Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohustus tasuma hagejale summas 40977,60 krooni kokku (tõend: arve –saateleht ). Kostja pidi teenuse eelmärgitud arve järgi tasuma järgmiselt: 6829,60 krooni 14.12.2009 ning järgnevalt iga kuu 14. kuupäeval 3414,80 krooni kuni viimase makseni vastavalt 14.10.2010. Kostja tasus teenuste eest osaliselt ja sedagi hilinemisega ning jättis kohustuse 10000 krooni e 639,11 euro ulatuses tasumata (tõend: hageja konto väljavõte perioodi 01.11.2009-02.06.2011 kohta). Viivise arvestus on 06.06.2011 seisuga järgmine: Kostja tasus esimese makse 11.01.2010 - viivitus 29 päeva, teise 16.04.2010 - viivitus 93 päeva, kolmanda 21.05.2010 - viivitus 97 päeva, neljanda 11.06.2010 - viivitus 90 päeva, viienda 01.07.2010 - viivitas 79 päeva, kuuenda 01.07.2010 - viivitus 49 päeva, seitsmenda 17.09.2010 viivitus 96 päeva, kaheksanda 17.09.2010 - viivitus 66 päeva, üheksanda 01.11.2010 - viivitus 111 päeva, kümnenda 01.11.2010 - viivitus 80 päeva, viimased kolm makset on tasumata ja viivituses on vastavalt 11-nada makse eest 297 päeva, 12-nda makse eest 266 päeva ja 13- nda makse eest 236 päeva. Viivis on üle põhivõla, hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma hagejale viivist võlalt 0,75% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 639,11 eurot ja viivist põhivõla ulatuses 639,11 krooni, kokku 1278,22 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Menetluskuluks on riigilõiv 127, 82 eurot. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, sest kostja kasutas tarkara ja tuge (tõend e-kirjavahetus) 15.11.2009-14.11.2010. Kostja ei ole mingeid teateid lepingu lõpetamise kohta esitanud. Leping on kehtiv. Kostja vastuväited, tõendid Kostja hagi ei tunnistanud, sest leping on lõpetud ja ei ole programmi mitu aastat kasutanud, selle tõttu ei ole nõus teenuse eest maksma. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud. - Poolte vahel on 14.11.2007 sõlmitud litsentsi- ja tugilepingutarkvara kasutamiseks leping, - kostja sai enda kasutusse lepingu alusel vastavad õigused, - kostja kohustus tasuma hagejale tasu arve 04.11.2009 järgi 40977,60 krooni, - kostja jättis tasumata 10 000 krooni e 639,11 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata, - lepingu p 8.4 järgi peab kostja tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,78% päevas, - kostja ei ole seni võlgnetavat kohustust täitnud, - viivis on 639,11 eurot. Kuna pooled sõlmisid litsentsi ja tugilepingutarkvara kasutamise lepingu, millega kostja sai kasutada hageja intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi ja milles vaidlus puudus, siis on poolte vahel litsentsileping VÕS § 368 tähenduses. Viidatud sätte järgi annab üks isik (litsentsiandja) litsentsilepinguga teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kohus kontrollib, kas pooltevaheline leping on lõppenud. VÕS § 186 p 4 alusel lõpeb võlasuhe poolte kokkuleppel, p 5 järgi taganemisega p 6 järgi ülesütlemisega, p 9 järgi seadusest või lepinguga ettenähtud juhul. Pooltevahelise lepingu p –st 9.1 nähtub, et see kehtib 1 (üks) aasta ning iga aasta järgi pikeneb leping automaatselt ühe aasta võrra kui kumbki pooltest pole 3 kuud enne lepingu lõppemist teatanud tähitud kirjaga lepingus toodud aadressil lepingu lõpetamisest. Lepingu lõpetamisel kuuluvad tasumisele kõik kuni lepingu lõpetamiseni enne lepingu lõpetamist esitatud arved. 2 (4)

Seega on poolte vahel sõlmitud tähtajaline leping ning VÕS § 76 lg 1 mõtte kohaselt kokkulepitud ka selle pikenemise tingimustes. Kohtule esitatud hageja ja kostja 01.07.2010 e-kirjast nähtub, et kostja küsis hagejalt tarkvara uuendusi ja kinnitas, et tasub ära maksed ning sellele on hageja oma vastuses teatanud nn uuenduste käivituse. Kohus leiab, et viidatud poolte e-kirjavahetus 01.07.2010 kinnitab seda, et pooled suhtlesid teineteisega lepingust tulenevalt, kuna kostja soovis saada tugiteenust ja täienduse lepingu p 6 ja7 ja mida hageja ka lepingu järgi kostjale võimaldas. Eeltoodud poolte käitumine kinnitab lepinguliste suhete jätkuvust 2010. Kostja ei ole tõendanud, et pooltevaheline leping oleks lepingu p 9.1 toodud tingimustel ja VÕS § 186 p 4, 5, 6, 9 järgi kas poolte kokkuleppel lõpetatud või et kumbki pool oleks lepingut taganenud või lepingu üles öelnud. Hageja esitatud arvest 04.11.2009 nähtub, et hageja nõuab tasu lepingu alusel perioodi eest 14.12.2009-14.10.2010 ja kuna kostja pole tõendanud, et leping oleks lõppenud, siis on leping poolte vahel pikenenud lepingu p 9.1 järgi automaatselt pärast 14.11.2008 1-ks aastaks, pärast 14.11.2009 jälle 1-ks aastaks ja oli seega ka kehtiv ka 14.10.2010. Seega on VÕS 8 lg 1 ja § 76 lg 1 järgi leping täitmiseks pooltele, sh kostjale kohustuslik vastavalt selles kokkulepitule ning hagejal on lepingu kehtivuse ajal perioodi 14.12.2009-14.10.2010 eest õigus nõuda ka lepingust tulenevalt kostjalt tasu maksmist. VÕS § 76 järgu tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, viivitamine. Lepingu p 8.2. järgi kohustus kostja tasuma hagejale tasu vastavalt esitatud arvetele 10 päeva jooksul. Kuna poolte vahel on vaieldaval perioodil kehtiv leping ja kostja on jätnud tasumata 639,11 eurot, siis on ta rikkunud pooltevahelise lepingu p –st 8.2 ja VÕS § 368 tulenevat tasu maksmise kohustust. Märgitu ei ole lubatav VÕS § 100 tähenduses. Kohustuse rikkumise korral on võlasusaldajal ehk hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 ja 108 lg 1 ja § 368 järgi kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhinõue tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 368 järgi võlgnetav tasu 639,11 eurot hagejale välja mõista. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja maksis tasu viivitusega ja et võlg on seni tasumata, siis on ta VÕS § 100 tähenduses viivituses. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal ehk võlausaldajal õigus nõuda kohustustuse rikkumise korral viivist alates kohustuse sissnõutavaks muutumisest. Vaidluse puudumise tõttu kohustuse sissenõutavuse aja, viivise arvestuse ja suuruse üle on hageja viivisenõue tõendatud ja eelviidatud sätete alusel põhjendatud ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivis põhivõla ulatuses 639,11 eurot. Kostja väide, et ta ei kasuta tegelikult lepingujärgseid õigusi, ei ole aluseks kohustuse täitmata jätmiseks, sest lepingus ei ole kokku lepitud sellist tingimust, mille järgi õiguse mittekasutamise korral oleks kostjal õigus tasu maksmise kohustusest keelduda; peale selle on nimetatud väide ka hageja esitatud pooltevahelise e-kirjaga 01.07.2010 ümber lükatud, sest viidatud e-kiri tõendab, et kostja kasutas faktiliselt vaidlusalusel perioodil tarkvara ja soovis saada uuendusi. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 639,11 eurot ja viivist 639,11 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel võib kohus lihtmenetluse asjas otsustada, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Juhindudes eelviidatud sättest, tuleb otsus täita viivitamatult. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis kindlaks pooltevahelise menetluskulude jaotuse. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. 3 (4)

Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 127,82 eurot, millest 47,93 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 51,24 eurot ja 28,65 eurot hagiavalduse esitamisel. Märgitud riigilõiv kokku 127,82 eurot tuleb TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hagejakasuks välja mõista. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude järgi määratav hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks põhinõude suurus 639,11 eurot.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.