Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.10.2010 esitas Dominus Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K V` vastu võlgnevuse nõudes. 11.01.2011 määrusega jäeti avaldus rahuldamata, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 03.02.2011 Viru Maakohtule laekunud hagiavalduses taotleb hageja Dominus Inkasso OÜ kostjalt K V`ilt kokku 322.01 euro väljamõistmist.

Hagiavalduses toodud asjaolud OÜ SMS Kiirlaen ja kostja K V sõlmisid 18.10.2007 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma 2000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 17.11.2007. Kostja registreeris ennast 18.10.2007 väikelaenu taotleva isikuna SMS Kiirlaen OÜ internetikeskkonnas www.smskiirlaen.ee sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Laenulepingu tingimused on avaldatud SMS Kiirlaen OÜ kodulehel. SMS Kiirlaen OÜ on sõlminud pankadega pangalingi lepingud. Autentimise järel saadeti kostja poolt esitatud e-maili aadressile kinnituskiri, mille kättesaamist kostja kinnitas. Kostja saatis ka tema andmetes kajastatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Pärast seda aktiveeriti kostja poolt loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüstemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni numbri) ning enda registreerimisel valitud salasõna. Kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Kostja saatis laenutaotluse kinnitamiseks sõnumi ka oma mobiiltelefonilt. Antud tegevust koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja laenutaotlus rahuldati ja summa 2000 krooni kanti tema bpangakontole 18.10.2007 maksekorraldusega üle. Samas esitas SMS Kiirlaen OÜ kostjale laenu tasumiseks arve nr 6699 summas 2525 krooni, tasumise tähtpäevaga 17.11.2007 ning viivisemääraga 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud, samuti ei reageerinud SMS Kiirlaen OÜ teavitustele laenu tähtajast ja selle ületamisest. SMS Kiirlaen OÜ loovutas nõude inkassofirmale ja teavitas sellest võlgnikku. Vastavalt hageja ja SMS Kiirlaen OÜ vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise raamlepingule nr 4011/3

loovutas esialgne kreeditor 04.08.2010 VÕS § 164 ja 167 alusel kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega Dominus Inkasso OÜ-le. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja ei reageerinud. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 396 lg 1; 410; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 sätestatule. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt 0,85% päevas võlgnevuse summalt (2525 krooni) iga viivitatud päeva eest, kuid mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,085 %-ni. Seega moodustab viivis 160,63 eurot (2513.26 krooni). Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakirja laenulepingust nr 2100146222, koopia kostjale 18.10.2007 esitatud arvest nr 6699, maksekorralduse laenu väljamakse kohta 18.10.2007, nõuete loovutamise raamlepingu, võlanõuete üleandmise akti, maksekorraldused riigilõivu tasumisest 15.10.2010 ( summas 750 krooni) ja 01.02.2011 (summas 63.91 eurot).

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus 14.02.2011 hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses (ka rahvastikregistris) märgitud aadressidele kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati ka korduval väljastamisel märkusega „Hoiutähtaja möödumisel“ ja „Ei ela antud aadressil“. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 02.09.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile -xxxx, samuti registrijärgsele aadressile - xxxx. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kohtule tagastatud märkusega – ei ela antud aadressil. Kostja tegelik viibimiskoht on hagejale, kohtule ja ka politseile teadmata. Kostjale on menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud nõue) kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 02.09.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Seega oli kostjal hagile vastuse esitamise tähtajaks 02.11.2011.

Hagimaterjalide avalikult kättetoimetamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 407 alusel hagile vastuse esitamata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud ega mittevastamise põhjustest kohtule teatanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 410 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata VÕS § 404 ja 405 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt temaga sõlmitud laenulepingule ega ole tasunud nõuetekohaselt ettenähtud laenumakseid. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude ulatuses, s.o. summas 322.01 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 161.38 eurot ja viivitusintress (viivis) laenulepingu p 11.1 vastavalt hageja nimetatud mõistlikus määras 0,085% päevas - summas 160.63 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks 0,085% päevas põhivõlalt (161.38 eurolt) alates 01.02.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi põhinõude osas täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 63.91 eurot (maksekorraldus nr 2868, 01.02.2011) kohtuvälise menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses maksekorralduse nr 2618, 15.10.2010 alusel tasutud riigilõiv summas 750

krooni (47.93 eurot), samuti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu summas 6.39 eurot (maksekorraldus nr 3316, 16.08.2011). Kokku on seega hageja koos õigusabikuludega summas 95 eurot, kandnud asjas menetluskulusid summas 213.23 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

(allkiri)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 05. jaanuaril jaanuaril 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.