ikka mõistlik?  kas ta on valmis juhuks, kui tema või pere elustiili tuleb laenu tõttu oluliselt muuta?  kas tal on olemas tagavaraplaan selleks, kui tema või pereliige peaks töö kaotama või töövõimetuks jääma?  kas ta on kindel, et on teinud õige ja läbimõeldud laenuotsuse?  kas ta on laenuandjalt uurinud, mis saab siis, kui tal tekivad makseraskused?

11(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

Kostja poolt ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumendi tõendamaks, et ta tõstatas ülalmainitud küsimused või vähemalt mõned nendest enda ees ja püüdis nendele vastust saama. Kohus nõustub, et arukate otsuste tegemiseks on vaja taustateadmisi. Paljud finantsteenused on omavahel läbi põimunud ja neist arusaamine eeldab üha enam erinevate osade omavaheliste seoste mõistmist. Selleks, 2006.aastal, on finantsinspektsioon käivitanud tarbijaveebi www.minuraha.ee, kust mõistlik inimene saaks leida vajaliku informatsiooni ja vajadusel nõu küsima. TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohus loeb üldtuntuks, et mõistliku laenamise korral kostjal oli võimalus saada vajalik informatsioon laenu võtmise, selle kulukuse, võimalike riskide jne. kohta menetlusvälistest allikatest. Finantsinspektsioon käivitanud tarbijaveebi www.minuraha.ee 2006.aastal, kostja võttis laenud hagejalt 2007.a ja 2008.a. Ülle Saharovi hinnangul peab AS Swedbank samuti jagama ebaõnnestunud laenuprojektist tulenevat äririski ja kandma mingis osas ärikahju vaatamata sellele, et on sõlmitud laenulepingud ja et kostja oli kõikide hagejapoolsete tingimustega nõustunud. Praeguses olukorras tundub Ülle Saharovile, et kogu vastutus lasub kostjal. Samuti Ülle Saharov leiab, et pank kasutab ära tema rasket majanduslikku olukorda ning üritab selle pealt veel kasu teenida nõudes lisaks põhivõlgnevusele ka viiviseid ja intresse kuni võla lõpliku tasumiseni. Ülle Saharov leiab, et temalt intresside ja viiviste nõudmisega teenib pank puhtalt kasumit ja suurendab oma vara, samas kui kostja on laostumise äärel. Ülle Saharov palub kohtul jätta tsiviilasja kohtulikul läbivaatamisel rahuldamata hageja nõue kostjalt viiviste ja intresside sissenõudmiseks. Kohus leiab, et hageja õigus nõuda kostjalt viivised kohustuse mittenõuetekohase täitmise eest on otseselt ette nähtub seadusest ja poolte vahel sõlmitud lepingutest, kuid lähtudes hea usu põhimõttest ja väljakujunenud kohtupraktikast, ei saa viiviste suurus ületada põhinõuet. Lähtudes kõigest ülalöeldust rahuldab kohus hageja nõuet viiviste väljamõistmise osas vaid osaliselt, nimelt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 08-065997-VL tulenev viivis protsendina põhinõudelt (1 319,19 eurot) alates 17.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,061% päevas, kuid mitte rohkem kui 1 319,19 eurot ning lepingust nr 10-043259-KE tulenev viivis protsendina põhinõudelt (283,89 eurot) alates 17.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui 283,89 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. PKS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes, jätab poolte menetluskulud neile kanda võrdsetes osades, seega 50% hageja menetluskuludest kannab kostja ning 50% kostja menetlukuludest kannab hageja.

12(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.05.2011 määrusega, mis jõustus 18.06.2011, rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus, anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 5 1. lause kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus leiab, et kuna hagi on rahuldatud, seega on tehtud kostja kahjuks, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigi õigusabikulud, mille tasumisest ta oli vabastatud ja mis moodustavad Viru Maakohtu 23.11.2011 määruse kohaselt 306,81 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja palus välja mõista Ülle Saharov'ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja taotlust. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Ülle Saharovi kanda.

13(14)

Tsiviilasi nr 2-10-51398

Kohtuotsus jõustunud 02.10.2012.a Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2012.a kohtuotsusega.

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.