Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada kaebust. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Asjaolu, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel on sõlmitud leping, ei ole vaidluse all ning seega on kostjal kohustus täita endale lepinguga võetud kohustusi, s.o tagastada laenatud rahasumma ning tasuda intress. Kuna vaidlust puudub selles, et kostja võlgneb hagejale Samuti on kostjal kohustus tasuda viivis, kui jäädakse viivitusse laenusumma tagastamisega. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tagastanud hagejale laenu 191,73 eurot ja intresse 44,74 eurot, siis on ta lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust VÕS § 100 tähenduses ning hagejal on õigus nõua kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1p 1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 3 järgi. Eeltoodut tõttu tuleb kostjalt tagastamata laen 1917,73 eurot ja intress 44,74 eurot hageja kasuks välja mõista. 8.Kuna viidatud laen on seni tasumata, siis on kostja viivituses VÕS § 100 tähenduses ja eeltoodu tõttu põhjendatud ka hageja viivisenõue kostja vastu. Kostja pidi tagastama laenusumma ja intressid hiljemalt 21.06.2008. Kostja laenusummat tagastanud ei ole ning seega on hageja arvestanud perioodi 23.06.2008-05.09.2011 eest viiviseid summas 1 121,62 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet ning palub kostjalt välja mõista viivise summas 191,73 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p. 13 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegsel tegemata makse tegemise päeval. Kostja on vastuses hagiavalduse tunnistanud põhivõlgnevust ning intressinõuet, kuid seisukohta ei ole võtnud viivisenõude osas. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud taotlust viivisenõude vähendamiseks või leidnud, et hagejal puudub õigus viivist nõuda, leiab kohus, et hageja nõue kostjalt välja mõista viivis summas 191,73 eurot on põhjendatud ning tõendatud, kuivõrd kostja ei ole ühtegi sisulist vastuväidet viivisenõudele esitanud. Arvestades VÕS § 113 lg 1, § 76, § 101 lg 1 p 6 ja lepingu nr 155689 pi 13, on hageja viivise nõue kostja vastu põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidluse puudumise tõttu võla suuruse, intressi suuruse ning nõude ülemineku tõttu, puudub vajadus anda hinnang esitatud sellekohastele tõenditele.

kolme osamaksena järgmiselt: 1) esimene osamakse hiljemalt 10.12.2011.a. summas 142,73 eurot; 2) teine osamakse hiljemalt 10.01.2012.a. summas 142,73 eurot ja 3) kolmas osamakse hiljemalt 10.02.2012.a. summas 142,74 eurot.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.