lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-58335/24

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-58335/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1676
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-10-58335

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 22.11.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: SN hagi O N vastu kaasomandi lõpetamiseks Hagihind: 12 958 eurot (202 748,64 krooni) . Kohtuistungi toimumise aeg: 27.10.2011. a Hageja: SN (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi (AB Mägi Kraavi & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: O N (isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.SN hagis O N vastu rahuldada: 1.1 Lõpetada kaasomand Tallinnas XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXX). 1.2 Müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike SN (1/2 kaasomandist) ja O N (1/2 kaasomandist) vahel vastavalt nende osade suurusele. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulude osas: 2.1 Menetluskulud jätta kostja kanda 2.2 Välja mõista kostjalt vähemtasutud riigilõiv summas 479,34 eurot riigituludesse. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue 22.11.2010 esitas SN Harju Maakohtusse hagi O N vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub: 1.1.1 Lõpetada poolte kaasomand Tallinnas XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXX). 1.1.2 Müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. 1.1.3 Alternatiivselt (kui nõue nr 1.1.2 jäetakse rahuldamata) jätta kinnistu O N ainuomandisse ja mõista O N`lt hageja kasuks kompensatsioon omandi kaotuse eest. 1.1.4 Alternatiivselt (kui nõuded nr 1.1.2 ja 1.1.3 jäetakse rahuldamata) jätta kinnistu SN ainuomandisse ja mõista SN`lt O N kasuks välja kompensatsioon 1 500 000 rooni. Kui kohus rahuldab hageja nõude nr 1.1.3, rahuldada ka nõuded 1.1.5, 1.1.6. Kui kohus rahuldab hageja nõude nr 1.1.4, rahuldada ka nõuded 1.1.5, 1.1.7. 1.1.5 Kohustada O N`t andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX II jakku tehtud kande nr 1.1 O N 1⁄2 kaasomandist, kustutamiseks. 1.1.6 Kohustada O N`t andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX II jakku omanikukande tegemiseks O N nimele. 1.1.7 Kohustada O N`t andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX II jakku omanikukande tegemiseks SN nimele. 1.1.8 Alternatiivselt (kui nõue nr 1.1.1 jäetakse rahuldamata) jagada SN ja O N ühisvara XXX kinnistu (registriosa nr XXX). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja ja kostja abielu sõlmiti 10.03.1988. 07.03.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/220-221-01 abielu lahutati. XXX elamu osteti vallasasjana 04.01.1994 müügilepinguga, ostjateks olid 1⁄2 mõttelises osas SN ja 1⁄2 mõttelises osas O N. 03.05.2011 kanti Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX elamumaa Tallinnas XXX, II jakku kanti pooled kaasomanikena (mõlemal 1⁄2 kaasomandiosa). Kinnistul paikneb ühepereelamu ja abihoone garaaž. Elamut kasutab kostja uus perekond. Hageja vaatamata omandiõigusele elamut kasutada ei saa. 11.10.2010 tegi hageja kostjale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et hageja ostab kostja kaasomandiosa ära hinnaga 1 500 000 krooni. Kostja vastas ettepanekule eitavalt. XXX kinnistamisprotsess lõppes kinnistukandega 03.05.2001, poolte abielu lõppes 07.03.2001. Seega ei ole kinnisasi ühisomandis, vaid kaasomandis. Vastusena kostja 21.01.2011 vastusele leiab hageja järgmist. Nõudeid perekonnanime muutmiseks ei saa kostja temale esitada, see on hageja vaba valik (abielu lahutamise ajal kehtinud PKS § 31). 21.07.2007 poolte vahel sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu kohaselt OÜ Revel-Metall osa jäi O N lahusvaraks ja OÜ H osa jäi SN lahusvaraks. Lepingu sõlmimisega O N kui OÜ HM osaniku õigused lõppesid. Ühisvara jagamise lepingust tulenevad nõuded aegusid 22.12.2010. Vastuväited seoses OÜ H osadega ei kuulu lahendamisele kinnisasja kaasomandi lõpetamise menetluses ja on asjassepuutumatud. Käesolevas menetluses 25.05.2011 koostatud ekspertiisiakt nr 8646/11 kohaselt on vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus 25.05.2011 seisuga 259 160 eurot. Sellest tulenevalt peaks hageja, kui asi jäetakse hageja ainuomandisse, tasuma kostjale kompensatsiooni 129 580 eurot. Seda ei ole hagejal vahendite puudumise tõttu võimalik teha. Oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud tõenditena: kinnistusraamatu väljavõte XXX kohta (lk 13), tõend abielu sõlmimise ja lahutamise kohta (lk 14), 04.01.1994 ostu-müügi leping

(lk 15-16), 11.10.2010 ettepanek kostjale (lk 17-18), kostja vastus ettepanekule (lk 19-21), 21.12.2007 ühisvara jagamise leping (lk 61-65), OÜ H registriväljavõte (lk 66-71). Hageja taotlusel on menetluses teostatud ekspertiis kinnisasja väärtuse väljaselgitamiseks (lk 131-162).

2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja ei võta hagi õigeks.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja on teinud hagejale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Alates 2005. aastast kandis hageja alusetult välja raha kostja firmast OÜ H ja omandas salaja korteri aadressil Masti 1-3 Tallinn. Korter on vormistatud hageja ema nimele. Korteri olemasolust sai kostja teada 2008. aastal, mis tähendab, et korter kuulub pooltele võrdsetes osades. Väide, et hageja ei oma ligipääsu eramusse XXX, on vale. Ukselukk on vahetamata ja hageja kasutab käesoleva ajani XXX ruume. Seda tõestavad tema kaebused Pirita linnaosa konstaablile. XXX ruume kasutab ka poolte ühine poeg Toomas. Majalaenu kustutas kostja isiklikult pärast abielu lahutamist (77 341 eurot). Kommunaalkulusid maksab kostja. Maja ümbrust ja remonti teostab kostja enda kulul. Hageja on majast eemaldanud mitmed kostja isiklikud asjad. Kostja arvates on vaidlus võimalik lahendada selliselt, et hageja loobub perekonnanimest N, tagastab kostjale tema isiklikud asjad, kinnisasi müüakse maakler-firma kaudu ja tulu jagatakse, seejuures hüvitab hageja kostjale tema kulud (1/2 Masti 1-3 korteri ostusummast 89 485 eurot, korter Kaarli puiesteel, XXX majalaen 77 341 eurot, XXX aia ja väravate ehitus, majavooder MARMOROK, maja korrashoiuga seonduvad kulutused, pool kommunaalmaksudest – kokku 198 147 eurot; võltskaebused politseile, kostja lastele tekitatud stress, kostja tervis). Kinnisasja müügist saadav summa tuleks jagada selliselt, et kostja saab 64,5% ja hageja 35,5% summast. AÕS § 75 tulenevalt on hageja kohustatud hüvitama kostjale kulutused, mis on seotud hageja kinnistuosa ülalpidamisega. Hageja on „kantinud“ poolte kaasomandis olevast ettevõttest OÜ H suures ulatuses vara enda kasuks. Kostja potentsiaalne nõue hageja vastu kahju õigusvastases tekitamises ja alusetus rikastumises on suure tõenäosusega suurem kui XXX kinnistu ühe poole väärtus. Kinnistu müüki pole praktiline viia läbi enne objekti korrastamist ja remonti. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud tõenditena: 19.05.1997 laenuleping nr 972206-1 (lk 36-38), XXX kinnistusraamatu väljavõtted (lk 39-49), 01.10.2009 teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (lk 100), 06.05.2009 kaebus Riigiprokuratuurile koos vastusega (lk 102103), hageja emale saadetud kirjad (lk 104-108, 200-202), 10.05.2011 teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (lk 197-198), hageja esindajale edastatud kiri (lk 199).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Kohtus on toimunud eelistungid ja kohtuistung, pooled on oma seisukohad esitanud kohtule kirjalikult. Kostja pole ühelegi kohtuistungile ilmunud, tuues põhjuseks haigestumise. 27.10 2011 istungil pidas kohus võimalikuks asja sisuliselt lahendada TsMS§414 lg3 alusel. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja on taotlenud esmajärjekorras kaasomandi lõpetamist selle müügiga avalikul enampakkumisel. Kostja pole teistsuguseid kaasomandi lõpetamise viise välja pakkunud. Kostja oma vastustes korduvalt nõustunud kinnistu müügiga. Kohus märgib, et kaasomandi lõpetamiseks ei ole üldjuhul vajalik esitada põhjendusi, miks seda soovitakse.

AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kaasomand kuulub lõpetamisele. AÕS §77 lg 2 kohaselt tuleb hageja nõudel müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostja vastuväited ei anna põhjust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja vastuväited hageja nime osas on asjassepuutumatud. Korterid XXX ja XXX puiesteel pole soetanud hageja vaid tema ema. Kohus nõustub siinjuures jagajaga, et 21.07.2007 poolte vahel sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu kohaselt OÜ RM osa jäi O N lahusvaraks ja OÜ H osa jäi SN lahusvaraks. Lepingu sõlmimisega O N kui OÜ HM osaniku õigused lõppesid. Ühisvara jagamise lepingust tulenevad nõuded aegusid 22.12.2010. Vastuväited seoses OÜ H osadega ei kuulu lahendamisele kinnisasja kaasomandi lõpetamise menetluses ja on asjassepuutumatud. Kohus on selgitanud, et kui kostjal on hageja vastu varalisi nõudeid, on tal võimalik esitada kahjuhüvitamise nõue hageja vastu. Kaasomandi lõpetamisel makstakse kaasomanikule hüvitist vastavalt tema osa suurusele. Vaidluse all ei ole et pooled on kaasomanikud kumbki 1⁄2 suuruses osas. Seega ei saa ka kinnisasja müügist saadud raha või makstav hüvitis olla teistsuguses suhtes kui 50/50. Kostja esitatud vastuhagi keeldus kohus menetlusse võtmast.

3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt menetluskulud kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on algselt märkinud hagihinnaks 150000 krooni. Menetluses läbi viidud ekspertiisi tulemusel on kinnistu XXX väärtus 4 054 972,9 krooni e. 259 160 eurot. Hagi hind on TsMS§126 lg 21 kohaselt 202 748,64 krooni e. 12 958 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinuid riigilõivuseaduse kohaselt tuleb tasuda hagihinnalt 202 748,64 krooni riigilõivu 22 500 krooni. Hageja on menetluses tasunud 15 000 krooni. Seega on riigilõivu vähem tasutud 7500 krooni e 479,34 eurot. Kuivõrd hagi rahuldatakse, mõistab kohus vähemtasutud summa 479,34 eurot kostjalt riigituludesse. TsMS§179 lg5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS§179 lg9 tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja